LEDid lakke

[Sõdur]

Tere

mul on kahekorruseline eramaja ja seal on trepp mis viib esimeselt korruselt teisele. Sinna lakke ma tahtsin teha tähistaeva, väiksed LEDid igalepool lage. Võimalik, et sinna läheb ~100-150 üksikut LEDi. Tahtsin kÜsida, kuidas seda kõike teha, ühendada tahtsin seda 220V võrku, et siis kas ma pean kasutama mingeid takistusi või mida kõike on selle jaoks vaja? ja kui kalliks see üritus või minna? arvestades LED lambikesi, takistusi, juhtmeid. Ja kui suur võib olla sellise "taeva" elektri kulu Wattides? võtame, et kasutusele läheb 150 LEDi

tänud =)

[dumbuser]

Sa uuri nüüd välja ka misas see LED on. Selle käigus saad tõenäoliselt üsna paljudele oma küsimustele vastused. Aga kui ei viitsi uurida siis hakkab kõik peale sellest, millised dioodid sa sinna paned. Sõltuvalt sellest saad teada pinge, voolu, energiakulu jne. Aga kindlasti on olemas ka terve kamp firmasid kes, arvestades praegust hetke, on madalstardis sinu küsimusi ootamas. Sel juhul pole muud kui ainult raha välja käia.

[Sõdur]

Kuna ma eriti palju dioodidest ei tea, sellepärast siia kirjutangi, et nõu saada. Kogu töö ma tahtsin teha ise, mitte tellida. Ehk siis kuidas peab ühendama neid jne. Et võimsuse kohta nii palju, et valgustust oleks vaja nagu kaks 60W hõõglampi. Plaanis oli panna mitte värvilisi dioode.

[mg3]

Suurema arvu LEDide puhul, tulevad komplikatsioonid, seoses toite ja LEDide elueaga. Ehk peab olema korralik toiteblokk.
No näiteks Voltas on üks tegelane , kes on eesti kunn sellel alal(ego ka vastav).
Hinnad on korralikud kuid see-eest, saad korraliku kauba.

[dumbuser]

Mis selle elueaga on ? Siiani on igasugu muud vidinad ära koolend aga mitte diood ise. Kui ta toitega maha tappa siis on teine teema. Aga algsele küsijale ei oskagi muud pakkuda, et kui ise tahad teha siis mine ja proovi igasugu asju. Mis kõige rohkem meeldib selle kohta uuri andmeid. Kui avastati, et diood kõlbab lisaks niisama indikaatoriks olemisele ka valgustama siis läks see valik ikka haigelt suureks. Nii pinge, värvi kui ka valgustustugevuse ja valgustse jaotamise suhtes. Kui sobiva/meeldiva asja oled leidnud siis alles saab välja uurida, mis toide ja kui võimas ja palju dioode tuleb jne. Neid valmis asju olen ka ise vaadanud ja kui hinnasilt on 800.- ja üle selle siis ma ei saa ka parima tahtmise juures aru, miks ma siukse asja peaksin ostma. Kui see number kolmega või neljaga jagada siis ehk hakkaksin mõtlema isegi.

[Sõdur]

aga kas on võimalik öelda ligikaudse hinna? et kui see läheb üle liia kalliks, siis ma ei hakkagi sellega tegelema, samuti kui see on väga keeruline värk et ise teha

[mg3]

Mis selle elueaga on ? ... Neid valmis asju olen ka ise vaadanud ja kui hinnasilt on 800.- ...

Tallinas olevat mingid LED tänavalambid - hiina saastakad - päris palju LEDikesi pidi juba läbi olema.
Hind - noh-jah - toide vast tõesti sinn 1k kanti + LEDid + enda aeg ja vaev. Odav pole see kindlasti - peab ikka käidav trepp olema, et seda vaeva näha...

[dumbuser]

Ma ei tea hetkehinda. Mõned aastad tagasi oli valge LED üksikult ostes mingi 15 EEK.- Aga ta oli sel aja ka suhteliselt uus asi. Kui neid täna näiteks 100 tk võtta siis võib vabalt hind olla (jälle umbes) 6 krooni ligi. No oletame et nad suudavad 20 mA puhul juba rahuldavalt helendada. Kui neid nüüd 50 tk sinna käima ajada saab vooluks 1amper. Iga esimene kuradi elektroonikapood pakub sellist toiteplokki. Tõsi küll selline mida saab ka dioodile vastavalt õige voldi peale keerata, see on juba rohkem kui 100 EEK. Aga neid dioode saab ka järjestikku ühendada ja mõningase kombineerimisega saab kindlasti hakkama mingi no näiteks 9 või 12 voldise stabiliseeritud ja vähemalt 1 amprise väljunduga plokiga. Selle hind võiks olla kuskil no ma pakun mingi 150 ... 300 EEK. Ülejäänu on tõesti käsitöö. Ja kui üldse raha ei ole siis saab ka kõige odavamst plokist stabiliseeritud väljundiga asja teha. Muidugi võib ka 1000 EEK toiteka kuskilt otsida, kuigi ma ei saa aru, mis selle mõte oleks. Kogu sellise asja puhul jääb minule küll segaseks, miks on vaja neid valmisasju müüa selliste müstiliste hindadega. Aga vbl on nüüd ka need hinnad muutuma hakanud, pole viimased kaks kuud enam uurinud.

Niipalju veel, et tänavaomadest ei tea midagi. Moblamastide otsas olevad on aga järjest 6 aastat töötanud ja pole mingit jama. Autode puhul aga suri mitte diood vaid sinna kesta sisse sattus vesi ja see mädandas küll kõike mis ette jäi. Kuna tulemuseks oli kustun diood siis kasutajalt polnud mingitvahet mis põhjusel diood ei põle. Tema jaoks oli ikkagi diood piix, mis piix. Mõnes mõttes on see ka loogiline. Aga minu uba oli hetkel see, et toosama diood ise on tegelikult vägagi kindel vidin ja enamus jamasid tuleneb mitte otseselt dioodist.

[mg3]

Endal huvi nende vastu pole, aga kel huvi see uurib. LED-id on tundlikud voolukõikumise suhtes, kel soovib, kolab seal foorumis ringi:
http://www.elfaelektroonika.ee/foorum/s ... =led+toide

[essa]

Pole see LED nüüd mingi imevigur- paarisaja LEDiga tähistaeva ehitus päris lihtne. Aga kas sa pole kaalunud otiliste kaablitega teha- vaja ainult ühte valgusallikat- näiteks võimast dioodi (olemas ka 230V toitega)? Optilise kaabliga tood otsad läbi lae, värvid lae ära ja pärast lõikad otsad maha. Selle asja miinus ongi see lae pahteldamise ja värvimise ebamugavus. Kui LEDidega teha siis väikesed väikese võimsusega LEDid tarbivad väga vähe voolu ja nende toiteks sobib näiteks ka 12V toiteplokk näiteks 100W alalisvoolu väljundiga. Dioodide ette vaja panna takistid (on ka 12V dioode a need tiba kallimad). Toiteploki võimsus sõltub dioodide võimsuste summast!

[Sõdur]

optiline kaabel on pÄaris hea mõte, aga kui palju maksab see kaabel? ühe meetri hind?

[essa]

Vaatasin tevalo (Elfa) poest ja seal u 30/m vist. Aga see ilmselt pole ainus koht, soovitan otsida netist- kaabel võib olla ka ilma katteta.
Kasuta otsinguks optiline kaabel, kiudoptiline ja fiiberoptiline (midagi sellist).

[dumbuser]

Eks ta muidugi mõistlik ole, et alalisvoolu mõõdaks vattides. Ja miks pagan on vaja õiget pinget sinna dioodile ? Loomulikult paneme igale poole 12 volti (muid pingeid pole tegelikult olemas) ja siis igale dioodile veel pidur ka ette. Klaasiku puhul on juba targem mingi muutuva värviga asi valgusallikaks panna. Kui üks värv ära tüütab paned järgmise. Dioodi puhul on ka see võimalus olemas aga värvi vahetamise on kordades tülikam.

[kaim]

Nuhkisin veidi ja leidsin sellise lehekülje LED-ide ühendusskeemi arvutamiseks: http://led.linear1.org/led.wiz
Soovitan sul panna LED-id valgusintensiivsusega min. 1400-1500 mcd. Tüki hind küll krõbedam, aga oma valguse saad kindlalt kätte u. kolmekümne dioodiga. Kui siin jutt Elfa poe peale läks, siis seal näiteks:
http://www.elfaelektroonika.ee/artnr/75 ... -white-led

[rixxx]

LED kardinaid on ehitanud http://www.ledhouse.ee sealt saab ka kontrolleri kui vaja

[Volli]

Omast kogemusest natuke: "tähistaevas"(fiiberoptikaga) trepihalli pole mumeelest hea mõte,tuleks teist tihedalt panna ,et valgust oleks aga siis kaoks asja ilu ära ja jube tüütu teha samuti.Ühe ilusa tähistaeva olen teinud ~40 m2-sse magamistuppa 150*2 punktiga ja mega sai,šeffi palvel sai veel dimmeriga ka ja ,trepihalli sellist kohe kuidagi ei tahaks teha ...
Trepihalli sobiks midagi kompaktsemat ja võimsamat : üks näide ,6*LED ühises korpuses ja valgustatus on paras toodud koguste juures. Kui vähe rohkem powerit vaja siis võib lumiledide poole piiluda : mul massinal tühjas aukudes 2 sellist sees ja õuealakiirustel kannatab täitsa isegi kulgeda 3W-i tarbimise juures : PILT .LINK ka tootele ,aga seda enam ei tehta. Analooge kindlasti saaks ja ka mingis lihtsalt paigaldatavas korpuses samuti , arvan .

[Imelik]

........ miks pagan on vaja õiget pinget sinna dioodile ? Loomulikult paneme igale poole 12 volti (muid pingeid pole tegelikult olemas) ja siis igale dioodile veel pidur ka ette.

Äkki viitsid lähemalt seletada oma seisukohta. Jadaühendus? Stabiliseeritud pingega (täpne) vooluallikas ? Pingelangu või ülepinge
mõju (avaldatuna siis voolutugevuses) ? Kuna tegemist pigem elektroonika komponentidega siis vajaks vist laiem üldsus tööpõhimõttest
väikest selgitavat loengut ?
NB Sarkasmist sain aru

[dumbuser]

Sellel dioodil on tähtis teda läbiv vool. Enamasti on see 10 mA. Aga see oli selline peaaegu, et reegel kuskil 10 aastat tagasi, kui LED oli indikaatoriks. Nüüd on ta valgustina ka olemas ja sel juhul on hakatud juba igasugu asju aretama, kus on vool ja pinged väga erinevad. Kui see diood nüüd soetada siis uurige ka see välja milline on tema nimipinge ja milline on maksimaalne vool. Nimipinge on siis see, mis dioodile jääb kui teda läbib mingi vool (see ei pruugi olla maksimaalne vool). Kui teil on nüüd mingi diood mis kannatab näiteks 2.4 volti ning 30 mA ja teil on jumala juhuslikult olemas näiteks 12 volti pingeallikas siis saab 6 dioodi järjest ühendada. Sel juhul on nad kõik ühesuguse heledusega (reaalselt muidugi ei ole, kuna kahte identset asja on võimatu teha, küll aga on tavaliselt erinevus olla nii väike, et seda ei näe) ja ongi kogu lugu. Jama tuleb siis kui üks diood sureb. Sel juhul on ahel katki ja mitte ükski ei helenda enam. Needsamad 2,4 volti dioodid võib aga panna kõik ka paralleelselt tööle, sel juhul peab ka topitepinge olema 2,4 volti. Kui nüüd esimesel juhul on summaarne vool ikkagi 30 mA siis teisel juhul peab toiteplokk kannatama juba 150 mA. Toiteploki väljundvõimsus on kummalgi juhul sama. Takisti uba seal ahelas on aga selline, et juhul kui teil ei ole õige pingega toiteallikat siis takisti abil saab seda asja muuta. Osa pinget jääb sel juhul takistile. Minu meelest oli see 7 v 8 klassi füüsika. Vool on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. Näiteks sedasama 2,4 V dioodi 12 voldise plokiga töölepanekuks peab olema olukord kus takistile jääb 9.6 volti. Kui me nüüd eeldame, et dioodi läbiv vool peab olema 30 mA ja kuna takisti on temaga jadamisi siis sellise voolu tegemiseks vajalik ahela takistus 12V /0,03A = 400 oomi. Antud juhul võime dioodi takistust mitte arvestada. Võimsus aga mis takistil sellise tööreziimiga tekib on 0,03 x 9,6 = 0,288 vatti ja seega päris iga takisti enam ei sobi. Need kõige tavalisemad pisikesd on 1/4 vatti ja kuig nad reaalselt elavad selle pisikese lisakoormuse üle siis aja jooksul nad tõenäoliselt kõrbevad ja põlevad katkestusse. Kogu selle pika asja uba on aga selles, et kui te neid vidinaid ise aretate siis proovige tekitada olukord, kus neid takisteid on võimalikult vähe, kuna nad on reaalselt ikkagi vaid küttekehad ja nende poolt lendu lastud soojusega pole midagi tarka pale hakata, sest kütmiseks on seda liiga vähe. Samuti saab neid dioode jadamisi ja paraleelselt ühendades ning erinevate värvidega mängides üsna palju kombinatsioone. Ma loodan, et mõni peale minu veel sest jutust midagi aru saab.

[Imelik]

Ma arvan et igati kiiduväärt seletus dumbuserilt
Kõige parem oleks võhikutel ilmselt kasutada netis olemasolevaid LED calculator- eid , milledest paremad annavad ka algandmete sisestamisel sobiva skemaatilise ülesehituse (joonise näol).

[markop]

väärt postitud tõepoolest

tekkis endalgi huvi natuke nende ledidega mässata. Kas LEDid siis võivad vabalt töödata natuke väiksema pingega ka , sellest ei juhtu midagi?

Huvitav miks http://led.linear1.org/led.wiz see kalkulaator tahab minu 3 tulukest mitte järjestikku vaid 2 ja 1 rööpühendusse panna

mul 8 volti pingeallikas, 3.6V 25mA lede 3tk.
targem oleks vist panna hoopis 2tk, et parem kui 3 mitteniivõrd heledalt põlevad.

[dumbuser]

Olgu, teeme asja veel segasemaks. See 0,8 volti mis viimasel juhul nö üle jääb saab täiesti vabalt panna tavalide dioodi selga. Näiteks 1N4001.... 1N4007. Need on kõik kuni 1 amper ja pinge on kuni 1000V. Vastupinge siis. Tähistuses olev viimane number (1 ... 7)ei muuda antud juhul küll mitte midagi. Kui seesama diood nüüd sinna ahelasse teistega jadamisi ühendada siis jääb talle umbes 0,5 kuni 0,7 volti ja seega jääb ülejäänud LEDidele. Samas on need LEDid pinge suhtes ikka ülimalt tundlikud ja ka näiteks 0,2 volti liigset pinget võib nad lõdvalt maha põletada. Seega väga reipalt ei maksa neid igale poole toppida. Alguseks võib ka ühe tavalise dioodi asemel kaks tk järjestikku panna. Sel juhul jääb neile LEDidele kuskil 3 volti ja vbl sellest isegi piisab. Ja alati on mõistlik katsetada väiksema pingega, see ei tapa midagi maha. Ja otse loomulikult on kõikidel dioodidel tähtis mispidi nad ahelasse ühendada. Ühel juhul nad nö avanevad ja tekib vool, teisel juhul nad ei avane ja vooluring jääb suletuks Takistitel on täitsa poogen mispidi nad seal on.

[Imelik]

Ma ei mäleta kust nad neid täpseid tehnilisi andmeid välja koogivad aga üks vend väitis ühes teises foorumis - näiteks 30mA (lubatav
püsiv pärivool) LED saavutab oma maksimaalse heleduse juba 20mA juures.
Ma ise oletan et edasi võib mingil määral muutuda värvus (olen mõningaid LED -e katsetanud ülepingega -2,2V lähevad 3,5 V juures kollasest punakaks). Nii et pigem vähem kui rohkem (mA) ja stabiliseeritud vooluallikas mõjuvad LED i elueale ilmselt hästi.
Dumbuser oskad midagi rääkida temperatuuri mõjust LED idele.

[dumbuser]

Ei oska kusjuures. Nagu ikka peab tekkiv võimsus ümbrusesse edasi kanduma. Samas see võimsus mis seal tekib on nii pisike, et enamus kaob juba dioodi metallist elektroodidega minema. Üldiselt ovõiks see võimsus olla kuskil 50 mW juures. Siiani pole ma kuskil kohanud sellist juhust, kus diood sureb, kuna ta on ise eraldanud niipalju soojust, et see talle saatuslikuks saab. Mis andmetesse puutub siis on kõige lihtsam leida mingi kataloog, kus on need andmed olemas ja sealtkaudu tellida. Tuleb küll kallim aga selle eest on kõik parameetrid olemas ja võib olla kindel, et on ka üks partii, mis siis omakord tähendab, et parameetrite hajuvus on väike. Mingi paarisaja isendi puhul võib see juba tähtsust omada. Samas vbl maksavad nad kuskil letis nii vähe, et õiged pinged ja voolud saab katseliselt määrata ja see kogus mis juhtub koolema tesimise käigus ei ole üleüldse märkimist väärt. Ah mis ma ikka jahun, kui huvi on siis katsetage.