Indiv. soojuskulu mõõturid kortermajas?

[Blondiin2]

Tere foorumlased!

Eile tutvustati meie KÜ elanikele MESA küttekulu mõõturite süsteemi, kuigi see tundus pigem reklaamina. Mind tegi see asi millegipärast ärevaks, sestap uurisin täna nende mõõturite kohta netist materjale. Leidsin ka sellise artikli: "Individuaalne soojuskulu mõõtur on seadustatud petmine" (autoriks ehitusinsener Kalle Aamisepp) http://www.ehituskaar.ee/?op=art&id=231. Muide, võtsin ka selle härraga ühendust ja kuigi artikkel on kirjutatud 2001, on ta endiselt sama meelt.
Elan ise 1. korrusel ja lugesin, et olen sellise süsteemi juures potentsiaalne kaotaja (üks hea artikkel oli veel). Niigi pole meie 5-korruselise kortermaja küttekulud just väikesed, kuigi kõik seinad on soojustatud, katus vist ka, soojasõlme on remonditud ja radiaatoritele on pandud termostaadid. Ent minu peal olevatel inimestel on näiteks hoopis põrandaküte (ma ei tea, mis tüüpi). Isegi mina (olen humanitaarharidusega ehitusvõhik) sain täna aru, et maja üldine soojuskulu jääb ju samaks ka andurite paigaldamisel. Küsimus vaid, kes teiste maksmata soojuse kinni plekib.
Seega üleskutse: rääkige oma kogemustest, kellel juba on individuaalsed soojuskulu mõõturid. Kuidas muutusid küttearved? Kas asi on end ära tasunud või vastupidi? Eriti oodatud on 1. ja viimase korruse asukad.

[gh]

Maja soojatarbimine võib langeda isegi paarkümmend protsenti !! Aga kaotajateks jäävadki 1. ja viimase korruse ning otsa seina elanikud, kui fassaad tegemata ning katus/keldri lagi külmad.

Igati poolt süteemile. Inimene hakkab mõtlema ja hoiab aknaid kinni ning reguleerib oma soojatarbimist.
Põhiline on, et hakatakse tööl ja puhusel olles tempi madalamaks keerama raha kokkuhoiuks. Kokkuvõttes loodus võidab ja kõik on õnnelikud. Minu teada on osad ühistud rakendanud nn külmadele tsoonidele lisa % mis läheb kõigile jagamiseks. Täpsemalt tuleks võrdetel tingimustel ära mõõta soojakulu korteris ja sellest lähtuda !

[Blondiin007]

Ütled: "Igati poolt süteemile. Inimene hakkab mõtlema ja hoiab aknaid kinni ning reguleerib oma soojatarbimist. Põhiline on, et hakatakse tööl ja puhusel olles tempi madalamaks keerama raha kokkuhoiuks."

Ma püüdsin seda teha juba siis, kui pandi termostaadid. Kokkuhoidu rahas see loomulikult ei andnud.
Üldse, mind huvitavad konkreetsed numbrid, mitte reklaam ja need, kes koolitusel omandatut peavad nüüd teistele pähe määrima. Müügimeeste juttu kuulda ei taha, ainult asjaosaliste.

[progressiivne]

Muidugid on see mõõturite paigaldamine rohkem rahva lollitamine.Soojussõlmes,elevaatori kaudu on kõik reguleeritav.Valemite abil võib kõik välja arvestada.Kusagil 5-6 aastat tagasi sai vahetatud linna elamufondist vasest tehnoloogia peale,siis 9 korruselise trepikoja hinnaks tuli 20 000-25 000 dollarit ning viimast kaks aastat on hakatud vahetama nendes samades trepikodades soojussõlmi Dunfossi automaatikaga.Selle hind ka kusagil 10 000 piires.Näitega näitan et rahad ei ole väikesed,nendel dunfossidel on põhimõte see,kui kinnises ringluses s.t. trepikojas jahtub ,võtab uue portsu sooja vee tsentraalsüsteemist, mõõtureid pole küll kusagil näinud. Kui te tehnoloogijat vahetama ei hakka,jäätegi arvestama .
Mind huvitab rohkem see moment, palju keegi maksab kesküttesüsteemi amortti kuus.Võlgu võetud raha lugege ka amordiks ja nii lõpmatuseni.

[Külaline]

Maja soojatarbimine võib langeda isegi paarkümmend protsenti !! Aga kaotajateks jäävadki 1. ja viimase korruse ning otsa seina elanikud, kui fassaad tegemata ning katus/keldri lagi külmad.
Igati poolt süteemile. Inimene hakkab mõtlema ja hoiab aknaid kinni ning reguleerib oma soojatarbimist.
Põhiline on, et hakatakse tööl ja puhusel olles tempi madalamaks keerama raha kokkuhoiuks. Kokkuvõttes loodus võidab ja kõik on õnnelikud.

Haige jutt . Maja on soojuslikus mõttes üks tervik kui ta ei ole teistsugusena ehitatud (eraldi tsoonideks soojuslikus mõttes). Kui kuskil maja ruumis alandada temperatuuri siis peab külgnevates ruumides sama temperatuuri säilitamiseks rohkem kütma.
Koolis oleks tulnud rohkem õppida siis teaksid et konstruktsiooni soojusjuhtivus korda pindala korda temperatuuride vahe konstruktsiooni eri pooltel ongi see mida oma f...ng mõõtjaga mõõdad.

[s..t]

Omamoodi on õigus ju , et säästad. Ise elan 8 korrusel ja no koole palavuse kätte ära. Vanad puitaknad, 24/7 ka talvel irvakil, muidu elada pole võimalik. Samas 1,2,3 korruse elanikel külm. Hea meelega keeraks sooja mingi 20 kraadi peale, aga näe aknad lahti ja kytteperioodil mingi 25-26 kraadi rauas. See kliima mis korterelamutes on haiglane.

[Külaline]

Omamoodi on õigus ju , et säästad. Ise elan 8 korrusel ja no koole palavuse kätte ära. Vanad puitaknad, 24/7 ka talvel irvakil, muidu elada pole võimalik. Samas 1,2,3 korruse elanikel külm. Hea meelega keeraks sooja mingi 20 kraadi peale, aga näe aknad lahti ja kytteperioodil mingi 25-26 kraadi rauas. See kliima mis korterelamutes on haiglane.

Sina räägid sooja paremast (mõistlikumast) kasutamisest ehk soojusjaotuse tasakaalustamisest-reguleerimisest mitte mõõtmisest.
Juhul kui Teil oleks igal korteril mõõtjad ja individuaalne reguleering keeraksid sina oma kütte maha ja tarbiksid sooja 1,2,3 korruse korteriomanike rahakoti arvelt. Teil on süsteem valesti reguleeritud- tasakaalustatud või koguni ehitatud.

[k]

kas kegi teab palju selline mõõtur ja paigaldus maksma läheb?

[vanakala]

mina leian ka, et korteritesse võib mõõturid panna aga õiglaselt kulusid üksinda nende põhjal arvestada ei saa. küll on aga hea omadus neil selles, et kutsub inimesi psüholoogiliselt tiba säästma. kui radikatel juba termostaadid ja inimene viitsib neid ka vahest sättida siis piisab ka sellest aga tihti on nii, et keegi ju ei viitsi seda termostaati kruttida ja kui veel akna avad siis külm langeb termostaadile ja soe paneb samast aknast ka kohe minema ja kütad ennast segaseks ehk siis termostaat avaneb rohkem ja toas oleks nagu soe ka ja aken võib ka lahti olla.... kui aga soojamõõtur vahel siis enam akent naljalt lahti ei hoita. nende soojamõõturitel peaks olema ka mingi muu juhtimine juures mis ei luba näiteks ruumi kütta külmadega alla 18 kraadi siis saaks veel mingi tulemuse aga sellised seadmed on kallid ja ei tasu ennast ära. selle raha eest võiks ühistu välisseinad korda teha, uuendada küttesüsteemi, ventilatsioni ja paigaldada uued aknad.

[Külaline]

Aga võtame asja nii moodi, et igal korter on erinev ja igal korteril on oma eelised ja puudused. Osadel on suuremad aknad, osadel hoopis väiksemad. Osad on esimesel, osad viiendal.


Ehk iga omanik on ise omale sellise korteri ostnud ja just tema korteri poolt tarbitud sooja eest tuleb ka maksta. Ja selle osa mõõdabki mõõdik ära. Maja keskel korterit omav inimene ei ole selle ju süüdi, et keegi on esimesele korteri ostnud.
Ei hakka ju keegi endale odavamat elektrit nõudma põhjusel, et "mul on väiksemad aknad kui teistel ja pean seetõttu võimsamat pirni põletama"

[Katlakütja]

Ise pole mõõturitega kogemust, kuid esimese ja viimase korruse elanikud ei kaota midagi. Väidetavalt on igal mõõtjal (kui seda riista nii nimetada) oma koefitsent, mis arvestab ruumi paiknemist hoones. Hoone keskel asuvatel ruumidel on see võrreldes otsapealsete ruumidega erinev. Ehk samasuure ja sama sisetemeperatuuri korral peaksid maksma nad samapalju.
Samuti ei saa kogu soojusenergia tasumist viia üle nendele arvestitele, kuna hoones on ju üldkasutatavat pinda - trepikojad, keldrid. Vähemalt 50% tuleks maksta ikkagi ruutmeetri põhiselt. See on muidugi minu tagasihoidlik arvamus.
Termostaatide paigaldus on juba väga suur investeering, mis aitab sügisel-kevadel ühtteist säästa.
Järgides individuaalseid mõõtmisi, peaksid ju 120 kg kaaluvad inimesed maksma võrreldes 60 kg-stega bussipileti eest ka tunduvalt rohkem.

[Kalvis]

Kaasomandi põhimõte on, et ühised kulud jaotakse vastavalt ühiselt laiali. Ka küttekulud on ühised ja kaasomandiga kaasatulevad (küttesüsteem on ühistu oma). Ja enamus korterite puhul ei saanud nende omanikud sellise veksliga neid osta, et küttekulude arvestus oleks individuaalne - aka igal korteril oleks tollal olnud energiamärgis küljes. Samal põhimõttel maksab ka 1 korruse lifti omanik lifti kulud kinni, missiis, et tema lifti ei tarbi. Bussipiletid ja kg on teine hea näide.

[Külaline]

ja alumise korruse omanik ütleb -sitta sest katusest ja viienda oma et -mis kuradi vundament ja pandus

[Külaline]

Aga võtame asja nii moodi, et igal korter on erinev ja igal korteril on oma eelised ja puudused. Osadel on suuremad aknad, osadel hoopis väiksemad. Osad on esimesel, osad viiendal.


Ehk iga omanik on ise omale sellise korteri ostnud ja just tema korteri poolt tarbitud sooja eest tuleb ka maksta. Ja selle osa mõõdabki mõõdik ära. Maja keskel korterit omav inimene ei ole selle ju süüdi, et keegi on esimesele korteri ostnud.
Ei hakka ju keegi endale odavamat elektrit nõudma põhjusel, et "mul on väiksemad aknad kui teistel ja pean seetõttu võimsamat pirni põletama"

Kui asja niimoodi võtta, siis peab igal korteril olema võimalus valida, millega kütta. Ehk siis osad panevad soojuspumba, mõni kütab pursuikaga jne. Igaüks soojustab oma korteri seinad seestpoolt näiteks ära jne. Lõpuks tuleb selline porno välja, et anna olla.

See sulle vist väga mokka mööda ei oleks ju?

[trebla]

Veemõõtjate paigaldamine oli ju kah seadustatud petmine, nagu 15 aastat hiljem selgus. Aga üldine veetarbimine langes, kui inimene hakkas nägema oma isiklikku arvet. Sama ka soojaga ilmselt.

Täielikult päästaks sellest kolhoosist muidugi ainult oma maja...

[a23]

Soojuskulu mõõturid toimivad väga hästi. Kuidas? Iga korter maksab vastavalt oma tarbimisele. Kellele meeldib soojemas toas istuda (maika väel), sellel on arve suurem. Kes eelistab jahedamat tuba, sellel ka arve väiksem.

Minu majas on 30% küttekuludest ühised ehk jagunevad ruutmeetri alusel (nii ühisruumid kui ka kompenseerib kehvema asukohaga korterite kulusid) ning 70% jagatakse korterite vahel vastavalt mõõturite näitudele.
Kuna minu korteris, mis asub viimasel korrusel, on kamin, mida kasutan külmal ajal praktiliselt iga päev, siis on minu korteri küttearved üsna mõõdukad, lisaks eelistan magada jahedas. Enam ei kujuta ettegi, et peaksin maksma kütte eest sama palju kui naaberkorter, kus pererahvale meeldib aastaringselt +24C.