vesipõrandaküte!

[Külaline]

abw lehelt

Igale majale koostatakse eraldi soojusarvutused, mille alusel koostatakse põrandakütteprojekt

Läheb ülihästi kokku eelpoolkõlanud pakkumisega

Tänu tihedamale toru sammule on ka väiksemad küttekulud

Demagoogia oma klassikalisel kujul - kas reklaaminipp lollidele või ebapädevus ? Edasi ei viitsinud lugeda

[vuss]

lugesin ja lugesin ja eii saa enam vait olla. aladimensioneeritud toru puhul on kütettemperatuur kõrgem ja seega ka soojakaod läbi põranda suuremad. isegi kui on pandud 20cm peno ei piisa sellest et vältida igasugused lekked. kui tahad lekkevaba peaks panema 60-100cm peno. mida kõrgem on materjali temp seda suurema intensiivsusega toimub soojusvahetus. seda siis nii üles tuppa kui ka betooni ja peno kaudu alla täiteliiva. sinna ei anna midagi teha. nii need füüsikaseadused meil juba kord on. aga lugedes seda, et te kütate maja 40c ja tagasi tuleb näiteks 35c ja te arvate, et teil on soe maja??? mul läheb põrandasse 25-27 ja tagasi tuleb 23-25 ja tuiba on 21c kogu aeg. enamuse ajast jalad külmetavad sest tunne on sihuke, et põrand ongi sama soe kui õhk ja 21 on juba jalale külm, eriti kivil

[tiitk]

aga lugedes seda, et te kütate maja 40c ja tagasi tuleb näiteks 35c ja te arvate, et teil on soe maja??? mul läheb põrandasse 25-27 ja tagasi tuleb 23-25 ja tuiba on 21c kogu aeg. enamuse ajast jalad külmetavad sest tunne on sihuke, et põrand ongi sama soe kui õhk ja 21 on juba jalale külm, eriti kivil

Loe ikka enne tekst läbi- -23 kraadise välistemperatuuriga toa soojas hoidmiseks sellise kütteveega pead elama küll 60 cm paksusega penokuubikus.

[dumbuser]

lugesin ja lugesin ja eii saa enam vait olla. aladimensioneeritud toru puhul on kütettemperatuur kõrgem ja seega ka soojakaod läbi põranda suuremad. isegi kui on pandud 20cm peno ei piisa sellest et vältida igasugused lekked. kui tahad lekkevaba peaks panema 60-100cm peno. mida kõrgem on materjali temp seda suurema intensiivsusega toimub soojusvahetus. seda siis nii üles tuppa kui ka betooni ja peno kaudu alla täiteliiva. sinna ei anna midagi teha. nii need füüsikaseadused meil juba kord on. aga lugedes seda, et te kütate maja 40c ja tagasi tuleb näiteks 35c ja te arvate, et teil on soe maja??? mul läheb põrandasse 25-27 ja tagasi tuleb 23-25 ja tuiba on 21c kogu aeg. enamuse ajast jalad külmetavad sest tunne on sihuke, et põrand ongi sama soe kui õhk ja 21 on juba jalale külm, eriti kivil

Ee... mis selle jutu uba siis on ? Keera kraadi juurde kui külm on. Ma võin ka ilgelt ökanoomselt elada ja kütet peaaegu üldse ei kulu jne. Aga enamasti tahan, et mul oleks lihtsalt mugav olla. Ja ma pole veel viitsind uurida, mis kraadiga mõni kontuur algab või lõppeb.

[Külaline]

Vuss mine studeeri veel füüsika õpikuid! Asi ei ole temperatuuris vaid temperatuuride vahes ja keskkonna soojusjuhtivuses ning ajaühikus väljastatavas soojusenergia hulgas . Edasi ei viitsi seletada , pole vist erilist mõtet.

[Külaline]

Kaevan vana teema üles, sest varasemast õiged vastused päris kõlama ei jää.

Eelnevalt oli siin tihe arutelu üledimensioneerimise jmt kohapealt.
1. Põhjuseta üledimensioneerimine on raiskamine.
2. Kui "üledimensioneerimine" on vajalik, on tegemist valede lähteandmete/eelduste/ülesandega, täpsustatud andmete järgi võib osutuda ka see aladimensioneerituks.

Mis määrab torude tiheduses?
1. Põrandaküttetorude tiheduse puhul on oluline soojuslik mugavus. Määramise aluseks tuleks võtta temperatuuride vahe toru kohal vs kahe toru vahe kohal ning peale- ja tagasivoolu temperatuuride vahe (ehk temperatuuride vahe toru alguses ja lõpus).
Mõlema määramisel tuleb mängu ruumi küttevajadus, see määrab vähima võimaliku vooluhulga ja torupikkuse. Torupikkus aga tuppa ühtlaselt jaotamise vajaduse tõttu määrab üsna üheselt ka sammu.
Samas võib toru pealt ja kahe toru vahel mõõdetud temperatuuride erinevuse piiramine põhjustada vajaduse väiksema põrandaküttetorude sammu järele. See oleneb eelkõige põranda materjali soojusjuhtivusest (kas tegemist on betoonivaluga või laudade vahele kinnitatud toruga, on oluline).

2. Kui tegemist on soojuspumba köetud veega või mingil muul põhjusel (nt väike akumulatsioonipaak, soovitakse saavutada t1 = 80°C, t2 = 28°C, või katel, mille kasutegur madala väljuva veetemperatuuri korral peaks parema kasuteguri andma, võib olla võimalik näiteks gaasikütte korral, tahkteküttekateldel piirab madalat väljuvat veetemperatuuri katla pigitumine ning korstna tõmbe jaoks vajalik temperatuur) on vajalik madalam pealevoolu temperatuur, siis:
nt 30°C-27°C = 3° vahe korral kasutatakse kindlasti soojuspump paremini ära, saavutatakse parem COP, kuid alginvesteering radiatooritesse on suurem, kuna nt 70°C-50°C=20°C küttesüsteemiga võrreldes on vajalik vähemalt 7 korda suurem radiaatoripind, vastavalt siis radiaatorid suuremad või neid rohkem. Selline radiaatoripind ei pruugi seina peale äragi mahtuda. 30/27 on loomulikult ekstreemne näide, kuid illustreerib vb paremini. See tähendab, et kui on plaanis keskküttevett soojuspumbaga kütta, siis on nii lähteülesanne kui õige lahendus teine. Ja nagu juba mainitud, ei ole õige seda nimetada üledimensioneerimiseks.