tööde järjekord

[tuuslar]

ehitan 200mm fibo seinad. sisse poole krohv. välja poole 100..150mm peno +krohv.
kas on mingi aeg ka kaua mul tuleb oodata enne kui võin välja soojustuse +krohvi ära teha? ehk siis millega ma riskin, kui ma c.a 1 kuu peale seinte valmimist aknad ette viskan ning seejärel soojustuse peale laon. millal ma seest krohvima võin hakata?


keegi võiks veits valgustada millises järjekorras mul neid töid teha tuleb, ning miks just nii.

aitäh.

[ponkskar]

ehitan 200mm fibo seinad. sisse poole krohv. välja poole 100..150mm peno +krohv.
kas on mingi aeg ka kaua mul tuleb oodata enne kui võin välja soojustuse +krohvi ära teha? ehk siis millega ma riskin, kui ma c.a 1 kuu peale seinte valmimist aknad ette viskan ning seejärel soojustuse peale laon. millal ma seest krohvima võin hakata?


keegi võiks veits valgustada millises järjekorras mul neid töid teha tuleb, ning miks just nii.

aitäh.

Tarmatrade koduka kasuliku info lingi all olevas jutus on kirjas,et fassaaditööd (sh. soojustamine) peavad olema kõige viimased tööd. ... Enne tuleb seest teha krohvimised, et niiskus ilusti majast välja saaks.

[andrus49]

Lühidalt märgiks järgmist: peno ja armeeringu võid samal ajal sisekrohviga teha, aga ära viimistluskrohvi enne paigalda kui "märjad" ehitustööd (krohvimine, betoonivalu jne) tehtud on ning maja enam-vähem kuivanud. Point on selles, et kui armeeringkiht saab kahjustatud, siis seda on lihtne ja suht odav parandada. Samal ajal aga ei saa siseviimistlust teha kui Fibomaja on ilma välisvoodrita ja seinte sisepinnad külmad (seda muidugi kui tahetakse talvel siseviimistlust teha).

terv Andrus

[tuuslar]

Lühidalt märgiks järgmist: peno ja armeeringu võid samal ajal sisekrohviga teha, aga ära viimistluskrohvi enne paigalda kui "märjad" ehitustööd (krohvimine, betoonivalu jne) tehtud on ning maja enam-vähem kuivanud. Point on selles, et kui armeeringkiht saab kahjustatud, siis seda on lihtne ja suht odav parandada. Samal ajal aga ei saa siseviimistlust teha kui Fibomaja on ilma välisvoodrita ja seinte sisepinnad külmad (seda muidugi kui tahetakse talvel siseviimistlust teha).

terv Andrus

seega siis oleks külmal ajal õige järjekord: sein püsti, soojustus ja krohv välja, küte sisse, krohv-pahtel sisse. ja lõpuks viimistluskrohv välja peale.
ja soojal ajal võiks siis seest ära krohvida ning seejärel kogu välise viimistluse korraga teha.. (see viimane variant vist tiba soodsam, kuna oleks üks tellingute ehitamine.)

aitäh.

[andrus49]

Nii ta on jah!

[ponkskar]

Lühidalt märgiks järgmist: peno ja armeeringu võid samal ajal sisekrohviga teha, aga ära viimistluskrohvi enne paigalda kui "märjad" ehitustööd (krohvimine, betoonivalu jne) tehtud on ning maja enam-vähem kuivanud. Point on selles, et kui armeeringkiht saab kahjustatud, siis seda on lihtne ja suht odav parandada. Samal ajal aga ei saa siseviimistlust teha kui Fibomaja on ilma välisvoodrita ja seinte sisepinnad külmad (seda muidugi kui tahetakse talvel siseviimistlust teha).

terv Andrus

seega siis oleks külmal ajal õige järjekord: sein püsti, soojustus ja krohv välja....

Millega külmal ajal peno välisseina paned Külma all mõtled ikka praegust aega?

[tuuslar]

külmal ajal võiks ilmselt panna selle peno liimiga (soudal jne. ) aga ega vist päris talvel sellega ka ei saa ikka peab püsivalt plussis olema.

kas peno kleepimissegule seda jääkaru ei võiks sisse segada mida müüritööl kasutatakse ?

[andrus49]

Igasugune "märgade" protsessidega toimetamine miinus kraadidega on keeruline. Aga erinevate segutootjatega sel teemal rääkides olen vastuseks saanud, et soojustust võiks liimida küll nn külmalisandite abil. Aluspind peab kindlasti kuiv olema. Külmalisandid on põhimõtteliselt soolad, mis vastavas kontsentratsioonis lisatuna viivad segus sisalduva vee külmumistemperatuuri madalamaks. Segu kivistumiskiirus sellest ei muutu (st see protsess ei kiirene). Ma ei soovita üritada üldiselt madalamat temperatuuri, kui -5 kraadi, sest need lisandid siiski nõrgestavad segu.
Külmalisandite kasutamine armeering- ja krohvikihtides toovad kaasa erinevad nakkeprobleemid ja toonimuutused (näiteks valkjad plekid ja randid)millede likvideerimiseks tuleb siis kasutada erinevaid krunte ja keemiat.

terv Andrus

[Urmas]

Võib-olla on juba hilja oma mõtet avaldada,aga räägiksin siiski natuke maalri seisukohalt.Olen püüdnud tellijatele selgeks teha,et maalritöid fibo pindadele(krohvimine,pahteldus ja värvimised)võib hakata tegema alles pärast fassaadi soojustamist ja krohvimist.Viimistluse koha peal on ?.Asi on minu mitmete kogemuste najal selline,et kui pole tehtud ennem maja väljaspoolt soojapidavaks ja ilmastikukindlaks ning seestpoolt niiskus välja tuulutatud,siis peale krohvimist,pahteldust,kruntimist ning värvi pealekandmist olnud juhus,kus tugeva vihma ja tuulte korral on väljapoolt selle vihma sissepoole peksnud ja rikkunud minu tehud töö ära.Kuna olen oma loomult "laisk"st. ei viitsi ühte asja kaks korda teha,siis olen isegi pakutavast sisetööst ära öelnud,kui fassaad on tegemata..Sarnaseid juhuseid on esinenud ka lohakalt paigaldatud peno puhul.

[xjan]

Kas eelkirjutatu sisetööde osas kehtib vaid Fibo puhul? Küsin just, et kas sarnaseid ohte võib olla ka näiteks Aeroc ecoterm või Siporex plokkide puhul?

[Urmas]

Kas eelkirjutatu sisetööde osas kehtib vaid Fibo puhul? Küsin just, et kas sarnaseid ohte võib olla ka näiteks Aeroc ecoterm või Siporex plokkide puhul?

Kõik antud näited on juhtunud fibo puhul,aga ecotermi ja siporexiga halb kogemus puudub,kuid kui on halvasti laotud,jäetud vahed korralikult täitmata,juhtub see ka nendega.Siit minu soovitus,et enne kui hakata tegema siseviimistlustöid,tuleks fassaad teha ilmastikukindlaks,kaasa arvatud aknaplekid ja-paled väljapoolt,sest aknaplekkide vahelt on vihm väga aldis sissepoole pugema.

[tuuslar]

Võib-olla on juba hilja oma mõtet avaldada,aga räägiksin siiski natuke maalri seisukohalt.Olen püüdnud tellijatele selgeks teha,et maalritöid fibo pindadele(krohvimine,pahteldus ja värvimised)võib hakata tegema alles pärast fassaadi soojustamist ja krohvimist.Viimistluse koha peal on ?.Asi on minu mitmete kogemuste najal selline,et kui pole tehtud ennem maja väljaspoolt soojapidavaks ja ilmastikukindlaks ning seestpoolt niiskus välja tuulutatud,siis peale krohvimist,pahteldust,kruntimist ning värvi pealekandmist olnud juhus,kus tugeva vihma ja tuulte korral on väljapoolt selle vihma sissepoole peksnud ja rikkunud minu tehud töö ära.Kuna olen oma loomult "laisk"st. ei viitsi ühte asja kaks korda teha,siis olen isegi pakutavast sisetööst ära öelnud,kui fassaad on tegemata..Sarnaseid juhuseid on esinenud ka lohakalt paigaldatud peno puhul.

hetkel veel kõik tegemata.
aga kas nii võiks, et seest krohviks ära ning siis paneks välja peno+krohv+viimistluskrohv? ning peale seda teeks seest lõpuni?

[Urmas]

Kuigi,Tuuslar,nagu ma juba mainisin oma eelmistes postitustes maalri seisukohast tööde järjekorda,kuid võib teha ka teises järjekorras,aga siiski enne fassaadi ilmastikukindlaks tegemist mina sisetöid ette ei võtaks.Milleks kiirustada ja endale hiljem probleeme tekitada,sest parandamised võivad minna kallimaks kui üks kord ja korralikult tegemine.Asi on selles,et kui teha enne seest krohvimine ära ja pärast teha välisviimistlus,siis vahepealsete halbade ilmade korral võib ära rikkuda niiskus ja sissetunginud vesi kipskrohvi ning tsemendi baasil krohvide puhul peate mõttetult aega raiskama selle vee ja niiskuse väljatõrjumiseks enne pahteldamist.Selline on minu kui maalri ja siseviimistlustööde tegija isiklik arvamus,mis ei pruugi olla viimane tõde.Minu puhul ei ole nii,et on kaks arvamust-minu arvamus ja vale arvamus.Edu!

[tammekas]

mul on sama küsimus, ainult selle vahega et soojustuseks tuleb vill. Ja akendeks puitaknad.
Et kui nüüd ennem ära soojustada, siis kogu niiskus, mis seestpoolt krohvimisega tuleb, läheb villa sisse? Või ei tule sealt nii suurt niiskust?

Ja aknad pannakse ka ennem ette? Need ka kardavad niiskust ja võivad krohviga saada mustaks...

Et kumb oleks õigem järjekord:

1) et aknad ette, väljast soojustada ja alles siis seest krohvima, pahteldama
või
2) aknad ette, krohviks seest, siis soojustaks väljast ja siis pahteldamine seest.

[Urmas]

Olgu,Tammekas,kordamine pidi olema tarkuse ema või keegi lapsevanem,aga räägin siiski veel üle oma halvad kogemused kui väljast on maja ilmastikukindlaks tegemata.Minu praktikas on juhtunud nii,et soojustus ja fassaad olid veel tegemata,kuid tellija nõudis,et teeksin sisetööd ikkagi ära.Ühe maja puhul,mis oli valjast tegemata,lõi vihmase ilma ajal kogu seina seest juba krohvitud ja pahteldatud pinna uuesti märjaks ja kipskrohviga on see jama,et tal ei ole enam neid omadusi seal seinas st.muutus pärast mitmekordset märjaks saamist pudedaks koos pahtliga.Paar juhust on olnud,kus fassaad on küll tehtud,aga halvasti ja valmis seintel värv hakkas mullitama ja maha tulema.Maha kraapides avastasime,et viga oli fassaadi viletsas paigalduses st.vihma ja parajalt tugeva tuulega peksis selle vihma seinast läbi.Peale akende panekut tuleb paigaldada ka vee ärajuhtimiseks neile veeplektid ja korralikult,sest jälle oma praktikast oli juhus,kus viletsalt paigaldatud aknaplekk rikkus aknalauad ära,kuna väljastpoolt sadav vihm koos tuulega leidis ikkagi kuidagi tee sissepoole ja keeras aknalauad ikka sinnasamusesse.
Mis puutub sellesse,et aknad võivad mustaks saada või niiskuda,siis esimese variandi puhul tuleks need ennem ära teipida ja normaalse töömehe korral pole mingit ohtu,aga teise varianidi korral suvel aknad lahti,et õhk läbi käiks või talvel niiskuse imur sisse.

[elmar sepp]

jah ja mul tuli just meelde, et seintel paksusega 200mm+peno, tekib mingi jama. vähemalt nii väitis mingi paigaldusjuhis. välismüürid peaks olema vähemalt 250mm ja seda nii aeroci kui fibo puhul. seal on migi nõks külmumispunkti ja kondensiga. kuna asjaga ise otseselt ei tegele, ei oska probleemi olemust rohkem lahti seletada.