veel üks küsimus vundamendi soojenduse kohta

[loll aga järekindel]

Ei ole aru saanud sellisest asjast, et pidevalt kõik soojustavad oma vundamente. Milleks on vaja seda vundamenti üldse soojustada? Kas muidu külm lõhub ära. Ei tea, et vanasti oleks vundamenti soojustatud ja midagi ei ole nendega juhtunud siiani. Kui põrandal on korralik soojustus, siis milleks see vundamendi soojustus üldse vajalik on? Hakkan just vundamenti tegema ja tark oleks endale enne see asi selgeks teha.

[ponkskar]

Mina ei soojustanud ka vundamenti. "Jaluta" siin foorumis ringi, leiad palju infi.
Neid kahte teemat oled lugenud, saad ka vast palju infot juurde.
http://www.tarmatrade.ee/File/soklitesoojustamine.pdf
http://www.ehitusabi.ee/index.php?op=fo ... ad_id=2709

[sashaobrok]

Mina ka ei soojusta.
Vundament tuleb taldmik-columbia-betoonplaat. Ilma ühegi hüdro ja penota.
Hiljem määrin mastiksi laiali ja sinna peale peno ja valan teise õhema plaadi koos siis juba põrandaküttega.

[loll aga järjekindel]

Lugesin pool viimasest lingist läbi, esimest ei saanud lahti. Mida rohkem lugesin seda vähem sain aru. Iga mees räägib ise juttu. Ma ei olnud koolis küll kaugeltki priimus aga füüsika oli üks lemmikaineid. Eriti arusaamatu on see, et kuidas aitab see mummukile vettimavat vundamenti hüdroisoleerida, kui see paigaldatakse ainult väljapoole. Minuteada on pinnavee tase ka seespool vundamenti sama kõrge. Saaksin sellest hüdrotamisest aru, kui tegemist on keldriga. Tehakse ju tunneleid ka mere alt läbi aga vaevalt seal seda mummukilet kasutatakse. Kindla hüdro tegemine, kujutan ette, et on kohutavalt kallis ja töömahukas. Nagu selles teises foorumis kirjutati et: ka laevad lekivad. Kõrges kruusa või liivapinnases kujutan veel ette, et drenaash aitab aga kus pinnavesi ikka kõrgem on kui vundamendi taldmik, siis ei kujuta ette. Pealegi ei usu ma, et kui juhtub ikka pikk ja külm talv olema, et siis see miinuskraad sellest penost läbi ei tule. Ja kui see peno hoiabki vundamendi plussis, siis milleks seda mummukile jällegi vaja on. Vundamenti ei lõhu ju niiskus vaid selle ''niiskuse'' paisumine külmudes. Et peno aga vett ei ima on jama jutt. Tirisin oma uues kodus maaseest paraja hunniku välja. Raske nagu kivi. Võib-olla võib teda jah niisama 20 aastat vee all hoida ilma et ta märguks aga maa sees tundub et toimib nagu käsn. St. et külmudes surub maapind õhu välja ja sulades tõmbab vee asemele. Kokkuvõttes: üks asi mille kohta on niipalju erinevaid arvamusi, ei saa hea olla. Seega valan ilma igasuguse soojustuseta ja mummutamiseta vundamendi. Panen rauda ja maakive sisse ja teen tuulduva põranda.

[keemik]

Jep, vundament ikka alla külmumispiiri, alt tuulduv põrand soojustusega ja töötab hästi ning pikalt. Loodan et ei eksi, aga haritud mehe Piirfeldi kommnetaare lugedes hakkab ka silma, et kui ei suuda ja ei taha jännata igasugu pisiasjadega ja loota, et läks nüüd ehk õigesti, on tuulduva variant parim

[ponkskar]

Mina ka ei soojusta.
Vundament tuleb taldmik-columbia-betoonplaat. Ilma ühegi hüdro ja penota.
Hiljem määrin mastiksi laiali ja sinna peale peno ja valan teise õhema plaadi koos siis juba põrandaküttega.

Tegin ilmselt siis sarnaselt, ainult columbia asemel oli betoonvundaplokid ja mastiksi asmel kasutasin hüdromaterjali Bithutene 8000 (selle peale siis läks 2x100mm peno ja siis kütteplaat müüride vahele).

[Külaline]

kui panna purk veega taburetile ja teine põrandale,siis mis juhtub,kui nad on voolikuga ühenduses,aga kui samal tasapinnal.selleks ongi drenaaž.puhas füüsika pealekauba.

[leiutaja]

kui natuke voolikut ei ime siis ei juhtu midagi-ka puhas füüsika