ehitus normid ja standardid
-
snipp
- külaline
ehitus normid ja standardid
Tere, kas keegi oskab öelda kust saab EPN ehk siis Eesti Projekteerimisnorme kogu mahus?? EVS-sse saab vastavalt kodulehelt ja on tasuline. Või on SNiP kusagil kättesaadaval?
-
Külaline 1
- külaline
Re: ehitus normid ja standardid
küsimus küll vana, kuid vastuseta.
Internetist tõenäoliselt sellist täielikku kogu võimalik leida ei olegi. Küll peaks EPNe olema võimalik osta Ehituskeksusest või tutvuda nendega tasuta raamatukogudes. Iseasi, miks neid kellelgi vaja võiks minna - Euroopaliidus nüüd ju ühsed Euroopa standardid?
EVSe saab osta Standardikeskusest ning lisaks on neid võimalik kohapeal Tallinnas tasuta lugeda. Osades raamatukogudes saab ka lugeda küsida.
SNIP osas ei oska kommenteerida - need ju iidamast-aadamast.
Internetist tõenäoliselt sellist täielikku kogu võimalik leida ei olegi. Küll peaks EPNe olema võimalik osta Ehituskeksusest või tutvuda nendega tasuta raamatukogudes. Iseasi, miks neid kellelgi vaja võiks minna - Euroopaliidus nüüd ju ühsed Euroopa standardid?
EVSe saab osta Standardikeskusest ning lisaks on neid võimalik kohapeal Tallinnas tasuta lugeda. Osades raamatukogudes saab ka lugeda küsida.
SNIP osas ei oska kommenteerida - need ju iidamast-aadamast.
Re: ehitus normid ja standardid
Väike täpsustus.
EV kehtivad seadused,ministeeriumite poolt välja antud määrused ja EU direktiivid.Ainuüksi ehitusega seotuid on kokku on viimaseid üle 6000.
Ehitusseadus sätestab vajalikud põhimõtted,sealhulgas ka seda ,et ehitis on ohutu jne.Selleks ,et oleks ohutu ja vastaks seadusele on välja töötatud EVS(mitte ajada segi EPN-ga,mis on aegunud tähistus).Ka neid standardeid on paras ports.KUi näiteks on tähis EVS-EN ,tähendab see seda et tegemist on Euroopa Liidu nõutega ühtsustatud.See on paras rägastik ja parima ülevaate saad http://www.evs.ee.Kord kuus ilmub nimekiri,kus on kirjas uued (parandatud)standardid.Kuna tegemist on protsessiga,mis pidevalt muutub ja täiustub ,ei ole olemas valmis ja lõplikku varianti.
EV kehtivad seadused,ministeeriumite poolt välja antud määrused ja EU direktiivid.Ainuüksi ehitusega seotuid on kokku on viimaseid üle 6000.
Ehitusseadus sätestab vajalikud põhimõtted,sealhulgas ka seda ,et ehitis on ohutu jne.Selleks ,et oleks ohutu ja vastaks seadusele on välja töötatud EVS(mitte ajada segi EPN-ga,mis on aegunud tähistus).Ka neid standardeid on paras ports.KUi näiteks on tähis EVS-EN ,tähendab see seda et tegemist on Euroopa Liidu nõutega ühtsustatud.See on paras rägastik ja parima ülevaate saad http://www.evs.ee.Kord kuus ilmub nimekiri,kus on kirjas uued (parandatud)standardid.Kuna tegemist on protsessiga,mis pidevalt muutub ja täiustub ,ei ole olemas valmis ja lõplikku varianti.
Re: ehitus normid ja standardid
mulle üks arhidekt laenas seoses ühe kohtuasjaga, paras raamat teine.
Re: ehitus normid ja standardid
Tervitusi.
Teema küll vana, aga puutun sellega igapäevaselt kokku.
Projekteerimisnormid: http://www.ehitusteave.ee (saab tellida nii elektroonse kui ka paberkandjal kataloogi, lepingu sõlmimisel uuendavad 4 korda aastas).
Standardid: http://www.evs.ee (saab tellida üksikuid standardeid nii elektroonselt kui paberkandjal).
Mõned normid ja standardid, mis on kehtestatud ministri käskkirjaga, on saadaval Riigi Teatajas.
Väike ülevaade taustaks:
Eesti taasiseseisvumisel algas järk-järguline SNiP-idest loobumine ja hakati koostama Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnorme (EPN). Enamasti on EPN-id koostatud vastava eurokoodeksi (või selle eelnõu) alusel ja nendest on võimalikult täpselt kinni peetud. EPN-ide koostamist alustati 1992.a suvel, praeguseks on nende edasine väljaandmine lõppenud. Oli plaanitud nii, et kuni EPN-ide valmimiseni jäävad kasutusele N.Liidu ehitusnormid (SNiP) ja vastavaid SNiP-e võib paralleelselt EPN-dega kasutada 3 aasta jooksul pärast vastava EPN-i kehtestamist normi eelnõuna. Seejärel pidid ainukehtivaks jääma EPN-id. Selle protsessiga aga päris lõpule ei jõutud ja need EPN-id, mis said määrusega kehtestatud eelnormiks ja projekteerimisnormiks, on ministri määrustega hiljem ka kehtetuks tunnistatud. See tähendab seda, et enam ei ole nad kohustuslikud, aga kasutada võib ikkagi.
Nt: EPN - ENV 2.1.1.
Mõne aja pärast toimus üleminek standarditele (Eesti rahvusstandardi üldtähis on EVS), kuna vastav valdkond liikus teise ministeeriumi haldusalasse ja muudetud sai ka ehitusseadust. Seetõttu vormistati paljud projekteerimisnormid vahemikus 2003-2006 Eesti standarditeks (edaspidi on neid nimetatud Eesti algupärasteks standarditeks). Parandati EPN-is avastatud vigu ja mõned tehti ka juurde.
Nt: EVS 1992-1-1:2003.
Praeguseks on välja antud nii Eesti algupäraseid kui ka teistelt standardiorganisatsioonidelt ülevõetud standardeid (nt eurokoodekseid).
Seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu on liikmesriikidel kohustus üle võtta terve rida standardeid ehk projekteerimisalased normdokumendid peaksid tuginema Euroopa ühtsele eurokoodeksile. Juba 1975.a valis Euroopa Ühenduse Komisjon ehitusalase tegevusprogrammi, mille eesmärgiks oli tehniliste tingimuste ühtlustamine. Selle tegevusprogrammi raames võeti eesmärgiks rajada ehitiste kandekonstruktsioonide projekteerimiseks ühtlustatud tehniliste reeglite süsteem, mis esialgu oleks alternatiiviks liikmesriikide rahvuslikele reeglitele, hiljem aga asendaks need. 80.ndate lõpus valmis esimene komplekt eurokoodekseid – need avaldati Euroopa eelnormi eelnõudena (prENV). Ajavahemikul 1992...1998 jõuti kokku 62 eelstandardi (ENV) väljaandmiseni. Nüüdseks antakse välja juba nende täiendatud eelnormide põhjal kinnitatud EN-standardeid, millest esimene ilmus aastal 2004. Niisiis – kuna osad eurokoodeksid olid alles eelnõude tasandil, siis toimus mõnda aega nii Eesti algupäraste standardite kui ka eesti keelde tõlgitud eurokoodeksite väljaandmine paralleelselt. Valdav osa eurokoodekseid on nüüdseks juba ka Eesti keelde tõlgitud ja võetud kasutusele Eesti standarditena (EVS-EN). Lõplik üleminek Eestis eurokoodeksitele peaks toimuma 2010. aasta märtsiks.
Nt: EVS-EN 1992-1-1:2007.
Teema küll vana, aga puutun sellega igapäevaselt kokku.
Projekteerimisnormid: http://www.ehitusteave.ee (saab tellida nii elektroonse kui ka paberkandjal kataloogi, lepingu sõlmimisel uuendavad 4 korda aastas).
Standardid: http://www.evs.ee (saab tellida üksikuid standardeid nii elektroonselt kui paberkandjal).
Mõned normid ja standardid, mis on kehtestatud ministri käskkirjaga, on saadaval Riigi Teatajas.
Väike ülevaade taustaks:
Eesti taasiseseisvumisel algas järk-järguline SNiP-idest loobumine ja hakati koostama Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnorme (EPN). Enamasti on EPN-id koostatud vastava eurokoodeksi (või selle eelnõu) alusel ja nendest on võimalikult täpselt kinni peetud. EPN-ide koostamist alustati 1992.a suvel, praeguseks on nende edasine väljaandmine lõppenud. Oli plaanitud nii, et kuni EPN-ide valmimiseni jäävad kasutusele N.Liidu ehitusnormid (SNiP) ja vastavaid SNiP-e võib paralleelselt EPN-dega kasutada 3 aasta jooksul pärast vastava EPN-i kehtestamist normi eelnõuna. Seejärel pidid ainukehtivaks jääma EPN-id. Selle protsessiga aga päris lõpule ei jõutud ja need EPN-id, mis said määrusega kehtestatud eelnormiks ja projekteerimisnormiks, on ministri määrustega hiljem ka kehtetuks tunnistatud. See tähendab seda, et enam ei ole nad kohustuslikud, aga kasutada võib ikkagi.
Nt: EPN - ENV 2.1.1.
Mõne aja pärast toimus üleminek standarditele (Eesti rahvusstandardi üldtähis on EVS), kuna vastav valdkond liikus teise ministeeriumi haldusalasse ja muudetud sai ka ehitusseadust. Seetõttu vormistati paljud projekteerimisnormid vahemikus 2003-2006 Eesti standarditeks (edaspidi on neid nimetatud Eesti algupärasteks standarditeks). Parandati EPN-is avastatud vigu ja mõned tehti ka juurde.
Nt: EVS 1992-1-1:2003.
Praeguseks on välja antud nii Eesti algupäraseid kui ka teistelt standardiorganisatsioonidelt ülevõetud standardeid (nt eurokoodekseid).
Seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu on liikmesriikidel kohustus üle võtta terve rida standardeid ehk projekteerimisalased normdokumendid peaksid tuginema Euroopa ühtsele eurokoodeksile. Juba 1975.a valis Euroopa Ühenduse Komisjon ehitusalase tegevusprogrammi, mille eesmärgiks oli tehniliste tingimuste ühtlustamine. Selle tegevusprogrammi raames võeti eesmärgiks rajada ehitiste kandekonstruktsioonide projekteerimiseks ühtlustatud tehniliste reeglite süsteem, mis esialgu oleks alternatiiviks liikmesriikide rahvuslikele reeglitele, hiljem aga asendaks need. 80.ndate lõpus valmis esimene komplekt eurokoodekseid – need avaldati Euroopa eelnormi eelnõudena (prENV). Ajavahemikul 1992...1998 jõuti kokku 62 eelstandardi (ENV) väljaandmiseni. Nüüdseks antakse välja juba nende täiendatud eelnormide põhjal kinnitatud EN-standardeid, millest esimene ilmus aastal 2004. Niisiis – kuna osad eurokoodeksid olid alles eelnõude tasandil, siis toimus mõnda aega nii Eesti algupäraste standardite kui ka eesti keelde tõlgitud eurokoodeksite väljaandmine paralleelselt. Valdav osa eurokoodekseid on nüüdseks juba ka Eesti keelde tõlgitud ja võetud kasutusele Eesti standarditena (EVS-EN). Lõplik üleminek Eestis eurokoodeksitele peaks toimuma 2010. aasta märtsiks.
Nt: EVS-EN 1992-1-1:2007.
-
NSD
- külaline
Re: ehitus normid ja standardid
Kas keegi teab mille õigusakti alusel "üleminek Eestis eurokoodeksitele peaks toimuma 2010. aasta märtsiks"? Kas EPN-id võiba kasutada ka peale 2010?
Re: ehitus normid ja standardid
Tere,
otsin parasjagu ühe vana asjaga seoses projekteerimise ning ehitamise kohta standardit, mis reguleeriks niiskete ruumide küsimusi, täpsemalt nõudeid trappide paigaldamisele niisketesse ruumidesse. Kas ja mis juhtudel on vajalik ning mis olukord valitses 3 aastat tagasi?
Häguseks teeb küsimuse see, et norme ja standardeid on palju ning need muutuvad pidevalt. Kui keegi oskaks anda viite, kust edasi otsida, oleksin tänulik.
otsin parasjagu ühe vana asjaga seoses projekteerimise ning ehitamise kohta standardit, mis reguleeriks niiskete ruumide küsimusi, täpsemalt nõudeid trappide paigaldamisele niisketesse ruumidesse. Kas ja mis juhtudel on vajalik ning mis olukord valitses 3 aastat tagasi?
Häguseks teeb küsimuse see, et norme ja standardeid on palju ning need muutuvad pidevalt. Kui keegi oskaks anda viite, kust edasi otsida, oleksin tänulik.