vesipõrandaküte!

[Külaline]

Et vahetame põhjuse ja tagajärje ära või ehitame kogu maja soojusvahetiks.

[sashaobrok]

Jah, kõikse parem olekski siis, kui sul oleks kogu soojustusest sissepoole jäävad masiivsed seinad/laed/põrandad kõik üks suur radiaator.

[Külaline]

Massiivsein on salvesti mitte vaheti. Sinu variandis tuleks maja torusid täis tõmmata et kompenseerida katla kehvamat kasutegurit (mõttetus).

[sashaobrok]

Raske on nüüd arvata, kas ma vestlen sama inimesega või mitte.
Viimane külaline räägib vist katlast, aga mina räägin soojuspumbast.

Põrandakütte puhul on betoonplaat nii salvesti kui ka vaheti.
Ehk ta vahetab soojust põranda ja õhu vahel, samal ajal salvestades ja siludes ööpäevaseid kõikumisi.

Raskusi on mul arusaamisega igatahes mida külaline öelda tahab ja miks ta minuga vaidleb...

[hundipoeg]

külaline ikka see sama külaline nimii ju sama! seega näed kui segast juttu üks ja sama isik räägib.

[hundipoeg]

Jah, kõikse parem olekski siis, kui sul oleks kogu soojustusest sissepoole jäävad masiivsed seinad/laed/põrandad kõik üks suur radiaator.

kui väidad, et hea oleks kui põrand, seinad ja ehk ka lagi oleks suur radiaator, siis miks see peno sinna küttega betoonpõranda ja seina vahele??

[sashaobrok]

Ma räägin ju laiemast plaanist.. issake küll.


Seinas on ju sul soojustus.. on ju?
No vot kui sul nüüd sellest sees pool on fibo plokk, siis poleks üldse paha lugu kui tolle ploki sees jookseks 22 kraadine veetorustik.
Sellist asja kunagi keegi muidugi ei ehita.
Seega oleme nüüd tublid ja mõtleme, et äkki ongi hea kui panna põrmandusse tiba rohkem seda punast ussi. Peaasi et mitte vähem, eks....

[hundipoeg]

ok. kui on fibo sein, aga kui ei ole on paekivisein?
kas see uss mis põrandaase vesipõrandakütte jaos paigaldad peab kindlasti olema metall toru, kuskil reklaamiti miskit plastiktoru, kuda seda hindate?

[Aleks]

Minu automaatika majandaks jälle nii. Vastavalt välistemperatuurile muudetakse küttesüsteemi pealevoolu temperatuuri. Ruumiandur reguleerib põrandaküttekollektorit, ehk kui on liiga soe, hakatakse piirama (ntx päeval paisab päike tuppa, kütan kaminat vms). Toru põrandas 30 cm sammuga, betooni sees ca 5 cm sügavusel. Peal parkett. Tuba kenasti köetud. vt Uponori juhendeid, seal on ka samm 30 cm, d-20 toru. Tihedamast sammust pole sõnagi.

[sashaobrok]

ok. kui on fibo sein, aga kui ei ole on paekivisein?
kas see uss mis põrandaase vesipõrandakütte jaos paigaldad peab kindlasti olema metall toru, kuskil reklaamiti miskit plastiktoru, kuda seda hindate?

No sul on see meetriste seintega vana hoone ikka tahtmine ära kütta:)?

Eks muidugi võib olla plastik. Seda punast, mida mina oma vähese praktikaga katsund olen, ongi plastik.
Mõni räägib, et plastik otse betoonis ongi parem. Et mängib paisumiste ja asjadega ilma lõhkumata kaasa. A mine võta kinni kuis tegelt....
Paekivisse ära küll mingit toru panema hakka. See oli minu mõttearetus, et teisi ka ajukurdusid liigutama panna.
Aga põrandale paned peno, viskad mingi kile vahele,peale armatuurvõrgud (omavahel seod pehme sidumistraadiga veidi kinni ka), tõstad plastmasskandurikestega mõne sendi maast lahti, väänad punase ussi ilusa mustrina maha (saab kah sidumistraadiga kinnitada) ja kutsud betooniauto ja lödistad kraami täis.
Põhimõtteliselt käseks sul iga mees ka seinaäärde mingi penoriba (või see mingi valge pehme rulliriba) panna, et kui sa oma põrrandusse 50 kraadi sisse uhad, et siis sul see betoonplaat seinu laiali ei lükiks.
Võtad loodi / rihtimislati ja ajad kõik loodi. Pärast saad uhkeldada naabri ees: Näe seinad mul kõik vanad ja kõverad, a näe põranda... see on mul nagu peegel loodis.

Minu automaatika majandaks jälle nii. Vastavalt välistemperatuurile muudetakse küttesüsteemi pealevoolu temperatuuri. Ruumiandur reguleerib põrandaküttekollektorit, ehk kui on liiga soe, hakatakse piirama (ntx päeval paisab päike tuppa, kütan kaminat vms). Toru põrandas 30 cm sammuga, betooni sees ca 5 cm sügavusel. Peal parkett. Tuba kenasti köetud. vt Uponori juhendeid, seal on ka samm 30 cm, d-20 toru. Tihedamast sammust pole sõnagi.

No kui juhend ütleb, ega siis mis seal enam ise mõelda. Kui samm 30 siis samm 30.
Ega alati peagi aru saama, et mismoodi see moos kommi sisse saab....

[Aleks]

No kui juhend ütleb, ega siis mis seal enam ise mõelda. Kui samm 30 siis samm 30.
Ega alati peagi aru saama, et mismoodi see moos kommi sisse saab....

mind ikka kangesti huvtab selle moosi teekond.
Kui ma nüüd üritan pisut mõelda, siis projekteeritakse põrandakütte peale- ja tagasivoolu temperatuuride vaheks 5 kraadi. Küttepinnaks on põranda pind. Betoon on hea soojusjuht ehk soojeneb väga hästi. 30 cm sammuga paigaldatud toru korral on põranda pind (parketi pealispind) ühtlase temperatuuriga, kui torusitk on paigaldatud spiraalselt. Ma ei näe küll suurt mõtet 2x rohkem toru maha kerida. Kui toru on tihedama sammuga, siis on võimalik lihtsalt külma põrandat kiiremini üles kütta. Muud erinevust ma küll ei näe. Võibolla mõni spets teeb puust ja punaselt arvutusnäite ja lükkab mu kinnistunud arusaama ümber, oleksin väga tänulik.

[sashaobrok]

Jah, järelikult allubki see põrand paremini automaatikale.
Kui sa oleksid härra hundipoeg, siis oleks ju mõttekas panna igaks petteks 20 cm tagant.
Foorumis iga üks targutab oma teemat ja väidab nii ja naa. Ei tee ju paha natuke üle dimensioneerida.
Selle liigse toruraha, mis ta sinna oma rumalusest maha väänab, jooks ta nii või naa õhtal sõpradega saunas maha.


Pärast juhtub võibolla saunas mõni elukutseline ussikeeraja olema.Mis küll saaks kui too seletaks ära, et antud kohas 30 cm jääb igal juhul väheks?

Mitu päeva tuleks õlut nüüd edasi tarbida, et see betoon pehmeks tagasi saaks joodud?

[hundipoeg]

Jah, järelikult allubki see põrand paremini automaatikale.
Kui sa oleksid härra hundipoeg, siis oleks ju mõttekas panna igaks petteks 20 cm tagant.
Foorumis iga üks targutab oma teemat ja väidab nii ja naa. Ei tee ju paha natuke üle dimensioneerida.
Selle liigse toruraha, mis ta sinna oma rumalusest maha väänab, jooks ta nii või naa õhtal sõpradega saunas maha.


Pärast juhtub võibolla saunas mõni elukutseline ussikeeraja olema.Mis küll saaks kui too seletaks ära, et antud kohas 30 cm jääb igal juhul väheks?

Mitu päeva tuleks õlut nüüd edasi tarbida, et see betoon pehmeks tagasi saaks joodud?

oot miks ma peaks panema 20 cm tagant?? aga kuidas siis teised peaks? seni teada saadu põhjal arvan, et ennem olgu toru tihedamalt, sellesse suunduv vesi võib ju jahedam olla, aga kui harvemalt siis juurde ju panna ei anna.

[sashaobrok]

Armatuurvõrkusid olla nähtud 15cm auguga. Võibolla on hea panna jämmedam toru siis hoopis?
Selle said selgeks kui mitu "tuba" sul sinna pae vahele tuleb ja kui mitu eraldi kontuuri sul väänata vaja on?
Alati on sul kindlam ikka rohkem teda panna, küll pärast automaatika sul seda kütet maha keerab.
Muidugi kui homme stress pähe lööb suurest mõttetegevusest, siis viskad jalad seinale ja helistad ehitusmehele ja tellid projekti?

[hundipoeg]

Armatuurvõrkusid olla nähtud 15cm auguga. Võibolla on hea panna jämmedam toru siis hoopis?
Selle said selgeks kui mitu "tuba" sul sinna pae vahele tuleb ja kui mitu eraldi kontuuri sul väänata vaja on?
Alati on sul kindlam ikka rohkem teda panna, küll pärast automaatika sul seda kütet maha keerab.
Muidugi kui homme stress pähe lööb suurest mõttetegevusest, siis viskad jalad seinale ja helistad ehitusmehele ja tellid projekti?

toru jämeduseks valin vast 20mm või peaks koguni 25 valima? praeguse plaani järgi tuleks üks suurem tuba, kaks väiksemat, esik ja wc. seega minu arusaama järgi viis kontuuri. kas olen õigel teel. või vajaks suurem tuba mitut eraldi kontuuri? nii stressi tekitav see asi nüüd ka ei ole, et kohe jalad seinale!

[Imelik]

Tere jälle härrased Ma ei saa ikka aru sellest loogikast et soojusvaheti pindalast oleneb kütteks kuluv energiahulk. Ok kasvõi see sama soojapump (millel on muuseas täpselt sama ülesanne kui üks kõik millisel katlal või teisel kütteseadmel), tema kasutegur langeb töesti kui tõsta väljundtemperatuuri kuid selle põhjus ei ole soojusvahetis vaid pumba enda kasuteguris kõrgematel temperatuuridel. Kasuteguri langus tekib iseenesest ka madalamatel välistemperatuuridel (siseneva soojusjuhi madalama temp . tõttu) Nüüd sellest soojusvaheti teemast (pikkus).
Kas tahate väita seda - kui kontuur pikkusega X ja pindalaga Y 30C juures tekitab ruumi 22C temperatuuri siis kontuur pikkusega 2*X
ja pindalaga 2*Y 15C juures tekitab samas ruumis samuti 22C temperatuuri (ja meie topime soojapumba kasuteguri suurenemisest säästetud raha tasku). Tuletan meelde et energiakulu arvutusvalemis on üheks teguriks (soojuskandja temp. tõstmisel)mass (kg) ja soojusvahetus toimub ikka kõrgemalt temperatuurilt madalamale

[Imelik]

Asjadel on oma optimaalne mõõt ja selleks ongi vaja koolitatud inimese abi kes teab mis teeb.

Kuldsed sõnad Vastasel korral ei täida asi lihtsalt oma eesmärki aga küttekulu ei olene sellest karvavõrdgi. Soojuspump on erijuhus mis oma tööpõhimõtte iseärasusest sõltuvalt tuleb õigesti dimensioneerida.

[jarmo123]

Kas tahate väita seda - kui kontuur pikkusega X ja pindalaga Y 30C juures tekitab ruumi 22C temperatuuri siis kontuur pikkusega 2*X
ja pindalaga 2*Y 15C juures tekitab samas ruumis samuti 22C temperatuuri (ja meie topime soojapumba kasuteguri suurenemisest säästetud raha tasku). Tuletan meelde et energiakulu arvutusvalemis on üheks teguriks (soojuskandja temp. tõstmisel)mass (kg) ja soojusvahetus toimub ikka kõrgemalt temperatuurilt madalamale

Pigem arvuta mõlemad versioonid sama temperatuuriga.

Kena mõttekäik aga 2x vähema toruga läheb sul ka 2x kauem aega ruumi kütmiseks, mis tähendab 2x suuremat küttearvet. Igal kütteseadmel on soojusvaheti, mida suurem soojusvaheti, seda suurem on energia kandmine ühelt materjalilt teisele ( soojuspumbal freoonilt veele). Soojuspumbal, jah, tõesti kasutegur kukub kui temperatuuri tõsta aga sama juhtub ka teistel kateldel. Energiajäävusseadus!!!

[Imelik]

Pigem arvuta mõlemad versioonid sama temperatuuriga.
Kena mõttekäik aga 2x vähema toruga läheb sul ka 2x kauem aega ruumi kütmiseks, mis tähendab 2x suuremat küttearvet. Igal kütteseadmel on soojusvaheti, mida suurem soojusvaheti, seda suurem on energia kandmine ühelt materjalilt teisele ( soojuspumbal freoonilt veele). Soojuspumbal, jah, tõesti kasutegur kukub kui temperatuuri tõsta aga sama juhtub ka teistel kateldel. Energiajäävusseadus!!!

Mnjah. Ikka puust ette ja punaseks- 2* vähemasse torusse mahub ka 2* vähem vett mis samale temperatuurile tõstmiseks kulutab
ka 2* vähem energiat. Näiteks kui ruumi soojavajadusega 2kw tunnis kõetakse kontuuriga 10m ja soojusväljastusega 4kw (30/25 sisse /välja) siis kulutatav energiahulk on ikka 2kw lihtsalt ta saab hakkama poole tunniga. Kui sama ruumi kütta 5m ja soojusvälj. 2kw siis kulutatav energiahulk on ikka 2kw ainult kütab praktikas siis kogu aeg (2kw*1h =2kwh ja 4kw*0.5h= 2kwh) Kui paigaldatakse veel väiksem kontuur tuleb juba tõsta kontuuri temperatuuri et saavutada sama soojusväljastus (vähemalt 2kw ) . Energiakulu kontuurist sõltuvalt ei muutu. Mugavuse kohapealt on muidugi vahe sees (tuline põrand,triibuline põrand,ühtlaselt soe põrand, ühtlane või ebaühtlane soojusjaotus ruumis jne.) aga kulu need ei mõjuta.
Rohkem ei viitsi kirjutada , olen masendunud ja lähen magama

[sashaobrok]

Kena mõttekäik aga 2x vähema toruga läheb sul ka 2x kauem aega ruumi kütmiseks, mis tähendab 2x suuremat küttearvet.

Energiajäävusseadus ei klapi sul kohe üldse jutus:)
Aga võimalik, et sinu kujutelmas asub igal juhul küttekatel väljaspool soojustatud elamist.
Sel juhul läheb tõesti valdav enamus soojust kuhugi keldriseina kaudu maapõue või tuulutussüsteemipidi naabri aeda, kui katelt peab asjata liiga kaua huugamas hoidma.
Kui nüüd aga mõelda, et su katel jääb soojustatud seinte suhtes elamisse sissepoole, siis ütleb meile energiajäävusseadus, et soe jääb tuppa.
Sest ega ta sealt kuumast torust ja tulipunasest katlast ju ära ei haihtu. Lihtsalt algul paned kütte, siis ei saa vedama ja pärast kütmise lõppemist, ei saa pidama. Ja saadki keset betoonpõrandat leili loopida.

[dumbuser]

Kena mõttekäik aga 2x vähema toruga läheb sul ka 2x kauem aega ruumi kütmiseks, mis tähendab 2x suuremat küttearvet. Igal kütteseadmel on soojusvaheti, mida suurem soojusvaheti, seda suurem on energia kandmine ühelt materjalilt teisele ( soojuspumbal freoonilt veele). Soojuspumbal, jah, tõesti kasutegur kukub kui temperatuuri tõsta aga sama juhtub ka teistel kateldel. Energiajäävusseadus!!!

Nii loll on ka loll olla. Võta näiteks pool liitrit vett. No näiteks 70 kraadi. Pane see kuskile kaussi jahtuma. Mõõda palju läheb aega, et see vesi jahtuks näiteks 20 kraadini. Nüüd kui see on teada siis võta sama kogus sama kuuma vett ja vala lihtsalt maha ja mõõda selle jahtumist. Ka 20-ni. Kummalgi juhul kaob veest sama kogus energiat. Aga kuna maha valatud vee puhul on soojusvahetuse pind kordades suuremal pinnal siis ta jahtubki kiiremini. Sama teema on selle ruumi kütmisega. Ühel juhul on lihtsalt soojusvahetuseks võimalik pind palju suurem. Loomulik, et sel juhul toimub ka soojusvahetus kiiremini. Aga mina ei saa aru, mismoodi see asi küttearvet mõjutab ?

[Rostfrei]

No krt - lugege nüüd seda mudru - ise ka aru saate?
Üks loll jõuab rohkem küsida kui 7 tarka vastata.
On olemas projekteerijad, kes on saanud vastava hariduse ning teevad projekti, mille alusel käib töö, kus määratakse ära, et EI pea panema 25 toru 30 sammuga või mis iganes
Selle teema võiks sellisel kujul lukku panna, läheb läbuks ja mõtetuseks kätte ära.

[jarmo123]

OK, kes tahab saab aru, kes ei taha, see ei saa.

Põrandakütte projekti aluseks on soojusarvutused. Arvutused tehakse tavaliselt -22 kuni -24C juures.
Kui paned rohkem toru on pealevoolu temp. madalam ( vee soojendamiseks kulub vähem energiat).
Kui paned vähem toru on pealevoolu temp. kõrgem ( vee soojendamiseks kulub rohkem energiat).

Ise tegijate puhul on muidugi suht raske kollektorit seadistada ja midagi arvutada, sest tavaliselt ei teata isegi mis toas on milline kontuur.

Maja soojavajadus on 9 kW ( - 22C, katab 100%)
Arvutuste aluseks on võetud Tallinna aasta keskmised välisemperatuurid.
Pealevoolu temp. on 35C.
Aasta arvestuslik küttkulu kokku soojuspumbaga ( tarbeveega): 9041.- EEK

Samad parameetrid, ainult pealevoolu temp. on 55C.
Aasta arvestuslik küttekulu kokku soojuspumbaga ( tarbeveega): 11 290.- EEK

Kiire välistemperatuuri kõikumisega ( nt. päeval 0C, öösel - 17, Eestis talvel tavaline) maja küttevajadus kasvab kiirelt. Kui on põrandaküttetoru tohkem, siis saab toa kiiresti soojaks, vähemaga hommikuks. Teine variant on tõsta katla pealevoolu temp., mis aga tähendab suuremat energiakulu ja küttearve suurenemist.

www.abw.ee
soojuspumbad
põrandaküte
ventilatsioon

[sashaobrok]

Sina rääkisid siin nüüd soojuspumbast ja kõik oli õige.
Mõnel juhul aga võib juhtuda et inimene tõesti ei soetagi omale soojuspumpa.
Vaid hoopis pelletikatla näituseks.
Tol juhul on ju narr rääkida, et küttekulu on suurem, eks?

[jarmo123]

Sina rääkisid siin nüüd soojuspumbast ja kõik oli õige.
Mõnel juhul aga võib juhtuda et inimene tõesti ei soetagi omale soojuspumpa.
Vaid hoopis pelletikatla näituseks.
Tol juhul on ju narr rääkida, et küttekulu on suurem, eks?

Ei ole pelletiga eriti kursis aga idee peaks ju sama olema, kui väljas on külmemad ilmad, siis küttekulu on suurem. Tegelikkuses tahtsin tõestada põrandakütte tihedama sammu vajalikkust.