Eks sein võiks nii sirge olla, et kui köögimööblikapi seina kruvid/paned, siis ei jääks kapi tagaseina ja seina vahele merelainetrokikas kirjutas:Mis tähtsust on selles kui 3 m. latiga kontrollides kõik seinad sirgeks on krohvitud. See kõik maksab lõppkokkuvõttes. Piisaks ju ka kui 1,5 m. kauguselt otsevaates loomulikus valguses midagi silma ei häiri. Vaevalt kellegi külalised hakkavad latiga seinu kontrollima.Imelik kirjutas:Mina see ilkuja - mõtlesin et pole ilus ja logisin sisse et oma mõtet täpsustada. Puukuuri hind majale tahetakse meil saavutada lihtsalt hinnakärpega -väiksem (või olematu) kasum, väiksemad tööjõukulud (peamiselt palga langetamisega) - ja kõik?
Kuna ise ei tegele selles sektoris siis tegu kõrvaltvaataja arvamusega (nii et ärge kõvasti lõõge).![]()
Minu meelest oleks normaalne omahinda alla saada ikka pigem tootlikuse kasvuga mitte hinnakärpega. Vajaduse selleks tingib turusurve (ei jagu piisavalt ostujõulisi kliente). Praegu tundub et enamus peab tootlikuse kasvuks seda kui mees paneb ühe päevaga 100 kivi asemel 200 kivi ja küsib seejuures vähem palka. Paraku see nii lihtne ei ole sest inimese jõudluses (tavaolukorras) sellist vahet ei ole (pean silmas ka seda et kvaliteet ei langeks ja eeldan et tegemist ei ole oskamatu ning ''viiliva'' töömehega). Seda siis juhul kui töökorraldus ja tingimused on mõlemal juhul ühesugused. Tootlikuse kasv sõltub juba alates projekti kvaliteedist või isegi selle lähteülesande konkreetsusest. Seda vähem tuleb muudatusi, seda vähem peab lahendama olukordi kohapeal- kus selgub et muudatused tingivad ka lisatöid seonduvates projekti osades jne.). Halvemal juhul on projekt üldse ebapädevalt või üldistavalt koostatud ning projekti eriosad (elekter, nõrkvool, küte,vesi,vent ) ei ole omavahel ega ehitusliku osaga kooskõlas. Kõik see paraku raiskab ressurssi -raha, aega, materjali. Samuti ei ole normaalne kui tüüpprojekti ja erilahendusega projekti järgi valmistatud majad (sarnased) maksavad ühepalju (raisatud ressursi maht on erinev).
Järgneb töökorraldus kohapeal, tegijate varustatus tööriistadega, tegijate proffesionaalsed oskused ja motiveeritus jne. Väidan et ka siin on paraku suur ressursi raiskamine. Sellele aitab omakorda kaasa tellija, kes selles faasis sekkub tavaliselt oma eri- ja muutuvate soovidega saamata aru et see suurendab maksumust ja teinekord halvendab ka lõpptulemuse kvaliteeti. Siinkohal väidan ka et madalapalgaline väheste oskuste ja kehva tööriistapargiga töömees on selles etapis kulukas kui mitte öelda et suisa ohtlik. Töökorralduse kvaliteedist ei hakka rääkimagi (varu vähemalt 30%).
Kõik see kokku ei tähenda ikkagi seda et inimene kes pidas korteris elamist kalliks jõuab ehitad endale 200rm maja ja seda ka üleval pidada. Siin on paratamatult käärid ja need lõikavad nii tegijat kui hiljem ka ostjat.
Sama kehtib pea iga eluala kohta Eestis (kui mitte kaugemal) .
