vundament

[erki]

Kõik on väga targad aga keegi ei taha siinkohal õigesti ehitatud vundamendisõlmest rääkida!? Nagu eelpoolloetust aru olen saanud, pole selline lahendus õige: vundament (kas fibost v. betoonplokkidest v. monoliitne) on kaetud väljast ülemisest otsast kuni taldmiku alumise ääreni hüdroisolatsioonimaterjaliga (kvaliteetse SBS-ga), soojustuseks lisatud veel 5cm sinist ja tagasitäide / väljaulatuvale osale sokliplaat(tsementkiudplaat). Palun targad onud rääkige siis mulle, kui kade pole, et mis selle sõlme puhul on valesti...

[Külaline]

Tere Erki. Kas oled kuulnud füüsikatunnis midagi "ühendatud anumate seadusest". Kui ei, siis tuhni läbi 8-9 klassi õpikud. Muide lohutuseks, et väääääääga paljud insenerid, arhitektid ja ehitajad ei tea sellest mõhkugi. Ei tea mis valemiga sunnitakse olema veel ühel pool barjääri (välist SBS) , miks arvatakse, et vesi ei oska selle barjääri alla ja selle barjääri taha pugeda? Ning kui vesi selle tüki ära teeb (ja selle teeb ta kindlsti) siis on hoolikalt tehtud SBS funktsioon 0-väärtusega. Õigemini miinusefektiga. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[hellraiser]

Ei tea mis valemiga sunnitakse olema veel ühel pool barjääri (välist SBS) , miks arvatakse, et vesi ei oska selle barjääri alla ja selle barjääri taha pugeda? Ning kui vesi selle tüki ära teeb (ja selle teeb ta kindlsti) siis on hoolikalt tehtud SBS funktsioon 0-väärtusega. Õigemini miinusefektiga.

Vundament tuleb rajada õigele alusele, siis ei ole veel sinna SBS'i taha kuidagi võimalik pugeda. Probleemiks on je vee vertikaalne tõus kapillaare pidi, kui aga vundament on rajatud korralikult killustikule, siis sellega likvideeritakse vee tõus vundamendini.

[Külaline]

Tere. See, et killustik on hüdroisolatsioon, mis takistab vee liikumise on nüüd küll üks viimase aja põrutavamaid uudiseid. Kogu klassikaline füüsika hakkab uppi lendama!! Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[hellraiser]

Tere. See, et killustik on hüdroisolatsioon, mis takistab vee liikumise on nüüd küll üks viimase aja põrutavamaid uudiseid. Kogu klassikaline füüsika hakkab uppi lendama!!

Mismoodi see klassikalist füüsikat uppi ajab jääb mulle mõistetamatuks. Killustikul vundamendi all on kaks funktsiooni, olla dreenivaks kihiks, et vett ära juhtida ning mitte lasta pinnaseveel tõusta vundamendini kapillaarniiskusena. Seda pole ma öelnud, et killustik on hüdroisolatsioonina kasutusel.

[Külaline]

Margus kirjutas: Probleemiks on je vee vertikaalne tõus kapillaare pidi, kui aga vundament on rajatud korralikult killustikule, siis sellega likvideeritakse vee tõus vundamendini.

Margus,kas sa nõiakaevu oled näinud?Me ei ela ju kõrbes kus vesi kolinal ainult ülevalt allapoole valgub!
Taastaja.

[Külaline]

Tere. Tundub, et on vaja puust ette teha ja punaseks värvida. No prooviks siis. Teeks ühe katse. Võtaks tükk SBS , no nii 1 m x 3m. Nüüd liimiks selle lühemat otsapidi kokku nii, et saame SBS-st võru, mille kõrgus on 1 m ja diameeter pisut alla 1 m. Läheme selle võruga nüüd Pirita randa ja asetame selle vette nii et võru on otsapidi liivas. Nüüd astume jalgupidi selle võru keskele. Nüüd tahaks väga näha kuidas suudetakse see vesi sealt võrust välja meelitada nii et jalad kuivaks jäävad. Kui see õnnestub, siis tõesti on see ka vundamendi puhul võimalik ja ongi füüsikaseadused uppis. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[restauraator]

Mind on pikemat aega vaevanud üks küsimus.Täna külastasin Ehituskeskust ja komistasin uuesti selle tootetutvustuse otsa.Tegemist oleks nagu ISOVERiga ja styrofoam`iga.Reklaamleht kannab nime:HOONE VUNDAMENDI JA SEINA RENOVEERIMINE.FIrma kodukalt ise seda ei oska otsida,ehk keegi mõistab need andmed välja tuua?
Küsisin Ehituskeskusest kas seda lahendust võib üks-ühele võtta ja sealt vastati,et olla auväärse kodaniku tehtud.Nime ei hakka välja tooma.Kui ma seda ikka õieti vaadata oskan,siis tundub väga sarnane siin eelpool toimunud vaidlusega.Delikaatne asi julgeb ehk keegi kommenteerida.Või peab ikkagi niimoodi toimima?

[sundehitaja]

Internetist leiad selle värvilise pildi kui küsid ISOVER-SOOJUSTAMINE-3D joonised-Restaureerimine.Mul sama küsimus mis siin juba vaieldakse,kuid Piirfeldil on ikkagi õigus:ühendatud anumate seadus on loodusseadus ja mingi pilt seda ümber ei lükka.Antud pildil pole maapinna ja vundamendi vahel hüdroisolatsiooni ja kui pinnavesi tõuseb poole vundamendini siis seda mõlemalpool vundamenti.Põranda päästab ainult see kui on olemas põrandaalune tuulutus läbi vundamendi veetasemest kõrgemal ja talad otsesest kontaktist veega kaitstud.Samas tänu kapillartõusule niiskub vundament kuni tema peal asuva hüdroni.Ja kõik mis on märg juhib sooja majast välja olgu ta betoon või vatt või niiske õhk.Seega on on see väline soojustamine kahtlane raha raiskamine sest mis ma sellest soojast niiskusest seal maja all hoian?Oleks veel šampinjonikasvataja siis küll,aga hallitanud talasid ma ka ei taha.Las tuuldub läbi vundamendi välja.Kuiv asi on ikkagi soojem.

[erki]

Tere Erki. Kas oled kuulnud füüsikatunnis midagi "ühendatud anumate seadusest". Kui ei, siis tuhni läbi 8-9 klassi õpikud. Muide lohutuseks, et väääääääga paljud insenerid, arhitektid ja ehitajad ei tea sellest mõhkugi. Ei tea mis valemiga sunnitakse olema veel ühel pool barjääri (välist SBS) , miks arvatakse, et vesi ei oska selle barjääri alla ja selle barjääri taha pugeda? Ning kui vesi selle tüki ära teeb (ja selle teeb ta kindlsti) siis on hoolikalt tehtud SBS funktsioon 0-väärtusega. Õigemini miinusefektiga. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tuleb meelde küll ja nii ta ongi. Kas ma peaksin siis niiskuse ülespidi liikumise takistamiseks (enne kruusa või killupadja vundamendi alla panemist ) veel ühe kihi kilet laotama auku kuskohast vana sobimatu pinnas ära kooritud? Ja laotama ta veel nii, et pärast saaks selle ääred vundamendi külgmiste hüdrokihtidega seotud s.t. et hüdroisolatsioon moodustaks kausikujulise kuju hoone alt mööda talmikut ja laotud fibot kuni ülemise ääreni. Ja mida see väike niiskus seal seespool nii-väga halba teebki juhul kui vundamendi all on dreeniv pinnas, lausvesi(sademed, põhjavett pole) sinna alla ei pääse. Kui külma ligipääs on tänu korralikule soojustusele ja tagasitäitele ära isoleeritud (külmumispiir oli vist max1,2m) Siis ei tee see väike niiskus seal all ka midagi kuna see ära ei külmu ja külmatsüklitest tulenevat lagunemist ei toimu. DA-DAA!!!Leian, et kui vundamendialune/külgne tagasitäide on dreenivast pinnasest, v.a. pealmine pinnasekiht mis lausvee hoonest eemale juhib(kalle majast eemale), külmumispiir ära lõigatud, pole muretsemiseks põhjust. Pole see kapillaarniiskus midagi selline suur karvane tont kui ta miinuskraade ei saa ja läbi põranda ta ka ei tule sest plaadi all niikuinii kile ju. Parandage mind palun kui ma väga puusse panin, härrad:)

[Külaline]

Tere. Kile ei ole hydroisolatsioon. Kile omavaheline ning vertikaalhydroga sidumine on juba praktiliselt teostamatu. Õige on see "kausi jutt", aga selle tegemiseks on konkreetsed lahendid. Eestimaal tehakse ilma põhjata "kausse" ehk teisisõnu maetakse hunnik raha maa sisse ilma et ta mingit kasu tooks.
Tehke vundament noremaalsügavusele ja unustage see hydro ja sokli soojustamine. On mõistlikum. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[erki]

Tere. Kile ei ole hydroisolatsioon. Kile omavaheline ning vertikaalhydroga sidumine on juba praktiliselt teostamatu. Õige on see "kausi jutt", aga selle tegemiseks on konkreetsed lahendid. Eestimaal tehakse ilma põhjata "kausse" ehk teisisõnu maetakse hunnik raha maa sisse ilma et ta mingit kasu tooks.
Tehke vundament noremaalsügavusele ja unustage see hydro ja sokli soojustamine. On mõistlikum. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Olen nõus sellega, et vundament teha mõistlikule kõrgusele või veel natuke kõrgemale ja pigem tuua juurde piisavalt täidet vundamendi piirile tekitades kõrgema pinna maja ümber - niiviisi pole mingit vee- ega niiskusohtu karta. Sokli soojustamisel leian aga ikkagi mingi mõtte olevat, vastupidiselt Teile; Võibolla tuleb see sellest, et armastan soojas majas elada rohkem kui külmas(äia majal soklisoojustus puudub ja välisseina äärtest/nurkadest tuleb miinuskraadidega tuntavalt külma:) Julgen arvata, et sokli soojustamisest on kindel kasu juhul kui see on tehtud õigete materjaliga ja seina ning soklisoojus on ühtne ega ei katke. Vertikaalhüdrost on kahtlemata kasu fibost laotud vundamendi eluea seisukohalt kuna fibo kannatab külmatsükleid betoonist vähem ja hüdroga isoleeritakse fibo suuremast hulgast väljast(vihmavesi, sulavesi) tulevast niiskusest. Jällegi, parandage mind kui kuskil eksisin. Muide, härrad, kilet aga saab omavahel kokku sulatada spetsiaalse fööniga nii et see peab vett aga selles kontekstis ta hüdroks ilmsel ei kõlbaks jah. Kommentaarid oodatud!:)

[restauraator]

Sokli soojustamisega ei saa seada endale eesmärki :siis saab sooja põranda või mis iganes.Põrand tuleb ikka ise nii ära soojustada,et ta ka ilma sokli soojustamiseta toimiks.Soklit võid muidugi ka soojustada ja seda juhul,kui sokkel ise ei ima alt niiskust ülesse (on vundamendist,maapinnast isoleeritud)See on aga ikkagi juba lisasoojustamine.
Ehitusfoorumites on ka nendest pikalt pajatatud,kas sa sealt pole vastuseid leidnud?

[erki]

Sokli soojustamisega ei saa seada endale eesmärki :siis saab sooja põranda või mis iganes.Põrand tuleb ikka ise nii ära soojustada,et ta ka ilma sokli soojustamiseta toimiks.Soklit võid muidugi ka soojustada ja seda juhul,kui sokkel ise ei ima alt niiskust ülesse (on vundamendist,maapinnast isoleeritud)See on aga ikkagi juba lisasoojustamine.
Ehitusfoorumites on ka nendest pikalt pajatatud,kas sa sealt pole vastuseid leidnud?

See et põrand tuleb ära soojustada, see on siililegi selge minuarust ja selle üle pole midagi vaielda. Räägin külmasillast mis tekib valatud plaadi kõrgusele välisseina äärtes terve hoone perimeetril. Sinna tekib külmasild(kui soklit ei soojusta) s.o. siis põhimõtteliselt sokli ülemine äär välisseina piiril/põrandaplaadi kõrguselt või tsipake altpoolt. Jah - nimetame siis seda lisasoojustamiseks - kui katan vertikaalis taldmikust kuni seina alumise otsani styrofoamiga(või klaasvahuga) ja styro alumine ots pole veekausis ja ei ima ja kui natuke imabki siis tootja väitel tänu tema suletud struktuurile soojapidavus sellest ei kannata. Pähh, ei viitsi enam siin vaielda aga kui teen nii siis vast ka ei eksi...Ei jõua kõiki foorumeid ka läbi kolada, siin foorumis pole nagu 100% õigest lahendusest juttu olnud ja selleni tahaks jõuda lõpuks. Tee sinna tundub olevat raske ja okkaline:) või tegu riigisaladusega?

[Külaline]

Tere Erki. "Pähh, ei viitsi enam siin vaielda aga kui teen nii siis vast ka ei eksi..." ... Oled juba eksinud! Sinu vundament on sellise lahendusega, et enam head lahendust praktiliselt pole (teoreetilisi arutlusi ei hakka arendama, kuna nende hinnataseme puhul jääb hing tavaliselt kinni). Seega jääb valida halva ja väga halva vahel. Jah loomulikult on halb külmasild seal all nurgas, aga veel halvem on soe ja mädanev nurk. Kumb on siis õige: kas külm ja kuiv või soe ja märg? Eks igaühel ole omad eelistused. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Tere Erki. "Pähh, ei viitsi enam siin vaielda aga kui teen nii siis vast ka ei eksi..." ... Oled juba eksinud! Sinu vundament on sellise lahendusega, et enam head lahendust praktiliselt pole (teoreetilisi arutlusi ei hakka arendama, kuna nende hinnataseme puhul jääb hing tavaliselt kinni). Seega jääb valida halva ja väga halva vahel. Jah loomulikult on halb külmasild seal all nurgas, aga veel halvem on soe ja mädanev nurk. Kumb on siis õige: kas külm ja kuiv või soe ja märg? Eks igaühel ole omad eelistused. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tere Alar. Juhtus nii, et paar aastat tagasi sai lammutatud üks maja koos osaga vundamendist mis oli kuni plaadini analoogse lahendusega, ainult fibo asemel olid betoonplokid ja puudus soojustus põranda plaadi all. Betoonploki peal oli veneaegne ruberoid 2-3 kihti vertikaalis ja sellele veel uue eesti aja alguses soojustuseks lisatud väljapoole 5cm tavalist penot(mis oli juba natukene hukas)+täide. Sai kõik see lahti lammutatud ühest nurgast kuni sisemise täiteni milleks oli kruus(ilma keldrita vundament) - see kruus seal seespool, kile ning valatud põrandaplaadi all, oli tolmukuiv! Polnud seal niiskusest märkigi kusjuures väljas oli varakevad ja muidu väga märg kõikjal. Kuidas seda seletada? Kas oli tegu mingi anomaaliaga? Lugupidamisega. Erki

[restauraator]

Tehke vundament normaalsügavusele ja unustage see hydro ja sokli soojustamine. On mõistlikum. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Erki kirjutas:
Sokli soojustamisel leian aga ikkagi mingi mõtte olevat, vastupidiselt Teile; Võibolla tuleb see sellest, et armastan soojas majas elada rohkem kui külmas(äia majal soklisoojustus puudub ja välisseina äärtest/nurkadest tuleb miinuskraadidega tuntavalt külma:) Julgen arvata, et sokli soojustamisest on kindel kasu juhul kui see on tehtud õigete materjaliga ja seina ning soklisoojus on ühtne ega ei katke.


Erki mina olen kõigest hobiehitja ja ei oska sind igasuguste terminite ja vöörsõnadega veenda,siis räägin piltlikult:
Kujuta ette tavalist topeltseintega kuubikut.Ütleme,et sellel kuubikul on välimises kihis kõik küljed soojustatud.Kõik välisküljed saavad nurkades kokku.
Nii, asetame selle kuubiku nüüd varem valmistehtud soklile ja saame soojustatud ruumi(hoone)Kas nüüd see sokkel vajab soojustamist?Jääb nüüd põrand külm?

Millegipärast on hakanud viimastel aegadel selle kuubiku põhi sokli sisse vajuma nii,et kuubiku siseseina - ja välisseina serv kohtuvad või halvemal juhul jäävad ka üksteisest eemale.Seda nurka "soojustab" ju nüüd ainult sokkel.
Siit moraal A.Piirfeldi parafraseerides,kui te tahate sooja,siis lisaks õigele vundamendi sügavusele ehitage ka põrandad õigele kõrgusele ja unustage see sokli soojustamine+hüdro.


(Loomulikult saab ka kuiva ja sooja sokli ehitada,kuid sellega tuleks soklit kavanadades juba arvestada ja see ka õigesti valmis ehitada)

Jõudu iseehitajatele!

[erki]

Tere. Selge pilt. Tõstame siis põranda tasapinda ning selle asemel, et soojustus panna plaadi alla paneme ta sinna peale laagide vahele(10cm peaks piisama)ja äärtes soojustus ei katkegi....seda oligi vaja teada - miks ma huvitav selle peale ise ei tulnud:) Tänan härrased teid teie kannatliku meele eest! Lugupidamisega. Erki

[restauraator]

vot,nüüd ei saa hästi aru kas teil oli sinna sokli vahele juba põrand valatud?

Sellest sõnastusest ei saa summagi aru:
....ning selle asemel, et soojustus panna plaadi alla paneme ta sinna peale laagide vahele(10cm peaks piisama)...

Mis plaat see on mille alla oleks saanud veel midagi panna...?
Kirjeldage ikka täpselt mis teil seal juba valmis on ja loodan,et hr Piirfeld teile ka mõistliku lahenduse leiab.

(see paraku ei ole nii,et võid kõikidele kihtidele kesteabmida peale laduda,siin on nagu seinagagi omad rusikareeglid)

[roller]

lugesin kõik need kirjutised läbi ja ausalt ei saa mitte kottigi aru.
Iga võimaliku lahenduse kohta on Piirfeldil vastus, et see on valesti, mõttetu ja raha raiskamine. Ja, et tuleks teha õieti.
Aga kusagilt ei leia seda vasas laguneb kohe võis seisab veidi püsti:
Pinnas on 40-50 cm mulda, edasi punakas sinakas savi.
Kaevesügaus 1m.
30 cm kildu kinnitambituna
20 cm paks 50 lai 8-10 mm 150 silmaga arm. tald.
Fibo MP5 3 rida alla ja 2 rida ülespoole pinda.
Vert.soojustus kuni üles 100 mm peno (Therm Routa ilmselt)
Peno pinnale hydroisol.(mumm vms.)
Väljaspool tagasitäiteks kild kuni talla kõrguseni so siis 20 cm. talla aluse killu sees ka drenaaz.
Killu peal geotekstiil ja selle peale täiteliiv 10 cm. kaldega majast eemale
Horisontaalne soojustus 50 mm peno. 1m laiuselt, nurkades 1,5 laiuselt
Kuni pinnani ehk panduse aluseni täiteliiv.
Pandus
Soklil peno peale Temp plaat.
Seespool- tagasitäiteks liiv.
Vundamendi ääres seespool 200 mm horis.peno 1m
laiuselt ning põranda keskel 150 mm.
10 mm 150 silmaga arm võrguga betoonpõrand mille sees põrandakütte toru.
Põranda betoon valatud vundamendi vahele mitte peale. Servas ka vuugiriba.
Kuna põrandal suur pind siis hiljem kettaga ka veel keskele üks vuuk sisse.
Ainus probleem on, et kuhu drenaazi vesi juhtida. spets kraavi ei ole. Kas panna aia nurka kaev sellele või teha lihtsalt sügav auk täita 1m killuga ja 1m liiva ja pinda peale.aga kuna on savi kas vesi sealt ära ka imbub või hakkab hoopis tagasi tulema.
Hea, kui mõni specialist ütleks kas midagi on väga mööda.
Võib ka mailile kirjutada.

[roller]

Kolmas rida läks veidi sassi:
Kusagilt ei leia vastustkuidas oleks siis see õige.
Minu majale on plaanis selline alus. Kas nüüd keegi ütleb kas see sureb kohe ära või alb ka veidi.

[Külaline]

Tere Erki. Ära nii küll tee, et betooni peal on vill laagide vahel. Selline lahend nõuab juba väga tõhusat sisemist aurutõket. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[Erki]

Tere Erki. Ära nii küll tee, et betooni peal on vill laagide vahel. Selline lahend nõuab juba väga tõhusat sisemist aurutõket. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Tere. Aga kergkruus või peno?

[Erki]

Tere Erki. Ära nii küll tee, et betooni peal on vill laagide vahel. Selline lahend nõuab juba väga tõhusat sisemist aurutõket. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Tere. Aga kergkruus või peno?

Loll küsimus oli, sry. Paneme siis soojustuse(vill, peno,kergkruus) peale veel paksema ehituskile, mille vuugid teibime - nii saab aurutihedaks. Sellest peaks piisama.

[tiit001]

kus poolt see aur sinna põrandale saab