vesipõrandaküte!

[hundipoeg]

kas selle rajamisega saab ise hakkama või vaid proffid saavad tehtud? kui ise teha, siis millega peab arvestama? milline toru parim paigutus põrandas? kas metall või plastik torud?

[ponkskar]

kas selle rajamisega saab ise hakkama või vaid proffid saavad tehtud? kui ise teha, siis millega peab arvestama? milline toru parim paigutus põrandas? kas metall või plastik torud?

Kui näiteks saunale panna, siis pusserdaks vast ise, aga elumajale telliks ikka projekti pädevast firmast,eriti veel kui ise suht tume sellel alal. Kaasnevad lisakulud küttele võivad liiga suured olla kui ise teed, samuti süsteemi ümber tegemine väga kulukas.

[kaidu]

tee ise aga kutsu pärast proff üle vaatama kas kõik korras.ma mõtlen ennem valamist

[Aleks]

tee ise aga kutsu pärast proff üle vaatama kas kõik korras.ma mõtlen ennem valamist

just just. Kui midagi vaja ringi teha, siis on ju väga lihtne torusid teise kohta tõsta, võibolla vaja kontuure lühemaks teha, mida iganes.
Alusta ikka projektist, see ei maksa nii palju.

[hundipoeg]

tee ise aga kutsu pärast proff üle vaatama kas kõik korras.ma mõtlen ennem valamist

just just. Kui midagi vaja ringi teha, siis on ju väga lihtne torusid teise kohta tõsta, võibolla vaja kontuure lühemaks teha, mida iganes.
Alusta ikka projektist, see ei maksa nii palju.

kas sa oled projekteeria sellel alal?

[vanakala]

kutsu keegi proff kohale ja katsu leppida nii, et teete koos töö ära ja saad tööraha väiksemaks, pääsed ka projektist!

[Kalvis]

Varasemas postituses oli sama küsitud ja pikalt ning kiiduväärselt vastatud.
Loomulikult saab ise hakkama, kui põhitõed viitsid välja uurida. Esmalt vaata võimalikult palju põrandakütte paigaldamise juhiseid. Enamus on seal toodud, kuid neis on palju liialdusi.
Mõned soovitused
1. Tee paberile ikkagi joonis (projekt). Ise trükkisin mõõtkavas joonise välja ja joonistasin standardsammuga sinna torud peale. Külmemates kohtades (välisseinad) panin tihedamalt. Samuti arvutasin välja soojusarvutusest iga ruumi küttekulu, kus ruutmeetri kohta tuli suurem, panin torud tihedamalt. Samuti panin hõredamalt neisse kohtadesse, kus oli kamin ahi või köögi tasapind (WC, vannialune jne.). CAD on asi muidugi lihtsam, copy käsuga paljundad kiiresti sõrestiku ja trim käsuga tõmbad õigeks. Toru pikkuse arvutuseks kasutasin netist leitud makrot.
2. soovitav on saada kontuurid ühepikkused, asi selles, et pärast on hea kontuure tasakaalustada. Samuti võib kasutada täisarvkordi väiksemaid kontuure, need kontuurid ühendatakse järjest. +-10 m täpsusest täitsa piisab.
3. Tutvu erinevate torulaotuspõhimõtetega. Kõige parem on spiraalne (Toru vaja painutada vaid 90 kraadi, samuti annab ühtlaisema põrandapinna temperatuuri), kuid selline vedamine eeldab projekti olemasolu (kui vead, saad kohe aru mis on see hea), väiksemates ruumides kõlbavad teised (spiraalset ei saa väikeses ruumis hästi kasutada).
4. Arvesta ka kollektori juures veidi varu, kuid ära toru üle 100m plaani.
Paigaldamisest
1. Kui pind on ebatasane, aetakse vahtplasti aluspõhi sirgeks õhukese kihi liivaga. Jämedaks jonksuajamiseks piisab rehast, peenemat saab krohvihõõrutitega. Igasugused pikad latid väga abiks (rihtlatid on roppodavad poes, ei tasu nende ostmata jätmisega koonerdada, neid läheb hiljem põrandavalul nagunii vaja)
2. Suuremad vahed seinte ääres lasin kinni vahuga

[Veikko]

Ei ole siin rasket midagi, tähtis on ka läbi mõelda kuidas kütteringe juhid. Kindlasti soovitan toatermostaadid(paigaldus paea ka õige olema et päike peale ei paistaks, soojad tuuled teistest tubadest ei mõjutaks, paigaldada toa jahedamasse osasse jne..) Saada oma email mulle võin oma maja projekti näidiseks saata, selle järgi väga kerge ka ise plaani teha.

[hundipoeg]

Ei ole siin rasket midagi, tähtis on ka läbi mõelda kuidas kütteringe juhid. Kindlasti soovitan toatermostaadid(paigaldus paea ka õige olema et päike peale ei paistaks, soojad tuuled teistest tubadest ei mõjutaks, paigaldada toa jahedamasse osasse jne..) Saada oma email mulle võin oma maja projekti näidiseks saata, selle järgi väga kerge ka ise plaani teha.

tänan piltide eest!
nii mõndagi sai selgemaks! eks mingi katel tuleb ikka, kas siis haluküttega või pelletiküttega. kas sul seal piltidel plastik toru? kas see parem ja kergem paigaldada? kas peab olema armatuur võrgustik? olen näinud miskeid penoplaate milles torude kohad sees, kas need pole paremad?

[Kalvis]

Kui betooni valad 5 cm on peenike armatuurvõrgustik vajalik.Lugesin, et kui betoon on rohkem kui 10 cm, ei ole armatuurvõrgustik vajalik. Kuid ei soovita seda teed minna, sest soojenedes/jahtudes betoon mängib ja raud tasandab pingeid. Nagunii tuleb paisumisvuuk ette näha.
Soovitan alupex või muid sarnaseid torusi, hinnavahe väike, kuid neid torusi saab edukalt painutada. Need puhtast plastist on liiga jäigad. Muidugi saab ka alupexile painutades mölgi kergelt sisse, et enne painutamist harjuta veidi.

[Veikko]

Kui teed haluküttega siis pead ka akumulatsioonipaagi panema vastavalt maja suurusele ja soojatarbimisele. Põrandas wirsbo 20 mm ja katlamajas armatuur oli vist 25 mm vask mis on plastikhülsis. Kindlasti peab armatuuri panema, sellele ka hea torustik kinnitada. Paisumisvuugid kindlasti freesima, aga see jäta juba põrandavalajate tööks. Ega sa helikopter betooni ikka valada oska. Kas penoplaadid on paremad pead tegema ise hinnavõrdlused erinevatest materjalidest ja tööhindadest.

Ei ole siin rasket midagi, tähtis on ka läbi mõelda kuidas kütteringe juhid. Kindlasti soovitan toatermostaadid(paigaldus paea ka õige olema et päike peale ei paistaks, soojad tuuled teistest tubadest ei mõjutaks, paigaldada toa jahedamasse osasse jne..) Saada oma email mulle võin oma maja projekti näidiseks saata, selle järgi väga kerge ka ise plaani teha.

tänan piltide eest!
nii mõndagi sai selgemaks! eks mingi katel tuleb ikka, kas siis haluküttega või pelletiküttega. kas sul seal piltidel plastik toru? kas see parem ja kergem paigaldada? kas peab olema armatuur võrgustik? olen näinud miskeid penoplaate milles torude kohad sees, kas need pole paremad?

[Aleks]

Varasemas postituses oli sama küsitud ja pikalt ning kiiduväärselt vastatud.
Loomulikult saab ise hakkama, kui põhitõed viitsid välja uurida. Esmalt vaata võimalikult palju põrandakütte paigaldamise juhiseid. Enamus on seal toodud, kuid neis on palju liialdusi.
Mõned soovitused
1. Tee paberile ikkagi joonis (projekt). Ise trükkisin mõõtkavas joonise välja ja joonistasin standardsammuga sinna torud peale. Külmemates kohtades (välisseinad) panin tihedamalt. Samuti arvutasin välja soojusarvutusest iga ruumi küttekulu, kus ruutmeetri kohta tuli suurem, panin torud tihedamalt. Samuti panin hõredamalt neisse kohtadesse, kus oli kamin ahi või köögi tasapind (WC, vannialune jne.). CAD on asi muidugi lihtsam, copy käsuga paljundad kiiresti sõrestiku ja trim käsuga tõmbad õigeks. Toru pikkuse arvutuseks kasutasin netist leitud makrot.

Kuidas teeb tihedam torusamm toa soojemaks? Kui panen toru 30cm sammuga või 15cm sammuga. Kas teisel juhul on siis soojem tuba? Eeldusel muidugi, et toru on betooni sees ning kontuure 1.

2. soovitav on saada kontuurid ühepikkused, asi selles, et pärast on hea kontuure tasakaalustada. Samuti võib kasutada täisarvkordi väiksemaid kontuure, need kontuurid ühendatakse järjest. +-10 m täpsusest täitsa piisab.

Ise paneks igasse tuppa oma kontuuri, ringe pole mingit mõtet ühepikkuseks ajada. Tasakaalustamiseks on kollektoril vastavad ventiilid, mida saab "õigeks" keerata. Osad firmad toodavad isegi kollektoreid, millel näed suisa vooluhulga ka ära.

[Veikko]

Igasse tuppa ikka niipalju kui vaja, kontuuride tasakaalustamist teha kollektorist, väga lihtne. jälgida tuleks mitme kollektori(nt 2 kollektorit a5 ringi kollektoril) süsteemis põhja- lõuna ilmakaart(tubade, ruumide asetust) ja kollektorisse 1 ajada lõunapoolsed ruumid ja kollektorisse 2 põhjapoolsed ruumid. Kui kevadpäike tapab tuppa siis lülituvad toaandurid päikesesoojusest välja ja seiskuks ka kollektori tsirkulatsioonipump. Kui aga sellel lõunapoolsel kollektoril oleks üks ring põhjapoolset tuba siis uhaks pump kogu aeg ühe ringi pärast.

[dumbuser]

See alupexi jutt on küll kerge liialdus. Igasugu toru saab painutada. Kui väike raadius valida siis saab kõik torud lömmi vajutada. Metallseal toru sees, teeb lihtsalt paigaldamise mugavamaks, kuna toru ei lähe plastikuga võrreldes kohe sirgeks tagasi, kui ta on fikseerimata. Armatuuri külge on lihtsalt hea seda asja kinnitada. Võib ka igasugu muid asju kasutada, nagu see valmis mügarikega vahtplast. Mida õhukesem see betoonplaat teha seda rohkem on võimalus, et ta soojeneb toru ümbert rohkem, kui kahe toru vahelisest kohast. Muud hullu pole kui, et jala all võib see ebameeldiv tunduda. Selle vältimiseks peaks siis jällegi toru tihedamalt paigutama. Lõpuks on veel selline "pisiasi", et see ringlev vesi peab suutma selle ruumi ka soojaks kütta. Ja selle jaoks on jällegi vaja teada kasvõi ligikaudselt energiakulu. Ehk siis kui üleüldse pole varem tegelenud asjaga siis lase mingi projekt teha. Saad sellise tulemuse, mille abil asi ka tööle hakkab. Projekti tegemisel ei pea väga täpsed andmed olema. Kütet vähemaks reguleerida on palju lihtsam, kui pärast juurde hakata panema. Mõistlik projekt näitab ära, milline toru, kui tihedalt ja kuskohas asub. Saad teada palju sul toru vaja läheb (meetrites), palju kontuure tuleb ja millise jämedusega kogu see asi peaks olema. Kontuuride pikkused saad ka mõistlikuks ning igasugu ristumiskohad ja muud ebameeldivused tulevad ka kohe välja, ning ei pea hakkam pärast mingi hullu ümbertegemist aretama, kui mõni ettenägemata olukord tekib. Veel saad teada kollektori parameetrid, läbivoolava vee hulk, kiirus, temperatuur jne. Kui sa seda kõike ei tea saad ka hakkama aga igasugu ebameeldivuste puhul võib päris pikalt aega minna, et hea tulemus saavutada. Samuti võid teadmatusest valesid asju osta või siis tekitada olukorra, kus mõned nublakad ei sobi teistega kokku.

[jörm]

päris uskumatute asjadega eksperimenteerite!? kas see 2000-3000kr kokkuhoidu põrandakütte projekti pealt on katsetamist väärt summa? kui asi peppu läheb maksad selle kokkuhoitud paar tuhhi mõne kuuga välja ja ülejäänud aastad kirud ja kannatad...

ma arva, et sa võid ise seda toru maha kerida ja soojussõlmega pusserdada aga projekt võik ikka ees olla. PS! Selle projektiga koos saad sa teada ka oma planeeritava maja energiavajaduse, mille alusel märksa lihtsam katelt jt süsteeme valida.

[vanakala]

minul palju kogemusi ka selliste projekteerijatega kelle projektid ei kõlba kuskile ja on kliendile kahjulikud nimelt on põrandakütte kontuurid liiga suurte takistustega. projektis jah ilusti kirjas vee liikumine jne. aga kui seda vett peab seal liigutama 2x võimsam pump siis pole sellisel asjal mõtet. paned ikka kontuurid 16 alupexiga ja 15cm sammuga, suuremate akende alla 8cm sammuga ja eraldi kontuurid. kontuuridel max pikkus 100jm. soovitav 70jm. ruutmeetrile 6-7jm. ja ei ole teil vaja rohkem mingeid arvutusi.

[aivar0102]

Loen ja mõtlen, et see selline ala kus katseda küll ei tahaks. Asi pole selles, et hakkama ei saaks. Saaks ikka aga mitte ilma projektita ja kindlast siin ka oma nüanssid veel juures. Pärast betoon koos torudega ära lõhkuda ja uus panna või kiruda suurt küttekulu ja vähest reguleerimisvõimalust on ikka väga kulukas.

[ehitaja777]

minul palju kogemusi ka selliste projekteerijatega kelle projektid ei kõlba kuskile ja on kliendile kahjulikud nimelt on põrandakütte kontuurid liiga suurte takistustega. projektis jah ilusti kirjas vee liikumine jne. aga kui seda vett peab seal liigutama 2x võimsam pump siis pole sellisel asjal mõtet. paned ikka kontuurid 16 alupexiga ja 15cm sammuga, suuremate akende alla 8cm sammuga ja eraldi kontuurid. kontuuridel max pikkus 100jm. soovitav 70jm. ruutmeetrile 6-7jm. ja ei ole teil vaja rohkem mingeid arvutusi.

Väike täpsustav küsimus. Kas eraldi kontuuri mõtlesid suuremate akende alla, või et eraldi ruumides eraldi kontuurid juhul kui ei ületa 100 jm pikkust, siis rohkem kontuure sama ruumi jaoks? Mul endal pandi ka akende juures tihedalt, aga ikka sama kontuuriga.

[ehitaja777]

Loen ja mõtlen, et see selline ala kus katseda küll ei tahaks. Asi pole selles, et hakkama ei saaks. Saaks ikka aga mitte ilma projektita ja kindlast siin ka oma nüanssid veel juures. Pärast betoon koos torudega ära lõhkuda ja uus panna või kiruda suurt küttekulu ja vähest reguleerimisvõimalust on ikka väga kulukas.

Kuidas see küttekulu suur saab olla vale projekti puhul, temperatuuri saab ju piirata? Palju nõmedam on kui süsteem alla vajaliku võimsuse tehtud. Aga liigne materjalikulu pole kah muidugi vajalik.

[aivar0102]

Loen ja mõtlen, et see selline ala kus katseda küll ei tahaks. Asi pole selles, et hakkama ei saaks. Saaks ikka aga mitte ilma projektita ja kindlast siin ka oma nüanssid veel juures. Pärast betoon koos torudega ära lõhkuda ja uus panna või kiruda suurt küttekulu ja vähest reguleerimisvõimalust on ikka väga kulukas.

Kuidas see küttekulu suur saab olla vale projekti puhul, temperatuuri saab ju piirata? Palju nõmedam on kui süsteem alla vajaliku võimsuse tehtud. Aga liigne materjalikulu pole kah muidugi vajalik.

Nüüd rääkisime mööda natuke.
Küttekulu saab suur olla väga lihtsalt: m2 panen 2 jm toru,temperatuurist ei olene siis ju eriti midagi, soe ei ole lihtsalt.
Teile kui spetsialistidele on see lihtne aga tavainimese jaoks mitte.

[Aleks]

minul palju kogemusi ka selliste projekteerijatega kelle projektid ei kõlba kuskile ja on kliendile kahjulikud nimelt on põrandakütte kontuurid liiga suurte takistustega. projektis jah ilusti kirjas vee liikumine jne. aga kui seda vett peab seal liigutama 2x võimsam pump siis pole sellisel asjal mõtet. paned ikka kontuurid 16 alupexiga ja 15cm sammuga, suuremate akende alla 8cm sammuga ja eraldi kontuurid. kontuuridel max pikkus 100jm. soovitav 70jm. ruutmeetrile 6-7jm. ja ei ole teil vaja rohkem mingeid arvutusi.

Oi vanakala, nüüd ajad sa omale risti vastupidist jutti. Kui sa paned d 16 AluPEX toru või kui mina paneks d 20 põrandaküttetoru, siis ühe siseläbimõõt on esimesel juhul 14 mm ja teisel juhul 16mm. Arva nüüd, kumbas torus on takistus suurem? Kumba paigalduse korral peaks pump ka suurem olema?
milleks kerida maha toru nii tiheda sammuga (15 cm)? Valad ju betooni, betoon on hea soojusjuht ja soojeneb 300mm sammuga paigaldatud toru korral ühtlaselt.
Aga noh, maitse asi muidugi. Oluline, et tuba soe ja oleks ka mugav olla. Seda saab aga mõlemal juhul.

[hundipoeg]

kui siin lugeda, siis mingit aimu juba angu saan. keegi kindlasti oskab mind parandada, aga ma saan nagu aru et seda toru põrandasse panemiseks on ka mitu mustrit, kui nii siis millisel neist millised plussid ja millised miinused?

[Aleks]

Küttekulu saab suur olla väga lihtsalt: m2 panen 2 jm toru,temperatuurist ei olene siis ju eriti midagi, soe ei ole lihtsalt.
Teile kui spetsialistidele on see lihtne aga tavainimese jaoks mitte.

Ega küttekulu seepärast suuremaks ju lähe, kui sa vähem toru paned. Kui sa toru üldse maha ei keri, siis ei lähe ju praktiliselt üldse kütet. Loomulikult ei ole siis soe ka.
kui sa aga sooja tuba tahad ja toru on vähem maha keritud (ntx sammuga 50cm, nii saab m2-le 2m toru), siis pead kütma põranda lihtsalt soojemaks. Ebamugav küll on paljajalu käia, kuna sellise sammuga paigaldatud toru ei soojenda enam betooni ühtlaselt. Jämedalt võttes küttekulule see aga mõju ei avalda.
Tihedama sammuga paigaldus, näiteks 15 cm d-20mm toru korral ei anna aga pea mingisugust efekti. Kerid rohkem pappi vaid põrandasse.

[Veikko]

endal 20 mm toru, 300 mm sammuga, suured klaasfasaadid kuhu ei pandud mingit lisaliine tihedamini ja kõik toimib juba 7 aastat. Ei näe selle 16 mm ja tihedal sammul ültse mõtet. Ka on mul 10 erinevat kontuuri lühem vist 70 m pikk ja pikim 114 m ja ka kõik töötab laitmatult. Muidugi isetegijad kõige tähtsam nüüd ENNE BETOONIVALU TULEB TEHA IKKA SURVESTAMINE JA HOIDA SÜSTEEMIS RÕHKU CA 24 TUNDI. Minu majal tegid ehitajad survestamise ja kõik korras kuid valamise käigus üks savinägu oli bullerjaani liigutanud nii et see tellistelt kukkus ühe toru peale ja sulatas selle kinni. Peale valu tehti jälle survestus ja avastati et üks toru kinni. Avastamine oli lihtne ajasime pika peenikese trossi torusse ja mõõtsime probleemse koha välja, auk põrandasse ja ca 2 tunni pärast asi korras.

[Aleks]

Lisaks veel Veikkole. Valamise ajal PEAB olema süsteem surve all. Enne valamist tehke võimalikult palju pilte, pange mõõdulint ka pildile, et hiljem saaksid TÄPSELT toru välja ajada kui vaja. Võibolla on vaja põrandasse auk puurida. Reegline läheb torusse