fibo maja soojustus

[jörm]

Sein on 250 fibo, paneks 100 vahtplasti, siis sinna peale roovid laudise jaoks, roovide vahele veel 100 mm vahtplasti ning siis tuulutusvahe ja laudis.
On 100 + 100 mm "optimaalne" pakus või laristamine? Või hoopis kokkuhoid?
Algselt mõtlesin villa peale, kuid lugedes jälle (juba mitmes kord ) piibliks kujunevaid kirjatükke, siis kergplokk + mineraalvill on veidi ohtlik konstruktsioon.

mul arhitekt nägi ette 250mm fibole 100+50 vahtplasti. Millele siis krohv peale. Mäletamist möödal oli summaarse U- arvu järgi piisav kiht 11-12cm (selle 250mm seina puhul).

Mulle jääb siinkohal arusaamatuks üks varasem tekst (sama teema all) : et sellisele fiboseinale tuleb sissepoole panna aurutõke!? Kui fasaaditeooriast õigesti aru sain siis konstruktisoonis fibo+peno+ õhekrohv kondentsiohtu pole .... milleks see aurutõke siis panna?

[Rostfrei]

Aurutõket soovitatakse mineraalvilla korral kasutada, fibo vahtplasti juures jah, ei ole vaja.
Püüan ka järgmine nädal konstruktori õnneks võtta ja teda peetima hakata

[ponkskar]

Sein on 250 fibo, paneks 100 vahtplasti, siis sinna peale roovid laudise jaoks, roovide vahele veel 100 mm vahtplasti ning siis tuulutusvahe ja laudis.
On 100 + 100 mm "optimaalne" pakus või laristamine? Või hoopis kokkuhoid?

Ma ise arvan millegipärast, et üks asi, mida vaadata,et soojustused hoone eri osadel võiksid proportsioonis olla ,aga mis need on, täpselt ei tea St .,et kui seinale panna näiteks 200mm penot, siis katuslagi vajaks ilmselt 350-400mm.

Omale panen ilmselt 250mm Silbeti seinale 150mm, kaldkatusele 300mm ja pennide peale 350mm soojustust. A kuna see töö alles ees suve teisel poolel, siis ilmselt mu seisukohad selleks ajaks muutuvad

[Rostfrei]

Kui soojustuse hinda vaadata, siis üldmaksumusest moodustab see vaid kübekese, kuid hiljem annab küttekuludes võitu.
Lakke tahaks panna midagi, mida puhutakse/puistatakse. On see tselluvill või midagi muud, hetkel ei tea.
Paksus laes võiks ka olla 30-40 cm, seda enam, et puhutav asi pidi veidi kokku vajuma.

[Külaline]

Spetsid !
EPS-ile 22 x 150 laud sammuga 60 peale ja vajadusel ( oleneb alusseinast ) kruvide või fibo tüüplitega kinni.Ma lasen lauale veel vahtu ka taha.No nii igaks juhuks.Mette ei saa aru mis siin keerulist on ? Ja milline kokkuhoid !

Olen mõelnud, et miks nii ei tehta
Tuleb välja, et tehaksegi. Arvan, et sellel lahendusel pole häda midagi. Ainult 22 x 150 asendaksin32 x 100 ga. Alumise otsa kinnitaks nurgaga vunda külge. Ülemise otsa räästakastile keskelt pikkade kruvidega läbi peno plokisse. Innovatsioon missugune. Naljarubriiki sobiks teema miks nii enne pole tehtud.

[Külaline]

Arvan ikka, oma "teema solkimisega" ,et sellel lahendusel oli puudu kindel toetuspunkt. Miks muidu külaline seda nüüd veel täiustas.... pole midagi kosta, külaline on uuesti jalgratta leiutanud. Tubli!

taastaja

[vuuk]

Kuna olen analoogset meetodit katsetanud oma isikliku kõrvalhoone ehitamisel nii sees kui väljas nii villaga kui penoga, mu meelest toimib. Hea on rihtida roovitust kuna soojustusmaterjal võimaldab vajadusel kokku surumist. Ja tundub olevat kiirem ja odavam. Aga millegipärast pole kusagil näinud, et nii tehakse. Ikka igal pool tehakse prussidest sõrestik, (ehitatakse topeltsein) nagu eespool kirjeldatakse.
Taastaja, Sul vastavad kogemused, nagu aru saan? On sul ehk veel midagi lisada? Mulle igatahes tundub, et see on uus ja parem "jalgratas".
Muidugi on võimalik seda meetodit veel erinevatel juhtudel täiendada.

Ütleks aga siin oma sõna ka mõni pädev ehituskonstruktor, kes suudaks teha tugevusarvutusi. Samas polegi ju sellel seina osal erilist tugevuse fuktsiooni (koormused võtavad vastu ju kandvad osad). Et mis võiksid olla puudused? Igatahes minu tehtud katsed näitavad, et sel meetodil võiks olla tulevikku.

[taastaja]

Kummaline jah, et siin juba aastake möödas ja"jalgratas" pole veel välja veerenud! Mõnele, kes parajasti ehitasid ja siin vestluses osalesid, sai privas ikka seda teemat valgustatud...

Mina olen seisukohal, et kui sellist konstruktsiooni teen, siis peaks sellel olema vähemalt üks liikumatu kinnituspunkt. Kas see on all või üleval tähtsust ei oma.

Õhukuiva laudise omakaal oli vanasti 600kg/Mä, Ku = üks tihumeeter. Tihumeetris on korraliku paksusega välisvoodrit 40..45 m2 Kehva st. õhemat ka palju rohkem, siis ka selle omakaal väiksem. Keskmiseks välisvoodri kaaluks võiks arvestada ehk 13 kg/m2 korrutame selle kolmega ja saame kaalu mida vaja kanda igal jooksval meetril, kui meil on ühekordne välissein.

Kõige lihtsam on seda konstruktsiooni teostada, kui meil on ntx ühekordne kelpkatusega(võib ka poolkelp olla) maja. Kes ei tea siis sellel katusetüübil on räästad ümber maja perimeetri. See annab meile selle eelise, et on võimalik sarikate, üle müüri ulatuvate otste, külge kinnitada/riputada välisvoodri kinnituslatid. Lihtsalt paigaldate sarika otste vahele nn vekslid, millede välimine külg jääb penosoojustusega tasa. Seal saate teha kindla ja liikumatu ühenduse. Teised ühendused tuleb teha läbi soojustuse pinna. Kui need ainult läbi soojustuse pinna teha, siis on oht, et ajaga hakkab see kõik alla vajuma.

Kes julgeb see võib ka aknad nurgikutega aknaavadesse kruvinud ja ei mingit puitkarkassi peno sees.

Alt toestust tehakse analoogselt kivifassaadi ehitusmeetodiga st laotakse ainult korralik kivisokkel (kandva sokli ja selle soojustuse ette) ja sellele toetatakse välisvoodri kinnituslatid. Kapitaalsem oleks muidugi alt toetada ja ülevalt riputada.

Loomulikult annab veel palju kinnitusmeetodeid rakendada, aga need on kõige lihtsamad.

[raul1234]

Mina panin vahtplasti paksusega 200 mm ( maja seinad fibo 200 mp5), sellepärast et mõneskohas on betoon tala või sillus ja seal oleks 150 peno nõrk.
Rautakeskost (projektimüügist) soovitati mulle musta värvi penot (oli vist ESTplast, eps 60f), neil oli mingi kampaania, ehk maksad nägu tavalise 200 mm eest kuid saad parema kasuteguri - ehk 200 mm musta värvi (nemad nimodi märgistavad, et sassi ei läheks) peno võrdleb 250mm valget tavalist vahtplasti. Hind oli sama, seda ma ka ostsin.

Paigaldusel fassadi mehed kiitsit materjali!

[svensson]

mul pandi 200 fibole 50+100mm penot ülekattega. alguses taheti panna kohe 150 plaadid, kuid olin kategooriliselt sellele vastu, kuna sugulasel
puhub maja täiega läbi.
Seega on hea kui peno on mitmest (vähemalt 2st) kihist

KAS Vundamendi sokli soojustuse ja seina soojustuse vahe peaks kuidagi ära tihendama? olen täheldanud, et tuuliste ilmadega puhub
põranda lähedal olevatest pistikupesadest tuul. Täna on lihtsalt sokli soojustuse peale pandud alumiinium liist, millele toetub sina peno.

Mida oleks mõistlik sinna vahele panna? Kas mingi tuulutatavus peaks kuidagi säilima?

[osman]

kuidas sobiks selline konstruktsioon tellisvoodriga seinale ?
kui paigaldada 100+50 tavalist plaat kivivilla( mitte jäika fassaadivilla) voodri traatide külge metallseibidega, siis tuuletõke 30 mm ja siis veel 180 millimeetriste peno tüüblitega kogu see konstruktsioon seina külge tihkelt kinni.

Kas kellelgi on kogemusi sellise konstruktsiooniga, kivi voodrile ei ole mingit vajadust ehitada nn teist seina ainult villa kandmiseks ja paigaldamiseks.
Endal on väike kahtlus kas vill jääb ikka püsima, st et ta ei vaju ajapikku alla.

[Kalvis]

Pane kas vaid vill+tuuletõke või vaid vahtplast.

[osman]

põhimõteliselt võib olla ka 150 villa + tuuletõke aga põhiküsimus on kas see soojustuse konstruktsioon on püsiv

[Kalvis]

Mis mõttes on püsiv?
Õieti tehtuna on mõlemad konstruktsioonid püsivad.

[Külaline]

Mis mõttes on püsiv?
Õieti tehtuna on mõlemad konstruktsioonid püsivad.

aga kuidas on õieti kui panna tavalist villa ilma karkassita?

[Kalvis]

Krohvitavat villa saad panna ilma karkassita, kuid tavalist villa pannakse karkassiga, selle peale tuuletõke, distantsliist ja välisvooder.
Omaette teema on kas paned karkassi kahes kihis või ühes.

[duplex]

Mul selline mure, et projekti järgi oli ette nähtud 50+50 peno. Nüüd mõtlesin, et panen 250 fibole 100+50 peno. Probleem aga selles, et räästas jääb nüüd 5 cm seinale lähemale... 36 cm + otsalaud tuleks. Buumi aja naabermaja projekt oli maja ehitamisel aluseks. Seal krt kõik soojustused ja vägid nii õhukesed. Katusefermide tellimise ajal aga selle peale ei tulnud, et laseks kohe julgelt pikendada teist. Teine naaber ehitab maja ja hoopleb, et paneb 100+100 soojustust. Mõtlesin, et võix ka 100+100 teha aga mul kaoks siis räästas päris ära. Kas räästa kaugusele seinast on muidu mingeid nõudeid?

[sashaobrok]

Tänapäeval on nähtud maju, kus räästas puudub täielikult. Vanad eestlased samas panid julgelt meetriga. Eks ta lihtsalt kaitseb seina vähem...

[majaelanik]

Mul on 250 fibost maja, kus 100 peno, õhuvahe ja tellisvooder. Seestpoolt krohvitud ja värvitud. Küttekulud võiksid väiksemad olla. Kuidas soojustust lisada?

[rokikas]

Mõned variandid.
1. Lisa soojustust pööningule/katuslaele.
2. Vaata üle aknad/uksed ja vajadusel kohenda neid või vaheta soojapidavamate vastu.
3. Ventilatsioon võiks olla sund süsteem koos korraliku soojusvahetiga.
4. Renoveeri küttesüsteem nii et see kasutaks odavamat soojuse kwh hinda võimaldavat kütust.
5. Kui pädev insener seda võimalikuks peab lase välisseina pritsida "termovahtu".
6. Lammuta välisvooder, lisa soojustust ja tee uus vooder.
7. Soojusta põrand. Selleks tuleb üldjuhul lammutada vana põrand.
8. Alanda toa temperatuuri.

Kas nendest variantidest midagi sulle kõlbliku ja rahaliselt mõtekat leidub saab otsustada ainult pädev spetsialist peale kohapealse olukorra ülevaatust.

[aru]

Mul on 250 fibost maja, kus 100 peno, õhuvahe ja tellisvooder. Seestpoolt krohvitud ja värvitud. Küttekulud võiksid väiksemad olla. Kuidas soojustust lisada?

Tuule või siis kange külmaga peaks ju aru saama, kust külm tuleb. Kas seinast, akentest või laest. Kasuta inimese kraadimiseks mõeldud infrapuna termomeetrit, saad koduste vahenditega külma allika kätte. Mõõda ka põrandapinda ja välistempi. Numbrid postita siia, küll keegi viitsib võrrelda.

Kui tegemist pole just hiigelsuurte akentega, võid probleemi põhjust otsida peno paigaldusest. Tüüpviga on ainult pätsidega kinnitamine, õhk pääseb peno taga liikuma, halvemal juhul võib tuulise ilmaga tunda pistikupesas külma õhu voogu. Või siis on peno plaatide vahel vahed, elik tuul pääseb läbi soojustuse. Kas peno on aluskrohviga krohvitud?

Üks lahendus oleks läbi tellisfassaadi lasta kivi ja peno vahele vahtu, sellised masinad ja teenus on täiesti olemas. See küll rikub tellisseina niiskusreziimi, kuid kohene seina lammutamine on garanteeritult kallim

[majaelanik]

Muud asjad on tehtud, jäänud ainult termovahu pritsimine fibo ja peno vahele.
Millised on ohud tellisseina niiskusreziimi rikkumisel? Kas hakkab hallitama vms? Kust leida pädev insener, kes seda võiks hinnata?
Mis see maksma võiks minna? m2 hind näiteks?
Kuulsin veel, et vahelae paneelide augud peaks kinni toppima, kahtlustan et mul seda tehtud pole. Millega need aukude otsad peaks täitma?
Kas klaasuksega kaminale peaks ka siibri panema?

[aru]

http://www.kodusaade.ee/vaata,300.html
http://www.therm.ee/Termovaht