Graanulküte

[marek27]

Natuke kogemusi pelletikatlaga.
Sai soetatud pelletikatel Pelle (ka õli ja gaasiga pidi hästi töötama kui vastav põleti ette panna) ja pelletipõleti Iwabo Villa S1.
Köetavat pinda on~140m2. 1.detsembrist tänaseni on kulunud ~25kg graanuleid päevas. Katel annab ka sooja tarbevee. Olen asjaga rahul ehkki eelmne õliküttesüsteem oli hooldusvabam. 20 päeva jooksul olen tuhast tühjendanud 2 korda. Kesküttesüsteemi maksumus oli ~53tuh.
Akumulatsioonipaagi vajadust ei ole. Üks asi mis ostmata jäi on automaatika mis timmib väljuva vee temperatuuri vastavalt välistemperatuurile. Selle plaanin ka kiiremas korras soetada. Saab veel kokkuhoidu erinevate režiimidega sättida.
Praegu kõik.

[Kiku]

Kevadel ka maja ehitamine mõttes. Huvitaks ka pelletiküte. Mis selle 53 tuhande sees oli? See ilma töörahata?
Palju pelletite tonn maksab? Kus kandis sa asud? Olen netist leidnud erinevaid hindu. Kuskilt lugesin, et pelletite tonn kliendi mahutis 1500 krooni. See oli vist mingi Lääne-Virumaa firma. Aga kuskilt lugesin, et umbes 2000 krooni tonn + transport.

[marek27]

Kevadel ka maja ehitamine mõttes. Huvitaks ka pelletiküte. Mis selle 53 tuhande sees oli? See ilma töörahata?
Palju pelletite tonn maksab? Kus kandis sa asud? Olen netist leidnud erinevaid hindu. Kuskilt lugesin, et pelletite tonn kliendi mahutis 1500 krooni. See oli vist mingi Lääne-Virumaa firma. Aga kuskilt lugesin, et umbes 2000 krooni tonn + transport.

Asendasin endise katla uuega seetõttu kesküttetorustik jäi samaks. Uue katla ümbruse torustiku tegin ise-vasktoru ja joodetavate liitmikega. Suht lihtne teha ja tundus kõige odavam ka.
Hind sisaldas: katel, põleti, kruvi graanulile, kolmiksegisti keskküttele, kolmiksegisti tarbeveele, sooja tarbevee "siug" katlasse ja kaitseklapp.
Pelletid maksid 1750EEK/tonn. Sama hind pidi Väike-Maarja FlexHeat (praegu vist Kalvi Mõis nime all) Ise tõin Tallinast Rakverre enda transpordiga. Muidu ostsin ESBE-st kõik.

[Kalvis]

Algne teema algataja on osa oma küttesüsteemi iseärasusest mainimatta jätnud. Kas radiaatorid on termostaadiga? või ilma. Point on selles, et ei saa pihta, mida sulle annab juurde välisõhu temperatuuri järgi väljuva küttevee reguleerimine. Või milleks üldse väljuvat küttevett reguleerida? Säästu sa selle pealt ei saa, pigem vaid kahju.

Muidu pelletiküte on igati norm, liiga kallilt veel müüakse vaid neid seadmeid.

[Kiku]

Kas sellist võimalust pole, et kui kodus olen ja aega on, kütan puudega, aga muidu pelletitega. Või kui põleti juba katla küljes on, siis puudega enam kütta ei saa? Ainult puu kütet ka nagu ei tahaks. Kuid samas tuleks see odavam kui pelletitega kütmine.

[Pildistaja]

Kalvis palun seleta rohkem lahti oma seisukoht, et küttevee välistemperatuuri järgi reguleerimine säästu ei anna.

[Raulka]

Arvan, et teema püstitajal on ilma radiaatoriteta (pole ka termostaati panna), vaid põrandakütte torudega, siis väljuv vesi ei või väga soojaks minna, mis läheb põrandasse. Akumulatsioonipaaki tal ka pole kuhu sooja akumuleerida.

Aga miks välisõhu järgi reguleerida tubadesse minevat vett, kui toas olev ruumi temperatuur seda võiks teha.
Või on siis selles point, et kevadel kui ilmad hakkavad soojemaks minema, st öösel jahedam ja päeval pärissoe juba, siis põrandaküttega majas päeval päris palav, mis öösel soojaks aetud ning inertsist soojendab kuigi poleks vaja. Automaatika plokk siis arvestab mingilmääral öist külma ja päevast sooja "tunneb kevade ära". Iseasi kas automaatika selle nii ära tunneb, et sellest oleks ka majanduslikku efektiivsust. (va. seadmete müüale)
_______
Raul õpib asja, et oma tulevasele majale see õige lahendus leida.

[Kalvis]

Kiku-le: on küll olemas sinu võimalus. Lihtsalt tee tuli alla oma ahjule või pliidile või mis iganes, mida kütad käsitsi puudega. Niikaua, kui katla automaatika on üle sättetemperatuuri, ta su maja ei küta.

Minu põhjendus on lihtne - mida me toas tahame süsteemilt saada? - sisetemperatuur oleks 21 kraadi või selle lähedal. Sellest sisetemperatuuri infost piisab täiesti, et juhtida küttesüsteemi. Nüüd aga ootaks ikkagi "imelise" säästu kirjelduse välistemperatuuri järgi reguleerides ära?

[Kalvis]

Raulka sai poindile pihta, kuid sellepärast ma algselt küsijalt tahtsingi teada saada tema süsteemi iseärasusi. Küll tahtsin oma küsimusega hoopis vältida müügimeeste loba lõksu langemast, sest need sellid ei kohku ära pähe määrimast mitte ühtegi asja, ka välise temperatuuriga kütteregulaatorit neile, kel seda üldse vaja pole. samuti ei tahtnud, et asjatundmatud sama arvaksid, teadmatta tagamaid.
Kokkuvõtvalt - välise temperatuuri järgi reguleerimine ei anna säästu vaid annab mugavust juurde teatud erijuhtudel (väga suure ajakonstandiga põrandaküte)

[Pildistaja]

Tänan Kalvis.
Ma arvan, et välisõhu järgi reguleerimisel on üks eelis (mõnedes tingimustes küll ka puudus), nimelt vähendab see hoone konstruktsiooni soojusinertsi mõju. Juhul kui väljas läheb külmemaks ei oota süsteem, kuni toa temperatuur hakkab langema ja suurendab juba ennetavalt küttevee temperatuuri ning vastupidi. Nii on reguleerimisprotsessi ajal temperatuur parimal moel paigas.
Igati nõus Kalvise väitega, et tegelikult on küttesüsteemi eesmärk ruumitemperatuuri hoidmine. Seega kõige täiuslikuma süsteemi saab, kui regulaator juhub küttesüsteemi tööd nii välis- kui ka sisetemperatuuri järgi.
Lisaks veel programmkell, mis vastavalt pererahva elurütmile säästurežiimi sisse välja lülitab ja ongi optimaalselt köetud, mugav maja.

[Kalvis]

Lisaksin, et enamus juhtudel pole üldse vaja välistemperatuuri järgi juhtida. Vajadus on tavaliselt ehitusvigade kõrvaldamiseks või vales kohas kokkuhoitud raha tulemusel saadud tagajärgede võitlemiseks. Kui aga oma raha peale vihased olge, ostke mittevajalikke seadmeid nõrkemiseni. Võidab see, kel surres kõige rohkem asju!!!

[viljar]

Kiku-le: on küll olemas sinu võimalus. Lihtsalt tee tuli alla oma ahjule või pliidile või mis iganes, mida kütad käsitsi puudega. Niikaua, kui katla automaatika on üle sättetemperatuuri, ta su maja ei küta.

Küsiksin omalt poolt siis konkreetsemalt, et kas ühe küttekoldega (katel) on see võimalik, et kütmine nii puude kui graanulitega. See on ju selge, et kui on lisaks keskküttele ka ahi, siis sinna võid rahumeeli puid sisse laduda. See pole aga see, mida küsiti.
Minu nägemus sobivast süsteemist on selline, kus üldiselt toimub kütmine puudega, kuid kui mõnikord ei viitsi või lähed kodunt ära või näiteks momendil puud otsa saavad, siis saab graanulite peale lihtsalt ümber lülitada.
Senised otsimised on aga näidanud, et sellist süsteemi lihtsalt ja normaalse hinna eest vist ei leia.

[Kalvis]

Nii ja naa!
Kui sul on graanulkütte jaoks tavaline naftaõlikatel, kus on naftapõleti asendatud pelletipõletiga siis kuidas sa sinna sisse küttepuid topid?
Kui aga on tavaline tahkekütusekatel siis saad loomulikult ka ühe katlaga hakkama. Integreeritud pelletikatlasse sa samuti ei topi puuhalge sisse

[marek27]

[quote="Kalvis"]Algne teema algataja on osa oma küttesüsteemi iseärasusest mainimatta jätnud. Kas radiaatorid on termostaadiga? või ilma. Point on selles, et ei saa pihta, mida sulle annab juurde välisõhu temperatuuri järgi väljuva küttevee reguleerimine. Või milleks üldse väljuvat küttevett reguleerida? Säästu sa selle pealt ei saa, pigem vaid kahju.

Radikad on termostaadiga ja põrandakütet ei ole.
Kasu loodan saada sellest, et saab timmida vee temperatuuri selliseks et enne tööleminekut töölt uleese oleks maja soe - muul ajal nagu öösel ja päeval ei kütaks vaid teeks väljuva vee temperatuuri näites 35 kraadi peale. Tuttaval on positiivne kogemus olemas.
Samas on võibolla ka odavamaid lahendusi selleks olemas - kui kellelgi on kogemusi siis ootan. Ise olen samal seisukohal, et vee temperatuuri radikas ei ole mõtet kahest kohast sättida - termostaadid ja see välisõhu ja väljuva vee automaatika (maksab mingi 3500.- EEK vist)

[Kalvis]

Nonii - sulle polegi vaja välisõhu järgi reguleerijat vaid tavalist programmkella siseruumi termostaadiga (noh, see kõige odavam poest sätestatav) termostaati keerad oma maja soovitud temperatuuri, mida tahad siis, kui sind kodus ei ole või ööseks. Kella häälestad nii, et mõni tund enne sinu töölt lahkumist (või öötunni saabumisel) lükkab ta katla ümberjuhtimise toas olevale termostaadile ja enne sinu koju saabumist jälle tavareziimi. Üks lisanupp võiks veel olla, kus lükkad käsitsi ümber. Rohkem pole esialgu vaja. Endal sai niimoodi tehtud ja toimib. Esialgu ei viitsinud kella külge ühendada (selleks on tavaline kahetariifse arvesti programmkell), ongi vaid lihtne nupp, mis viib katla säästureziimi.

[Pildistaja]

Loen ja loen, aga päris pihta Kalvise süsteemile ei saa. Kas sa saaksid väheke rohkem lahti seletada, nii et insener ka asjast aru saab?

[Pildistaja]

Lugesin veel ja nüüd vist sain aru.
See säästutermostaat juhib katla temperatuuri?

[marek27]

Nonii - sulle polegi vaja välisõhu järgi reguleerijat vaid tavalist programmkella siseruumi termostaadiga (noh, see kõige odavam poest sätestatav) termostaati keerad oma maja soovitud temperatuuri, mida tahad siis, kui sind kodus ei ole või ööseks. Kella häälestad nii, et mõni tund enne sinu töölt lahkumist (või öötunni saabumisel) lükkab ta katla ümberjuhtimise toas olevale termostaadile ja enne sinu koju saabumist jälle tavareziimi. Üks lisanupp võiks veel olla, kus lükkad käsitsi ümber. Rohkem pole esialgu vaja. Endal sai niimoodi tehtud ja toimib. Esialgu ei viitsinud kella külge ühendada (selleks on tavaline kahetariifse arvesti programmkell), ongi vaid lihtne nupp, mis viib katla säästureziimi.

Just sinnani olengi oma plaanidega jõudnud. Panen termostaadiga programmkella tuppa mis hakkab lülitama tsirkulatsioonipumpa. Pelletipõleti on selline mida vist ei saa automaatikaga lülitama panna kuna peale pelletite etteandmise lõppu peab ventilaator veel mõned minutid töötama et kõik graanulid ära põleksid.

[Raulka]

marek27: Kui vaja, et ventilaator jääks veel paariks minutiks tööle, siis peaks saama ventilaatori mootori ette kompunnida mingisuguse aegrelee, mis hoiab ventilaatorit töös paar minutit.

Meetot võibolla eelmise sajandi oma, aga sugulasel ise keevitatud ja ehitatud sarnaselt pelletipõletile saepuru põleti.
Mina siis ehitasin talle lihtsa automaatika nõukogude aegsetest kontaktoritest ja ajareleedest, kus ette antud ajale hakkab perioodiliselt tigu tööle ja annab katlasse paraja koguse saepuru. Sel ajal hakkas ka väike ventilaator katla alt õhku puhuma, mis jäi pärast saepuru etteandmist mõneks ajaks lisaõhku edasi andma.

[Kalvis]

Jäta tsirkulatsioonipump rahule kui just pauku küttesüsteemist saada ei taha (kui katel kütab edasi aga sooja edasi ei saadeta siis läheb vesi keema). Just juhid katla põletit selle termostaadiga - kui termostaat ületab sätte (toas on temp. üle säästutemperatuuri) lõpetab (või vähendab oluliselt) katel soojaandmise, kui on alla alumise sätte (näiteks tagasijooksu temperatuur langeb alla 55 kraadi) lükkab jälle põleti sisse.

Pildistaja sai õieti aru. Vabandust, kuid ma mõõdan kõiki oma pilguga - minu jaoks iseensestmõistetav, et kokkuhoiu mõttes ei kirjelda viimse peensuseni asja ära vaid räägin üksikosast. Kui keegi tahab peensusteni konsultatsiooni siis arutame õlleklaasi taga.

[Raulka]

...... Sel ajal hakkas ka väike ventilaator katla alt õhku puhuma, mis jäi pärast saepuru etteandmist mõneks ajaks lisaõhku edasi andma.

Täiendan:
Sellel konkreetsel juhul liigub vesi süsteems iseringvooluga ja katlas seetõttu vesi keema ei lähe.

[Kalvis]

Eriti ei usu sellisesse töötamisse. On sul torustiku kontrollarvutused ette näidata kütteprojektis sellisesse erijuhtumisse?

[Raulka]

Püüan natuke segagust parandada.
Ma ei rääkinud sellest süsteemist kus vett ajab ringi tsirkulatsiooni pump. Ja kui see seisma panna, siis ei ole veel ise(oma)ringvoolu, ning kui katlasse jääb tuli mis ajab vee keema.

Ma rääkisin süsteemist, mis enne oli kivisöe katel, ümber ehitatud saepuru küttele, kus soe vesi liigub katlast jämedat raudtoru pidi üles. Ülevalt hargneb peenemate torudega laiali kalde all radikatesse. Radikatest omakorda lähevad torud jämedamasse torusse, sealt tagasi katlasse.
Peale saepuru küttele tegemist, kus saepuru antakse peale ja et tuli ära ei kustuks puhub ventilaator mõnda aega õhku.
Asi iseenesest üle 5 aasta töötanud.
Mingeid arvutusi pole selle kohta.

[Pildistaja]

Jutt küll vahepeal vähe mujale kandunud, aga ma tuleks tagasi selle katlatemperatuuri reguleerimise juurde.
Kuna kogu teema on alanud graanulikatlast, siis kas on hea mõte küttsüsteemi reguleerimiseks muuta katlatemperatuuri?
Eraldi segamissüsteemi kasutamine (mille juhtimiseks siis tuleb informatsioon väli- ja/või toatemperatuuri andurilt) võimaldab katla hoida pidevalt optimaalses režiimis, nii toimub võimalikult vähe paisumistsükleid ning katel "elab" kauem. Samuti võimaldab juhtimiskeskus märksa täpsemalt süsteemi häälestada elanike elurütmi jälgima. Kuivõrd tegemist on kogu küttesüsteemi maksumusega võrreldes suhteliselt tagasihoidliku maksumusega süsteemiosaga, siis ei ole veendunud, et see kokkuhoid end kindlasti ära tasub.
Võimalik, et olen lasknud end liigselt müügimeeste kiidulaulust pimestada.

[Kalvis]

Katel töötab seda kõrgema kasuteguriga, mida madalam on tagastuv vesi. Samas, katel tahmub seda paremini, mida madalam on tagastuv vesi. Loetakse, et tagastuva vee temperatuur on üle 60 kraadi, pole katel enam tahmumisele altis. Radiaatoritel on aga nii, et mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem soojust nad tuppa kiirgavad.
Väljuva vee segamine vaid halvendab süsteemi kasulikkust, küll aga teeb inseneridel lihtsamaks kütte reguleerimise. Loomulikult saavad müügimehed müüa hirmkalleid kütteregulaatoreid. Ma paar müügimeest võtsin ette sellel teemal. Mängisin lolli klienti ja palusin ära seletada milleks on vaja vett segada. taskus olid igaks juhuks mõned füüsikalised põhjendused kaasas. Lõppes kogu värk sellega, et müügimees hakkas viitama, et ega tema ka ei tea milleks on seda segamissõlme vaja, kuid tootjatehas soovitab seda müüa. Ja teadis lõpuks sedagi, et ilma sõlmeta töötab süsteem samahästi. Minu kokkuhoid oli tollal 15000 ja ma ei kahetse. Süsteem töötab täisautomaatselt tänaseni ja mitte mingeid ebamugavusi ei ole.

Kõige suurem probleem on küttesüsteemis hoopis mujal - katel on liiga võimas?! Kahjuks pole eesti turul võimalik saada alla 15 kW katlaid. Kunagi ühel ehitusmessil nägin 7 kW katelt, kahjuks pole rohkem neid kohanud.