Tuulduva põranda soojustus ja seinte materjal palkmajas

[palkmaja]

Tere,

Nimelt käsil oma tahutud palgist maja renoveerimine.
Sooviks natuke abi konstruktsiooni osas. Kas selline variant tuulduva põranda puhul on mõeldav. Alt ülesse kivivilla tuuletõkkeplaat-100 kivivilla-aurutõkkepaber-põrandalaud(van nitoas saepuruplaat-põrandakips-küte/tasandus ja keraamilineplaat).


Praegu puhas palk ning väljas reikad ja laudis, tegu kahekordse majaga. Väljast soojustamine ei tule majal arvatavasti 10 a jooksul kindlasti käsile.

Samuti oleks vaja seinad sirgeks saada, see tahutud palk on ikka väga rõve. Kas on mõeldav panna metallkarkass, vahele 50 villa(ehk hoiab ka sooja mingil määral) ja peale kips. Kas sellise soojustuse hulga juures on vajalik aurutõkkepaber kipsi alla ning see siduda põranda omaga? Kui aurutõke on vajalik, kas siis sellest on kasu, kui keeran aurutõkkepaberi meetri jagu vahelae peale või pean katma kogu vahelae aurutõkkega ja tegema võimalikult tiheda paberkoti omale ?


Kas mul tekib kuhugi niiskuse oht seina/põrandasse ?

[Külaline]

Tegin sellise renoveerimise 12 aastat tagasi... nüüd ei jõua ära kahetseda, et kogu eheda palgi kipsiga katsin. Neid kipsmaju on kõik põllud täis ehitatud, aga esiisade ehituskunsti näeb aina vähem.
Soojustasin väljaspoolt kivivillaga, edasi tuuletõke ja voodrilaud. Mingit aurutõket kuskile ei pannud ja ei kasuta edaspidi ka.
Põrandad, mis uued tegin, soojustasin penoga (üheaegselt nii tuuletõkke kui soojustuse eest), peale puitlaastplaat ja pvc kate.
Kui vundament on tuulutusavadega, siis suvel soojal ajal need kindlasti võimalikult tihedalt kinni panna, sest tekib vastupidine effekt ja niiskus tungib põranda alla. Tulemuseks on vettinud põrandatalad ja igasuguste seente teke. Eriti on see päevakorral kui pikalt on 25...30 kraadi sooja.

E.V.

[aivar0102]

See 100 mm villa vähevõitu ja kas põrandatala siis 100*50 või ? Selle sildeava a 1meeter või vähem. Midagi toekamat ikka, kõrgus võiks 200 mm olla.
Kipsiga ei ole mõtet ka liialdada ja ise seestpoolt ei soojustaks, kuigi võib.

[palkmaja]

Põranda laagid 5x150, osa ka 5x 100, aga seal ainult meeter pikkuseks, otstest prussikingaga kinni ning keskele valatud post. laagid 3 meetrised ehk sillet maksimum 1,5m. Villa ka 50-150 mm olenevalt võimalusest.Lihtsalt ei mahu osadesse kohtadesse rohkem, igasugu jura ees mida pole mõistlik lammutama hakata, aga see selleks.

Mind painab ikkagi see seinte teema , olen juba terve interneti läbi tuulanud ja otsest vastust pole leidnud. Tahaksin ikkagi kipsiga seinad sirgeks tõmmata-praegune seis ausalt öeldes rõve. Osad siseseinad kannatab alles jätta ja lihvida ning nende pärast ma ei pabistagi.
Ühesõnaga kuidas lahendada välisseinte probleem. Tõmbaks nad 42/66 karkassiga sirgeks, aga kuidas nüüd mõjub see vill kipsi ja palgi vahel? Kas on vajalik aurutõke? Ja kas on võimalik lahendada aurutõkke küsimus kuidagi? Tegu esimese korrusega 2 kordses majas, seega üleval soe ruum. Kas aurutõkkest on kasu kui teen ta ainult seina ja toon paberi mingi meetri jagu lae peale või pean tegema ka vahelaele täies ulatuses aurutõkke ja selle siduma seina ning põranda tõkkega ? Lakke on plaan panna samuti 100 villa ja selle peale kaks kihti kipsi(naabri müra teeb jubedat peavalu ehk aitab).


Üks väidab, et nii väikese soojustuse juures pole aurutõke vajalik. Teine jälle, räägib vihmametsast palgi pinnal. Kolmas soovitab aurutõket ainult seina ning meeter laele ja aitab. Neljas tahab, et oleks ühtne kott elamises(see on kindlasti kõige kindlam variant).
Igasugustest roomattidest ja krohvist ma ei räägigi.

Kas üldse soojustuse mõttes sellest 50mm villast seinas kasu ka on või saan ainult ilma kõminata seinad ?

Rõhutan veel, et VÄLJAST SOOJUSTADA POLE NAABRITE PÄRAST VÕIMALIK. Ei suuda tõesti kogu maja enda rahadega katta ja pensioni lisa selle näol maksta --kahjuks

Kas keegi julgeb öelda, et otsest niiskuse ohtu pole ja aurutõke pole vajalik ?


Foorumites sorades jääb silma ainult majaomanike katsetused ja ei ühtegi sellekohast kommentaari teadjatelt :S

Palun abi !

[palkmaja]

Veel üks küsimus, osad soovitavad põrandale laua ja soojustuse vahele vahe jätta. Mis pärast see peaks kasulik olema ja kas on üldse ?

[aivar0102]

Tegime tuttavale palkmajja vannitoa: 66 karkass, soojustus vahel, kips Aquastopiga üle võõbatud, seintes ker.plaat ja värv,laes värv, vent toru läbi seina ja el.ventilaator sees, põrandaküte elektriga. Sai vist 7 aastat tagasi tehtud . Nüüdv kiskusime lae pealt s.t. pööningult lahti. Konstruktsioon kuiv ja korras. Soojustust seinas 7,5cm ja ega vist suurt kasu ei ole. Lihtsalt see ruum mida kütan hoiab natuke paremini sooja aga üldse ei salvesta, ei ole eriti hea sisekliima.
Soovitaks savikrohvi ikkagi.

[andrus49]

Mind painab ikkagi see seinte teema , olen juba terve interneti läbi tuulanud ja otsest vastust pole leidnud. Tahaksin ikkagi kipsiga seinad sirgeks tõmmata-praegune seis ausalt öeldes rõve. Osad siseseinad kannatab alles jätta ja lihvida ning nende pärast ma ei pabistagi.
Ühesõnaga kuidas lahendada välisseinte probleem. Tõmbaks nad 42/66 karkassiga sirgeks, aga kuidas nüüd mõjub see vill kipsi ja palgi vahel? Kas on vajalik aurutõke? Ja kas on võimalik lahendada aurutõkke küsimus kuidagi?

Mitte mingil tingimusel ei soovita panna sissepoole soojustust!! Kui küsimus on ainult seinte sirgeks ajamises ja soojapidavus on rahuldav, siis ainult kipsplaat ja seda võimalikult väikese õhuvahega. Igasugused katsetused saavutada aurutõket, olgu selleks aurutõkke paber või kile jms, ei anna 100% tulemust. Kõige kujukam näide on ka siin foorumites jahutud müstiline "mitusada Rootsi maja" mis lahti võeti ja olid hallitanud ning mädanenud. Kogu süü üritatakse suure lärmiga ajada "peno" kaela, aga tegelikust põhjusest räägitakse vähe. Nendel majadel oli seespool aurutõkkeks kile, edasi mineraalvillaga täidetud karkass. Väljast poolt kaetud OSB plaadiga, millele siis kinnitatud polüstürooliga soojustussüsteem. Seinte riknemise põhjus ei olnud seal mitte penos, vaid selles, et otse villa peal ilma tuulutuseta oli kõrge aurutakistusega materjal - OSB. See, et sinna otsa oli lisaks laotud veel polüstürool, on juba teisejärguline (samas ka mitte õige tegu). Kui polüstürooli asemel oleks olnud vill+krohv, oleks tulemus olnud ikkagi sama ja seda just OSB´st põhjustuna. Ja nüüd tagasi tulles aurutõkke juurde - see ei töötanud nendes seintes nii nagu oodati! Ei ole lihtsalt võimalik tihedalt sulgeda kõiki kile vuuke, kruvi auke, pistikupeasid, lae ääri jne.

terv Andrus