Plekk või alumiinium radiaator

[Külaline]

Maja teisele korrusele vaja osta radiaatorid. Aga millised radikad valida.
Mida peaks teadma valiku juures ja millist firmat eelistada.
Lisaks miks valida plekkradikat või alumiinium radikat?

[tcumen]

On jäänud kõrva/silma, et alumiiniumradikad ei sobi vasega ehitatud süsteemidesse.

[usr1]

Plekki soovitan
odavam aga töökindel ja norm väljanägemisega
Feb.ee

[Külaline]

peale vasest torustikku ei tohi paigaldada rauda,seda ka VEE VOOLU SUUNAS,kas siis Eestis on korterelamuid vasest torustikuga( 5-9 korruselisi).Rauda ma ei paneks mitte kusagile korteritesse.Yks foorumlastest andis arvu et nad maksid trepikoja eest 800 000 ja koik on okei,lolli peaga arvutasin asja yle ning sain lopp summaks 3 400 000,kui on valja makstud koik amortisatsijooni kulud.Nii et igale poole ainult vask ja alumiinjum,

[chief]

kes sinu arust üldse kortermajast rääkinud siin on?
ise paneks samas malmradiaatorid üldse.

[Aleks]

peale vasest torustikku ei tohi paigaldada rauda,seda ka VEE VOOLU SUUNAS,kas siis Eestis on korterelamuid vasest torustikuga( 5-9 korruselisi).Rauda ma ei paneks mitte kusagile korteritesse.Yks foorumlastest andis arvu et nad maksid trepikoja eest 800 000 ja koik on okei,lolli peaga arvutasin asja yle ning sain lopp summaks 3 400 000,kui on valja makstud koik amortisatsijooni kulud.Nii et igale poole ainult vask ja alumiinjum,

Vat siin foorumis võib kohe vägagi targaks saada.

[Külaline]

Kas on vahet kas radikatesse lähevad torud alt või külgedelt?
Milline termostaat radikale külge panna? See mis reguleerib toa soojust.

Praegune plaan igale radikale oma torud viia, et ei jääks puitvahelae sisse ühendusi.
Kollektor kuhu radika torud tulevad jääks teisele korrusele ja kollektorist läheksid jämedamad torud katlamajja akupaagi külge, vahel pump ja termostaat mis laseb kindla temperatuuriga vett radikatesse.

[aivar00]

Justnimelt- ei tea kohe mida mehed söövad kui räägivad, et vask ja raud kokku ei sobi...
Ma ikka kordades ähvardanud keskkooli füüsika ja keemia õpiku kätte võtta, kuid pole mahti...
Vanasti ikka vask ja alumiinium kokku ei sobinud (vähemasti naa polükas elektrotehnika ja füüsika loengus õpetati).
Nõuka ajal nägin kuda 2 aastat vana plekkradikas hakkas tilkuma kuna oli läbi ussitanud. Tänapäeva radikatele antakse isegi 7 aastat garantiid, paaris asutuses nood juba 15 aastat toiminud.
Ise olen nii asjast aru saanud- kui tegemist tsentraalküttega (olgu siis eramu või kortermaja), siis seal küttevesi suht lubjane- radikate nagu ka küttetorude sisepinnale tekib aastatega lubja kiht ning vees leiduva hapniku tõttu tugev korrosioon ja seetõttu soojusvõimsus väheneb märgatavalt.
Eramul aga on võimalik nn. kütteveest saada hapnik välja (eraldub kuumuse toimel ise ja uut hapnikurikast vett sa süsteemi üldiselt lisama ei pea kui kõik korras on)- kui veel tegemist madala temperatuurilise kütteveega (alla +65) siis ei tohiks ka lubi tekkida.
Seetõttu alumiiniumi mina ei poolda- hind suhteliselt kõrge ja lubjastuvad samuti kui plekid. Endale vast tavakeskkütte puhul eelistaksin malmi- nendel inerts suurem. Maakütte puhul panin aga II korrusele pleki. Kui ussitavad läbi ei ole kahju minema visata ja uued panna. Seega ise pead valima- kas plekk või alumiinium. Muideks ka roostevabad praegu müügil...

[Külaline]

2J2D1to Aleks (FYA) 23:59 Vastan teile,andmed olen votnud City 24 foorumitest,iga korteriomanik maksab keskmiselt kuus 200 krooni amortti, s.t. aastas 2400 krooni .Amortisatsijooni aeg on 30 aastat , voib ka olla lyhem aeg,siis vastavalt maksad ka topelt.Korrutame 2400 kolmekymnega ja saame 72 000 krooni. Trepikojas on 36 korterit. Korrutame selle nyyd 72 000 ning saame 2 592 000 krooni ning paneme juurde 800 000 mis on juba kinni makstud. SAAME 3 392 000,nii et palju ma ei eksinud.Mulle see rotfl meeldib,alati algus on millegiparast nii.

[gus]

"Nii et igale poole ainult vask ja alumiinjum,"

Krt selline asi ajab juba tigedaks, võta õpik kätte ja vaata vase ja alumiiniumi omadused üle ja jõuad suht kiiresti järeldusele, et need kaks materjali omavahel kokku ei käi. Aga seniks soovitan sul külaline siin foorumis lollusi mitte kirjutada.

[Aleks]

2J2D1to Aleks (FYA) 23:59 Vastan teile,andmed olen votnud City 24 foorumitest,iga korteriomanik maksab keskmiselt kuus 200 krooni amortti, s.t. aastas 2400 krooni .Amortisatsijooni aeg on 30 aastat , voib ka olla lyhem aeg,siis vastavalt maksad ka topelt.Korrutame 2400 kolmekymnega ja saame 72 000 krooni. Trepikojas on 36 korterit. Korrutame selle nyyd 72 000 ning saame 2 592 000 krooni ning paneme juurde 800 000 mis on juba kinni makstud. SAAME 3 392 000,nii et palju ma ei eksinud.Mulle see rotfl meeldib,alati algus on millegiparast nii.

Sa lahmid siin küll numbreid, liidad ja lahutad, aga kas neid asju ikka omavahel liita ka kannatab. Kahtlen. 800 000 kroonisest objektist saab paari tehte järel 3.4 milj kroonine objekt. Samuti tasub sul selgeks teha ka amortisatsiooni ("j" tähte selles sõnas ei ole) tähendus.

P.S. siis oma ühes postituses tõid sa välja lause:
peale vasest torustikku ei tohi paigaldada rauda,seda ka VEE VOOLU SUUNAS,kas siis Eestis on korterelamuid vasest torustikuga( 5-9 korruselisi).Rauda ma ei paneks mitte kusagile korteritesse.
Vahest selgitad ja põhjendad oma seisukohti ka siin minusugusele diletandile.

[Külaline]

Vaatasin plekkradikte kohta infot. Leidsin Purmo ja Galant radika firmasid. Kas siin on ka vahet millist firmat eelistada?

Radikatel oma võimsused tabelis näha vastavalt siseneva vee temperatuurile. Palju peaks arvestama millise temp vesi läheb tavaliselt radikatesse. Tegu eramajaga millel oma küttesüsteem. Tahkeküte akumulatsioonipaagiga.

Tahan leida vajaliku võimsusega radikat. Ilmselt pean enne leidma ruumile vajamineva võimsuse.
Kas seda peaks leidma põranda m2 järgi või m3 järgi.
Sein ise silbetist 200mm ja 150mm peno, kaldlaes 250mm soojustust ja tegu 2 korrusega.

[Külaline]

to Aleks.Nad kiiresti saastuvad(raud),magnetiseeruvad.Eriti hasti on seda naha liite kohtades.

[Aleks]

to Aleks.Nad kiiresti saastuvad(raud),magnetiseeruvad.Eriti hasti on seda naha liite kohtades.

Kui tähte närida, siis rauast torusid ei panegi keegi - see liiga pehme ja kallis. Pigem pannakse terastorusid. Nendega aga ei juhtu mitte midagi. Isegi sajand tagasi pandud torud võivad olla seest nagu uued. Kõik sõltub sellest, milline on vesi, mis neis voolab. Terastoru üks suurimaid plusse on selle suht väike soojuslik pikenemine. Pane plasttoru ja terastoru kõrvuti tugedele, lase kuuma vett täis. Üks on nagu pesunöör.
Vasktoru paigaldus mõjub ebatervislikult rahakotile.

Liitekohtade magnetiseerumine on aga mingi uus asi, millest pole ma aga midagi kuulnud.

[sõdur]

aga kas saaks siis mingit kindlat vastust?
mul on tegemist atmos tahkeküte katlaga, tulevad ainult radikad, milline on siis kõige parem variant, millised torud ja radikad peavad külge minema?

[II]

Seda lehte oled vaadanud http://www.radiaatorikeskus.ee/?id=2. Erinevate radiaatorite omadused kenasti lahti kirjutatud. Eks radikate valiku puhul kehti ka see ütlus, et kellele ema, kellele tütar. Alumiiniumradikate puhul on seal lehel muidugi pH-ga puusse pandud - happeline on ikkagi alla 7, mitte üle 8. Vask ja alumiinium eriti hästi kokku ei sobi, eriti kui on tegemist happelise veega - elektrolüüs on selle nimi.

[Spa]

Teraspaneelradikas e. plekk on absoluutne turuliider radikatüüpide osas. Põhjuseid mitmeid:
Teras on suurema mõõtude valikuga (kõrgused, pikkused, kihtide arv). See võimaldab leida täpselt õige suuruse ja võimsusega radika, mis sobib akna alla. Alumiiniumil on vähe kõrgusi ja ribivõimsused ei erine suuresti.
Teras on kõige odavam. AL ca 30% kallim.
AL radika PH peab olema 7-8. Purmo terasel on näiteks PH7-10. Enamik kaugkütte operaatoreid hoiab oma torustikus vett, mille PH on üle 9 (Soomest kopeeritud standard). Tallinnas on PH 9,3-9,5. Sellest trassist võetakse majade küttevesi, mis jääb seal tsirkuleerima. Reeglina on trassil kraan koos veemõõtjaga, mille kaudu saab täita kortermaja süsteemi. Kui selles süsteemis on AL-radikad, siis need pikalt vastu pidada ei saa, sest vesi selgelt aluseline.
Terase reaalseks elueaks peetakse ca 40-50 aastat, Soomes on näiteid kus ka 80 aastat vanad terased veel töötavad.
Seetõttu optimaalne lahendus teraspaneelradikad.

[Tupsu]

Teraspaneelradikas e. plekk on absoluutne turuliider radikatüüpide osas. Põhjuseid mitmeid:
Teras on suurema mõõtude valikuga (kõrgused, pikkused, kihtide arv). See võimaldab leida täpselt õige suuruse ja võimsusega radika, mis sobib akna alla. Alumiiniumil on vähe kõrgusi ja ribivõimsused ei erine suuresti.
Teras on kõige odavam. AL ca 30% kallim.
....

No tere kevad. Kaevata välja 2 aastat vana teema ja siis kukkuda sinna oma pooltõdesid kirjutama ? Väga tubli.

Turuliider on plekkradikas ainult tänu oma hinnale. Kui projekteerija/hankekoostaja pole osanud hanketingimustesse korralikku radikat kirjutada, pannaksegi kõige odavam. See ongi plekkradikas.

Sama ka torudega. Kui pole korralikku toru projektis kirjas, siis saadki plastikust pesunõõrid seina kaunistama.

Alumiinuimradikaid saab pikkuses kokku ühendada tavaliselt iga 8cm tagant , pikkusele seab piirid ruum ise. Plekkradikad on kindla pikkusega.

Alumiiniumradikaid hetkel mul omal kasutusel alates 24 cm kõrgusest. (8cm paks)
Järgmine paksem (15cm paks ) madal mudel on 27 cm kõrge ja oli tarvilik kõrgete akende alla.

Sealt edasi on saadaval 35cm tsentrite vahega, 50cm tsentrite vahega jne.
Samuti radikad kõrgusega 80cm, 100 cm, 120 cm, 140cm, 160 cm, 186cm ja 204 cm
Kõik nad jäävad ribilaiusega 8cm. Paksusega 8cm-9cm.

Minul kasutusel akende kõrvale 186cm kõrged 5 ribiga radikad.Paksus 9cm . Pole ühtegi plekkradikat, mis suudaks sama lahenduse pakkuda.

Mis puutub ph tasemesse, siis tsentraalne kasutatav keskküttevesi sööb ühtmoodi nii plekk, kui alumiiniumradikaid. Vähemalt Eraküttele kuuluvates katlamajadest tuleva veega.

Plekkradika hind on ainult 30% odavam, nagu Sa ise kirjutad, aga unustad märkimata, et eluiga ka 2-3 korda lühem. Kumb siis lõppkokkuvõttes kallim tuleb, kui alumiiniumradikatega saab 10 aastase tehasegarantii ja 50 aastase eluea ?

Alumiiniumradikatest rohkem siin teemas
viewtopic.php?f=9&t=26390

[Külaline]

tere,

küsin selle alumiinium+vask reageerimise kohta siin teemas kuna sellest siin juttu. Et kas see nende mittesobivus ühes süsteemis tähendab, et vasel ja alumiiniumil ei tohi olla vahetut kontakti või kannab vesi seda reaktsiooni ka edasi? Ehk kui mul on vasest küttekeha/pudel ja selle küljes tsingitud torust üleminek ja seejärel Alupex ning alumiiniumradiaator kas siis hakkavad vask ja alumiinium ikkagi reageerima, kuigi otsest kontakti ei ole?
Või peab vasest küttekeha korral igal juhul panema plekkradiaatori, ükskõik millest torud on.

ette tänades,
Martin

[Tiit Tamm]

Ma soovitaks küll alumiiniumit. Olen korteriühistu juhatuses ja sügisel tegime korda kogu küttesüsteemi. Alumiiniumradikad Vision, terastoru pressliitmikega, püstikutele seadeventiilid. Perfect! See, et alumiiniumradiaatorid kohisevad on loll jutt. Pigem on küttesüsteem reguleerimata ning pump uhab täiega, et ka maja teise otsa soe jõuaks. Ja miks te kasutate vasktorusi??? Pole raha enam kuhugi panna? Parim ja soodsaim on pressterastoru ning ka visuaalselt jääb kordi kenam kui mida iganes plasttoru.

[must]

Plekkradiaatori kindel eelis on erinevate mõõtude olemasolu. Põhimõtteliselt saad valida pikkuse, paksuse ja kõrguse - iga akna alla täpselt see, mis sinna sobib. Alumiinium radiaatoritel saad ainult sektsioone lisada (e ainult piikust muuta). Eelis siis näiteks kui aken on madalal. Või kui toa aken ei ole suur (radikas ei ulatu akna alt välja).
Eriline disainielement pole neist kumbgi minumeelst.

[akvanaut]

tere,

küsin selle alumiinium+vask reageerimise kohta siin teemas kuna sellest siin juttu. Et kas see nende mittesobivus ühes süsteemis tähendab, et vasel ja alumiiniumil ei tohi olla vahetut kontakti või kannab vesi seda reaktsiooni ka edasi? Ehk kui mul on vasest küttekeha/pudel ja selle küljes tsingitud torust üleminek ja seejärel Alupex ning alumiiniumradiaator kas siis hakkavad vask ja alumiinium ikkagi reageerima, kuigi otsest kontakti ei ole?
Või peab vasest küttekeha korral igal juhul panema plekkradiaatori, ükskõik millest torud on.

ette tänades,
Martin

Kas on sellel teemal siia tarkust juurde tulnud?
Omal samuti plaan lisada süsteemi vasest lisaküttekeha mida vahest kasutaks ja muul ajal oleks kraanidega eraldatud. ülejäänud süsteem on terasest, milles üks alumiiniumradiaator.
Kusjuures igasugu kuulkraanid, ventiilid, mudafilter on niikuinii juba pronksist. Ei tohiks selle alumiiniumradikaga seal midagi juhtuda?
Toodetakse ju ka alu-vask radikaid. (copper-aluminum heater radiator).

[Külaline]

Vase ja terase ning vase ja alumiiniumi kohta ei oska öelda, kuid kindlalt tean, et alumiinium ja teras ühes süsteemis pole hea. Ehk siis näiteks terastorud ja almiiniumradiaatorid on halb valik.

[xil]

Mis mõttes halb valik? Ainuke argument ses eelnevas postituses on "kindlalt tean".
Kui pinnakatteta alu otse vastu terast panna, siis see soodustab oksüdeerumist, aga pulbervärvitud alu läbi messing liideste.. Mul on ligi 15 a süsteemis alu radikad ning terasest akupaak kasutusel olnud, pole täheldanud, et see kooslus kummalegi osalisele halb oleks.
Küsimus pigem, kas alu radikad ise terasradikatest paremad või halvemad on.