penofassaadidest

[KõikOnRahul]

NSR-i (naised saunas rääkisid) järgi juhtusin kuulma,et saksamaal ja rootsis kisutakse penofassaade maha-ei tea küll miks? Fakte või viiteid ei saanud. On keegi midagist analoogset kuulnud?

[Jusss]

Saksamaal ja Austrias pannakse küll penot suure hooha.
Vähemalt kiviehituste puhul ei ole paremat soojustust veel teada.
Seal kogenus ca 40 aastat

[Rostfrei]

Neid naisi ja saunu on palju - sama kuulnud. Küsimusele - kus on viited sellele - mökk - mökk - mökk. Ma kusagilt kuulsin, keegi kusagil rääkis... ainult tingiv kõneviis. Eriti kipuvad seda tegema kodanikud, kes on omal soojustusega puuse pannud (liiga vähe, vale konstruktisoon jne).

[stroitel]

Kindlasti on üks põhjustest vale teostus/konstruktsiooni lahendus.
Näide: Kortermaja, uusehitis, 50 mm peno, peno kaetud draiviga, siis edasi 100 mm-se puitsõrestiku peal OSB, 100 mm ka Isover villa sõrestiku vahel, siis metallkipskarkass, mille peal kips, kipsi ja villa vahel ka aurutõke.
Penoplast kinnitatud otse seguga OSB-le ja seestpoolt seina avades(kips, aurutõke ja vill eemaldatud) võib siis vaadata OSB-d, mis niiskuskindel peaks olema
http://fotoalbum.ee/photos/stroitel/sets/687657

Õige õhutuse korral jne ei tohiks aga küll selliseid probleeme tekkima

[ivo76]

Tere

Eelmainitud konstruktsiooni puhul on probleemiks ebapiisav aurutõke kipsi ja soojustuse vahel.
Veeaur tungib läbi soojustuse ning kuna osb ja vahtpolüstürooli veeaurujuhtivus on halvem kui villal siis kondenseerub se osb pinnale.

Parimat

[aaaai]

Kui sa uue tapeedi paned kas siis vana on praak või ei toimi enam? äkki lihtsalt tuli neil tuhin uut fassaadi saada.

[Külaline]

NSR-i (naised saunas rääkisid) järgi juhtusin kuulma,et saksamaal ja rootsis kisutakse penofassaade maha-ei tea küll miks? Fakte või viiteid ei saanud. On keegi midagist analoogset kuulnud?

Küsimusele vastuseks kopeerin siia ühe oma postituse teisest teemast:

palkmaja Kirjutas:Mind painab ikkagi see seinte teema , olen juba terve interneti läbi tuulanud ja otsest vastust pole leidnud. Tahaksin ikkagi kipsiga seinad sirgeks tõmmata-praegune seis ausalt öeldes rõve. Osad siseseinad kannatab alles jätta ja lihvida ning nende pärast ma ei pabistagi.
Ühesõnaga kuidas lahendada välisseinte probleem. Tõmbaks nad 42/66 karkassiga sirgeks, aga kuidas nüüd mõjub see vill kipsi ja palgi vahel? Kas on vajalik aurutõke? Ja kas on võimalik lahendada aurutõkke küsimus kuidagi?



Mitte mingil tingimusel ei soovita panna sissepoole soojustust!! Kui küsimus on ainult seinte sirgeks ajamises ja soojapidavus on rahuldav, siis ainult kipsplaat ja seda võimalikult väikese õhuvahega. Igasugused katsetused saavutada aurutõket, olgu selleks aurutõkke paber või kile jms, ei anna 100% tulemust. Kõige kujukam näide on ka siin foorumites jahutud müstiline "mitusada Rootsi maja" mis lahti võeti ja olid hallitanud ning mädanenud. Kogu süü üritatakse suure lärmiga ajada "peno" kaela, aga tegelikust põhjusest räägitakse vähe. Nendel majadel oli seespool aurutõkkeks kile, edasi mineraalvillaga täidetud karkass. Väljast poolt kaetud OSB plaadiga, millele siis kinnitatud polüstürooliga soojustussüsteem. Seinte riknemise põhjus ei olnud seal mitte penos, vaid selles, et otse villa peal ilma tuulutuseta oli kõrge aurutakistusega materjal - OSB. See, et sinna otsa oli lisaks laotud veel polüstürool, on juba teisejärguline (samas ka mitte õige tegu). Kui polüstürooli asemel oleks olnud vill+krohv, oleks tulemus olnud ikkagi sama ja seda just OSB´st põhjustuna. Ja nüüd tagasi tulles aurutõkke juurde - see ei töötanud nendes seintes nii nagu oodati! Ei ole lihtsalt võimalik tihedalt sulgeda kõiki kile vuuke, kruvi auke, pistikupesasid, lae ääri jne.

terv Andrus

[KõikOnRahul]

Tänud,Andrus!

Usun,et ajapikku leidub veel arvamusi.