Vana palkmaja põrand

põrandad, põrandatööd
M
külaline

Vana palkmaja põrand

Lugemata postitus Postitas M »

Kuidas soojustada vana palkmaja ladpõrandat? Ise mõtlesin sellist varianti.Võtaks vanad lauad üles, siis kaevaks mulla vundamedi alguseni välja, siis kergkruusa täis, siis 100mm peno põrandatala ülemise servaga tasa, vana laud tagasi ning siis lihviks lakiks üle. Äkki peaks seestpoolt vundamendi penoga ka veel soojustama.Ja kas kuskil vahel peks olema ka kile.
Kasutaja avatar
Jaan
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 440
Liitunud: 01 Veebr 2005, 22:15
Asukoht: Tartu
On tänanud: 6 korda

Re: Vana palkmaja põrand

Lugemata postitus Postitas Jaan »

M kirjutas:Kuidas soojustada vana palkmaja ladpõrandat? Ise mõtlesin sellist varianti.Võtaks vanad lauad üles, siis kaevaks mulla vundamedi alguseni välja, siis kergkruusa täis, siis 100mm peno põrandatala ülemise servaga tasa, vana laud tagasi ning siis lihviks lakiks üle. Äkki peaks seestpoolt vundamendi penoga ka veel soojustama.Ja kas kuskil vahel peks olema ka kile.
Aga mille külge sa lauad kinnitad? Kus jäid laagid? Kui laagid on siis millele laagid toetuvad-kinnituvad? Põhimõtteliselt on variante mitmeid, kuid kuulaks parema meelega enne vastuseid minu küsimustele.
M
külaline

Lugemata postitus Postitas M »

Praeku on lauad otse taladele kinnitatud. Mõtlesin et paneks prussid peale rihtimiseks
Kasutaja avatar
restauraator
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 681
Liitunud: 12 Mai 2005, 08:15
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 korda
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas restauraator »

Minu arust võib ikka ka tänasel päeval põrandalaudu talade külge kinnitada.
M kas siis talad lebavad praegu mulla peal?või on õhuvahe ka vahel?
Iga ehitus on norm iseendale.
M
külaline

Lugemata postitus Postitas M »

Tala ja mulla vahe on u 20-30cm.
Kasutaja avatar
Jaan
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 440
Liitunud: 01 Veebr 2005, 22:15
Asukoht: Tartu
On tänanud: 6 korda

Lugemata postitus Postitas Jaan »

Pakun välja et sinu pakutud varjant sobiks, kuid ma ei raatsiks sinna raisata kergkruusa, pigem pane kergruusa asemel kinnitambitud liiv, siis 100 mm peno ja lauad. Kile otstarbekust sellise varjandi puhul ei näe, või arvab keegi teisiti?
Kasutaja avatar
restauraator
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 681
Liitunud: 12 Mai 2005, 08:15
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 korda
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas restauraator »

Liiv on soe asi põranda all.Põrandatalad jäävad siis osaliselt liiva sisse.Siin on ohuks see,kui pinnavesi kipub kevadeti kõrgel seisma.Ilmselt teil seda probleemi ei ole,kui talad on hästi säilinud(arvan,et vundamendis pole olnud tuulutusavasi ja soklikivid pole kuivalt laotud)Sokli vastas pole penol ka miskit viga,kui neid rotte ei karda.Peno mark võiks seal küll nn.kallim olla.(imeb vähem niiskust sisse)
Eks võib ka, väga vabalt, see täitevall(liiv või kkruus) olla ümberringi sokli vastus ja keskel ainult peno talade vahel, põrandalaudade all.
Iga ehitus on norm iseendale.
M
külaline

Lugemata postitus Postitas M »

Vundamendis on tuulutusavad. Kas jätta need alles.
Kasutaja avatar
restauraator
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 681
Liitunud: 12 Mai 2005, 08:15
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 korda
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas restauraator »

Siis ei tohiks, siiani vist, hästi toimivat süsteemi rikkuda.Loodan,et oli algselt tehtudki ilma põranda soojustuseta või on mustpõrand aja jooksul alla kukkunud?
Põranda enda saaks ju soojaks,kui ehitada mustpõrand talade vahele ning soojustus vahele.Kui sellest ei aita,siis võib põrandaaluse samuti soojemaks teha eelpool kirjeldatud viisil ning need tuulutusavad tuleks torudega pikendada läbi selle seestpoolt sokli vastu lükatud valli.Jääb edasi alt tuulduvaks,püsivate külmadega võib õhuaugud sulgeda,aga juba märtsist ikka uuesti lahti.Muidu võib jama tulla.
Iga ehitus on norm iseendale.
M
külaline

Lugemata postitus Postitas M »

Aga kui ma jätan tuulutusavad alles ja panen kergkruusa, siis peaks ju tuulduma jääma. Musta põrandat küll ei ole. Põrandalaud on otse tala pel ja kogu lugu.
Külaline
külaline

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Küsi ta käest,mis ta siis mõtleb tegema hakata?Kui kõrge koht ja sõmer pinnas egas siis tohiks miskit hirmsat ka juhtuda.Niisugust intensiivset tuuletõmmet küll ei jää nagu on vaba ruumiga põranda all.Praktiliselt ei toimu midagi.Siis ei tohiks ka tuppa põrandalaudade peale näiteks midagi pvs taolist maha panna.Puit jääks siis täitsa ummuksisse.Hobiehitaja.
M
külaline

Lugemata postitus Postitas M »

Põrandalauad panen tagasi ja lihvin lakin üle. Peale ei pane midagi.
viida
külaline

Lugemata postitus Postitas viida »

Kui paned pöranda alt kergkruusa täis, nii et tuulutus ei toimi, on seen aasta jooksul garanteeritud. Põranda saad soojaks: mustpõrand ja/või tuuletõke, soojustus, aurutõke ja põrandalaud.
Kasutaja avatar
restauraator
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 681
Liitunud: 12 Mai 2005, 08:15
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 korda
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas restauraator »

Kas viidal on kindlaid andmeid kergkruusa,kui seeneohtliku materjali kohta?Mille poolest ta erineb näiteks põrandaaluste täitmisel enimkasutatud liivast?Lubja sisaldus või?On ehk ka kogemusi juba olemas?
Iga ehitus on norm iseendale.
viida
külaline

Lugemata postitus Postitas viida »

Kindlad andmed on kahe erineva maja kohta. Mõlemal juhul oli põranda remondi käigus alt tuulutatav osa täidetud kergkruusaga. Seen tekkis vähem kui aasta ajaga, kasvades lausa tuulutus august välja. Kergkruusa kihi paksus oli 35-40cm.
Enne ei olnud kummaski majas seent leidunud, majad 50a ja 105a vanad.
Kasutaja avatar
restauraator
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 681
Liitunud: 12 Mai 2005, 08:15
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 korda
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas restauraator »

Täitsa usutav.Hästi ei saa aru,mis täpselt sellest tuulutusaugust välja kasvas?Panid ehk ka tähele kas tehti selle remondi käigus veel teisigi uuendustöid?Soojustati sokkel väljast ära,paigaldati tihe põrand jne. või oli ka madal ja niiske koht?
Iga ehitus on norm iseendale.
viida
külaline

Lugemata postitus Postitas viida »

Tuulutusaugust kasvas välja majavammi viljakeha e. majaseen. Remondi käigus vahetati vana põrand: mustpõrand, saepuru, laudpõrand, uue pörandaga:kergkruus, talad, polüsterool, saepuruplaat, laminaat.
Valget vatitaolist seeneniidistikku oli täis kogu aluspõrand, saepuruplaat kui ka alumised palgiread. Seeneniidistik tungis läbi ka põrandaliistu äärest.
Sokkel oli soojustamata, pinnas rähkne savimuld ja paas, drenaaz puudus.
Kasutaja avatar
restauraator
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 681
Liitunud: 12 Mai 2005, 08:15
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 korda
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas restauraator »

Tuttav pilt.Kes seda siis nüüd ütleb millest vamm täpselt ellu ärkas.Isoleerimata veetoru?Lekkiv dussiruumi põrand?Ennem tuuldus ära,nüüd mitte.Ei saa ju väita,et ainult kergkruus on süüdi.
Loomulikult, nii raskele pinnasele on ohtlik alltäidet iseenesest lisada ja peale veel laminaat,polgi nagu rohkem tegureid vaja.Kahju.
Iga ehitus on norm iseendale.
silver
külaline

vamm majas

Lugemata postitus Postitas silver »

mul on majas tekkinud vamm. suur ja kollane. poole aastaga sõi põranda läbi. vundamendis tuulutust ei ole. mida teha et sellest jubedusest lahti saada???
Taastaja
külaline

Lugemata postitus Postitas Taastaja »

Siis on täielik katastroof. Tuleb kõik välja lõhkuda ja ära põletada. Isegi pinnas tuleb 20 cm ulatuses ära koorida. Kivipinnad sokkel-vundament tuleb leeklambiga üle käia. Seina alumised osad avada ja kahjustadud pinnad varuga välja lõigata jne. Vajalik ka mürgitamine.
Uus põrand tuleks siis rajada hästi tuulduva sokli peale. Tuulutust see elukas pelgab.
Kasutaja avatar
Chef
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 530
Liitunud: 22 Juun 2006, 11:27
On tänatud: 7 korda

Lugemata postitus Postitas Chef »

seal kus leeklambi kasutamine on ohutu, why not, aga süttimisaldis kohtades tuleks kasutada kuumaõhupuhurit (seen sureb ~80 kraadi juures), eelnevalt kahjustatud osa juba välja lõigatud.
Majavamm on selline peavalu, mida vaenlasele ka ei soovi.
juurik
külaline

gyproc pörand

Lugemata postitus Postitas juurik »

tere sooviks nats infi .klient siin palus et tehtaks korteri pörand gyprocist kuhu ka tulevad kytte kaablid pole enne kuulnud asjast kas keegi oskaks vastata kuidas se käib vastata vöib ka mailile juurik646@hotmail.com
Kasutaja avatar
veebimeister
Administraator
Administraator
Postitusi: 477
Liitunud: 28 Jaan 2005, 13:05
Asukoht: Tartu
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 18 korda
Kontakt:

Re: gyproc pörand

Lugemata postitus Postitas veebimeister »

juurik kirjutas:tere sooviks nats infi .klient siin palus et tehtaks korteri pörand gyprocist kuhu ka tulevad kytte kaablid pole enne kuulnud asjast kas keegi oskaks vastata kuidas se käib vastata vöib ka mailile juurik646@hotmail.com
kas see on vana palkmaja põranda teema jätk? Kui ei, siis tee ikka uus teema :roll:
kaader10
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 2
Liitunud: 12 Mai 2007, 00:12

Lugemata postitus Postitas kaader10 »

kõik on õige,et peab tühjaks vedama kogu kraami mis on vammi seenega kokku saanud,aga millega seda peaks mürgitama?
Mul praegu üks selline töö käsil.Disainer soovitas kilega kinni katta :?
ehituskaader
Vasta