http://sustainable.cchrc-research.org/2 ... with-wood/
Veel 20 aastat tagasi olid Põhja-Ameerikas tundmatud Euroopa külmemates osades pikka aega kasutusel olnud ahjud.Erandina ei olnud need kasutusel Suurbritannias ja Prantsusmaal, kust pärineb ka Põhja-Ameerika avatud kamina traditsioon. Tellisahjus põletatakse lühikese aja jooksul, tavaliselt 2 tunni jooksul palju puitu. Kütmisel tekkiv soojus salvestatakse ahju ümber asvasse sooja hoidvasse massi, mis tihti kaalub ligi 4 tonni. Kuna puit põletatakse kiirelt ei teki küdemisel jääkaineid ega kreosooni, samas heitgaaside poolest ei erine tellisahi suuresti kaminast. Kuna soojus salvestatakse suurde massi, siis tagab see ühtlase soojusülekande 50-70 C järgmiseks 12-24 tunniks.
Üldiselt kasutati tellisahje Euroopas eraldi tubade kütmiseks. Nii suure ahju, mis kütaks tervet maja, ehitamise põhimõte pärineb Põhja-Ameerikast. Samas ehitatakse need ka selliselt, et tuli oleks avatud (nähtav) ning uusehitistes eelistatakse just sellist küttekeha traditsioonilisele (avatud) kaminale. Tihti on tellisahjudesse integreeritud küpsetusahi, soojendusega pink ning vahel ka veesoojendi.
Raske on ehitada ahje suurema kütteväärtusega kui 5,8 kWh, pealegi läheb sellise ahju ehitamine liialt kalliks. Sellest hoolimata on need suurepäraseks küttelahenduseks energiasäästlikes majades, mille küttevajadus on 50% väiksem tavapäraste majadega. Isegi väheefektiivsetes majades pakub tellisahi mõnusat sooja juba enne kui terve maja köetud saab, lisaks ei kulu selle sooja savutamiseks palju küttematerjali. Ühtlaseks ~5,8kWh soojuskiirguseks kulub ~1360kg kuivatatud küttepuid kuus.Ümberarvestatult teeb see ligikaudu 3-4 m3 kuivatatud ( 17% niiskust ) halupuud, olenevalt liigist.
Tellisahi on suurepärane puukütte variant.
Niisiis igati energiasäästlik ja kasulik, kuid mis on tellisahju puudujäägid?
Tellisahju ehitamine on suur ettevõtmine kuna ahi peab olema võimeline taluma tuhandeid intensiivseid küttetsükleid ning olema vastupidav, ei saa selle ehitamisel kokku hoida.
Põhja-Ameerika pottseppade ühendus (MHA) on avaldanud projektide kausta, milles on 7 erineva nende poolt testitud küttekolde projektid. http://mha-net.org/html/bookstore-portfolio.htm Nende veebilehel http://mha-net.org/ on lisaks informatsiooni ehitusettekirjutuste, tootjate, disainerite ja professionaalsete pottseppade kohta, kaasa arvatud Alaskalt.
Fairbanksis asuv Külmas Kliimas Elamise Uurimise Keskus , CCHRC,on suur küttekolle mida aktiivselt jälgitakse. Samas tehakse ka uurimistõid antud küttekollete sobivuse kohta Alaska kliimasse. Lisaks otsitakse kasutusvõimalusi kohalikele materjalidele ning tööjõule. Põhilist rõhku pannakse savi ja liiva kasutusvõimalustele, kuna see aitaks vähendada küttekeha maksumust, mida oluliselt mõjutavad just imporditud materjalid ja töökulu.
Norbert Senf on MHA of North Amerikca President ja üks oma ala eksperte.
Lisatud pildil on just selle mehe poolt ehitatu esimene nn. Soome tüüpi ahi Põhja-Ameerikas
Brick contraflow heater built in 1981
First modern contraflow heater built in Canada, (Greermount, Quebec)
Recycled soft clay brick with thin lime mortar joints
No chimney deposits after 28 year of use - this heater is 1 mile from our shop, so we inspect it regularly
Tellistest vastuvoolu ahi on ehitatud 1981.a
Esimene moderne Kanadas ehitatud vastuvoolu ahi (Greermont, Quebec)
Kasutatud savitellised laotud lubjaseguga, õhukese vuugiga.
Ahi asub miili kaugusel meistri poest,töökojast ja seda on jälgitud regulaarselt 28 aastat.
