Kaksikkoldega katel?

[urmik3]

Nuputan siin oma majale küttesüsteemi. Pinda 200m2.

Soome foorumeid lugedes jäi silma selline katel http://www.termax.fi/easydata/customers ... ttilat.pdf
http://www.termax.fi/index.php?mid=23

Seda katelt on juba tootjapoolt kohandatud nii et oleks võimalik kütta ka pelletitega. Seega enamus aega kütaks puudega ja kui kodunt eemal v. mugavuseisu peale tuleb siis kütaks pelletitega.

1. Mis arvate antud kooslusest? Kas kellelgi on otseseid kogemusi?
2. Kas Eestis mõni edasimüüja "Termax-i" kateldele olemas?
3. Kas mõnel teisel tootjal on olemas analoogseid lahendusi? Kui jah siis ootaksin linke.
4. Millist pelletipõletit valida?

Tervitades ja head vana lõppu soovudes,
u.

[Kalvis]

Hind on kallis.
Muidu võid ju samaks asjaks kasutada universaalktelt (tavaline katel, mille uksele saab paigaldada põleti)

[urmik3]

Eks ta kalliks läheb kindlasti, samas mugavuse eest võib veidi rohkem välja käia ka. Usun et selle süsteemi saaks nii tööle panna et, kui puupoolel tuli otsas ja akupaak ka maha jahtunud siis lükkab automaatselt pelletipõleti järgi ??

Tavaline universaalkatel ei ole minuarvates alternatiiv. Siis peaks olema kaks universaalkatelt v. universaalkatel + puuidukatel vms., et sama süsteem püsti panna.

Kuna puit tuleb oma metsast siis tahaksin just süsteemi mida saaks ise puudega kütta, kuid samas võiks kõrval olla mugav ja soodne alternatiiv.


PS. Uurisin otse tootjalt ja Eestis neid katlaid ei müüda. Ise peab Vantaale järgi minema kui huvi on.
Siinkohal väike "idee" mõnele Eesti soojusfirmale

[Külaline]

Olen Eestimaa pinnal näinud mitmesüsteemset katelt (oli vist tahkekütus+õli/gaasipõleti+el.tennid) Onninenis. Ise ilmselt paneks ennemini kaks eraldi vastavale kütuseliigile mõeldud katelt - kui ühega peaks midagi juhtuma on teine ju alles. Mitu-ühes asjadega vist väga lihtsalt jamade korral ei pääse. Eeldatavasti on ka mitmesüsteemsete kasutegur madalam kui spetspillidel (isiklik oletus).

[urmik3]

Eks kindlasti annaks kaks eraldiseisvat katelt parema tulemuse. Samas katlaruumil on mingid piirid ja kuidas on korstnaga ?? Kas on võimalik lasta kahe katla "savu" ühte korstnasse. Plaanis panna metallkorsten.

[Külaline]

Kui katlaid sama-aegselt koos ei kasuta ei tohiks probleemi olla. Pritsumeeste riiklik amet võib küll pahaks panna.

[Kalvis]

Miks kaks eraldi kateld? Piisab ühest.
Muidu on põleti ukse küljes ja puudega kütmisel lükkad välja. Täidad katla teed tule alla ja kasutad. Kui puid ei viitsi alla panna vajutad nuppu ja lased pelletipõletil tööle minna.
Süsteem on toimivam kolme uksega kateldel (koos põletiga on veidi ebamugav ust avada).

On veel kolmas lahendus - kasutad puiduhaket. Puud purustisse ja saad haket ning selle annad automaatsele hakkepõletajale sisse. Sel pole vahet, kas annad pelleteid või haket. Suurte puude purustamine on siiski probleem, seega algne versioon pakutust on nende rohkuse korral parem.
Veel võid altpõlemisega katlaid vaadata, osadel mudelitel oli küljepeal auk ette nähtud nagu soome katlalgi. Ehk just sama toode, mida otsisidki, saab vaid eestist.

[urmik3]

Nii uurisin veel ja JÄSPIL selline katel täiesti olemas. Saab kütta puudega ja samas saab külje peale lisada pelletipõleti. http://www.kaukora.fi/material/viewmate ... _thumbnail Hetkel tundub see minu jaoks kõige mõistlikum varjant.

Nüüd oleks vaja veel kes süsteemi kokku paneks ja paigaldaks. Vbla oskate soovitada?

[sepikoda]

tervis,

Mulle tundub, seal 200 ruuduses majas jääb sul see JÄSPI katel lahjaks. Olenevalt mudelist on ju võimsus vaid 20-25 KW puiduga küttes.
Brośüüri lugedes ja joonist vaadates jääb kohe silma ka ilgelt väike tuhakamber. See tundub nii väike, et seda peab iga jumala päev tühjendama hakkama.
Siinkohal ei saa sinu soovitud mugavusest juttugi olla.

Ja teine kummaline asi. Ma mingi eriline "soomekeele kunn" ei ole, aga kas saan õieti aru, et katla veesärk (vesitila) on 215 liitrit ? See juba noor akupaak !!!
Tavaliselt on katla veesärgi suurus kuskil ´ca 60 liitri tuuri.

Ma väga vaimustuses sellest katlast ei oleks. Soovitan sul veel pisut ringi vaadata ja asja uurida.