Põrandaküte betoonis, gaasikatlaga

[maik]

Ok. ma saan sellest aru,et olete naisterahvas ja ei peagi valdama teemat.Aga mulle jääb arusaamatuks kuidas ehitusfirma omanikust isa lasi oma tütrel selliste vigadega maja osta ,loodetavasti mitte kallilt.Pildid iseloomustavad selgelt maja ehituskvaliteeti.Ei olnud plaanis teie kehva tuju rikkuda aga nii lihtsalt on.Lohutuseks võiks õelda,et sa pole üksi ja sinusuguseid heauskseid on juba väga palju tekkind,ma ootan põnevusega kuna ükskord mõni taksojuhist arendaja rattale tõmmatakse.Praegusel hetkel soovitaks arendajaga külmalt ja kaalutletult edasi suhelda ja nõuda tekkinud varjatud puuduste likvideerimist.

[vanakala]

nu ma siis mõne sõnaga üritan selgitada. esiteks vaata gaasiseadmete dokumentatsioon üle ja leiad seal magnetklapi, gaasifiltri jne. dokumentatsiooni. seadmete juhtistest näed kuidas tootja lubab neid paigaldada. gaasikatel on ühendatud mittestatsionaarse toruga. kaasiseadme ees peab olema sulgkraan.( või olen tõesti vanaks jäänud ja keegi on neid nõudeid juba muuta jõudnud.) gaasiprojektis peab olema gaasitorustiku mõõdud mis peavad minema katlani välja. kui veel arvestada katlamüüate ja tootjate seisukohti siis sukkvooliku läbilase on liialt väikse läbilaskega , et tagada piisav gaasikoguse pealevool katla süütamiseks ja katelt ei pruugi ja ei saagi reguleerida selliselt, et hääletult käivituks(on ka muidugi erandeid esinenud). mis puudutab kütte süsteemis siis müüa või arendaja peaks andma üle töötava süsteemi mitte osaliselt töötava. jällegi peaks normaalsete ühenduste puhul olema katla jne. seadmete ees sulgkaraanid ja kiirliitmikud kuid seda ei saa nõuda otseselt sest seadmete müüa ei näe juhendites selliseid normaalseid nähtusi ette ja korralik ühendaja paigaldab need ise oma loomulikust inteligentsist. sul peaks olema katlamaja projekt veesõlmedele ja siis oleks seal ilusti ära määratletud kõik sõlmed,kuulkraanid, õhutajad jne. kui sul aga asjad ei toimi siis on sul jah õigus nõuda vigade likvideerimisele.
kui võimalik siis tuleksin heameelega ja külastaksin sinu katalamaja ja kütte süsteemi ja teeksin mõned pildid? tel.56924916

[Külaline]

Need termostaadid, mis 2 viimase pildi peal on, meenutavad väga elektri-põrandakütte termostaate ja sel juhul ei saa kuidagi veekütet reguleerida.

[toomas]

Tere.
Kusagil põrandas on veel kõigele lisaks toru jätkatud.

[merle]

Ok. ma saan sellest aru,et olete naisterahvas ja ei peagi valdama teemat.Aga mulle jääb arusaamatuks kuidas ehitusfirma omanikust isa lasi oma tütrel selliste vigadega maja osta ,loodetavasti mitte kallilt.Pildid iseloomustavad selgelt maja ehituskvaliteeti.Ei olnud plaanis teie kehva tuju rikkuda aga nii lihtsalt on.Lohutuseks võiks õelda,et sa pole üksi ja sinusuguseid heauskseid on juba väga palju tekkind,ma ootan põnevusega kuna ükskord mõni taksojuhist arendaja rattale tõmmatakse.Praegusel hetkel soovitaks arendajaga külmalt ja kaalutletult edasi suhelda ja nõuda tekkinud varjatud puuduste likvideerimist.

Maik, sa näed piltidel ainult mõnda toruotsa katlamajas ja annad hinnagu kogu maja ehituskvaliteedile - Jumal oled või?
Loomulikult likvideerib arendaja vead. Ta ei ole sellele vastu vaielnud. Nii seisab ka lepingus ja pankrotti ei hakka keegi minema, nagu eespool keegi mainis. Aga enne, kui nõudeid esitada tuleb nõue selgeks teha. Sellepärast ma ehitusfoorumeid lugesin ja siia oma küsimuse esitasin, et ajsasse mingit valgust saada. Loomuikult arvestasin ma ka sarkasmiga - nagu netifoorumites ikka.

Minu lugupidamine, härrad spetsialistid, kes te asjakohast infot jagasite.

[merle]

Tere.
Kusagil põrandas on veel kõigele lisaks toru jätkatud.

Toomas, kas sa tegid järelduse pildi järgi, et põrandasse lähevad ühte värvi torud ja välja tulevad teist värvi?
Torud on jätkatud katlamajas, pildil oleva valge kasti all - vt eespool lingis, mitte põrandas.

[merle]

Vanakala käis vaatas asja üle ja andis oma hinnangu, mida kindlasti peaks ja mida võiks küttesüsteemis muuta.

Palju tänu abi eest!!!

[Mrr]

Nonii, tulen ka oma murega siin lagedale. Loodan, et Merle ei pahanda, kuid ei hakka parem uut teemat tegema, sest küttesüsteem on sarnane.

Tallinnas Pirital 6 korteriga (a'120m2) ridaelamu ehitatud 2005.a. ja kütteks kasutusel 2x Junkers Cerapur ZBR gaasikatelt, juhtelement Junkers Ceracontrol T270, sooja vett annab 250l boiler katelde taga, põrandakütte peapump Grundfos Magna, veesegu kontrollib Esbe 3-teeventiil koos mootoriga, mis pöörab 90 kraadi 120 sekundiga. Põrandakütte kõver on seadistatud kontrolleril 25 < - > 55 kraadi peale.

Probleem tekkis ca. pool aastat tagasi ja seisneb selles, et kui katel-põrandaküte läheb taha, siis on tunda kergeid lööke pealevoolutorus. Toru jookseb alumise korruse vahelae all, kinnitub selle külge ja seetõttu on kuulda kogu korteris ühtlane klõpsumine, k.a. magamistoas.

Siiani on tehtud järgmised tööd:
1) vahetatud vana pump automaatselt reguleeriva Grundfos Magna vastu
2) paigaldatud nähtavatele toruklambritele kummitihendid (osad on kipskarkassi sees ja neid pole veel lahti lõhkunud)
3) kontrollitud ja reguleeritud õhk paisupaagis

Endal tekkinud uued mõtted:
1) eraldi õhutamine ka kõigist kollektoritest (seni lastud katlamaja paisupaagist)?
2) vahetada ESBE mootor välja sellise vastu, mis 90 kraadi 1200 (10x aeglasem) sekundiga pöörab ja torudes sellist kiiret temperatuuri muututst ei tekita.

Siin palju küttesüsteeme nagu oma 10 näppu tundvaid tarkpäid koos; äkki keegi oskab öelda, mis teha?

PS! Pilte süsteemist ja audiofail on üleval siin: http://www.sompatee.com/katlamaja/

[vanakala]

tundub, et klõpsumine tuleb kuskilt lahtiste otste või otsaga metalltorust. mis materjalist on need kõrid kuhu sisenevad PEX torud? arvan, et viga peate otsima sealt. ei tohiks ka olla sedasi torud puntras ühes kõris. iga toru võiks olla omaette plastikkõris ja alles siis kõik koos ühes suuremas. torude vahel tekib hõõrdumine. otsi kuskilt STETOSKOOP ja leiad vea ülesse.

[Rostfrei]

Rohkem teoreetik , aga kas kusagil on tagasilöögiklapp? Ning mis režiimiž pump töötab (konstantne surve? propotsionaalne surve?).
Kui süteemis vedruga tagasilöögiklapp, siis võib tekkida selline olukord, kus pump arendab rõhu üles, klapp avaneb - vesi pääseb liikuma - tekkiva rõhulangu tõttu suleb vedru klapi ning kogu asi hakkab otsast peale... Tekivad nö hüdrolöögid.
Pump võiks ideaalis tööd teha konstantse rõhu graafikul (valgusväli pumbal, kus x ja y teljel olev joon on horisontaalne, mitte langev). Samuti ei soovita kasutada autoadapt funktsiooni pumbal.

[Mrr]

Vanakala, mis mõttes lahtise otsaga metalltoru?

Stetoskoopiga proovisin korra, aga see mis käe peale läheb ei sobi kuidagi ümara toru vastu....ühesõnaga ei kuulnud kahjuks midagi.

See löök peatorus on reeglina ikka nii tugev, et on käega tunda ka katsudes pealevoolutoru ka näiteks kohe peale seda Grundfos Magna pumpa. Lisaks ka korteris sees teenindusluugist katsudes, mis on siis sealt katlamajast tuppa minekust (Foto 1st) ca. 5m kaugusel. Seega ma kardan, et siin ei saa ilmselt rääkida kergest hõõrdumisest.

Kas üks selline käsivarrejämedune 6m-per-korter x 6 korterit peamagistraaltoru, ehk kokku 36m rauda ei võiks paisuda-kokku tõmbuda temperatuuri kiirel (Esbe mootor teeb 90 kraadi 2 minutiga!) kõikumisel näiteks 10 kraadi? Kahjuks füüsikast palju meeles pole ja otsing raua "kahanemine-paisumine temperatuuri muutudes" jäi tulutuks.

Ahjaa, unustasin mainida, et probleemi lihtsate meetmetega kõrvaldajale on minu poolt eraldatud 2000 krooni neto. PS! Kui see peaks suuremat ümberehitust nõudma, siis tuleb muidugi enne läbi rääkida.

[Mrr]

Hr.Rostfrei, tagasilöögiklapi koha pealt jään täna kahjuks vastuse võlgu. On see siis sellise küttesüsteemi standardosa? Kust ma seda tagasilöögiklappi võiks muidu otsida?

Küll oli enne Grundfos Magnat seal üks Wilo S40/7 3-astmega käsitsi reguleeritav pump, mis tegi samamoodi seda kolksu (küll nagu natuke vähem) ning lisaks müristas ise ka korralikult - Grundfosi ei kuulegi õieti töötamas. Magna saigi siis pandud, kuna a) energiat kulub ca. 3x vähem ja b) tekkis kahtlus, et Wilol mõni laager vms. läbi ja hääl tuleb pumbast (osutus siiski vist valeks...).

Pump oli täna selle Autoadapti peal, panin nüüd mingiks ajaks maksimumi peale uhama. Lükkab ehk viimase õhumulli ka siis välja, kui ta kuskil olemas peaks olema. Siin räägitakse eramutel nädalasest "õhu välja ajamisest", ridaeramul peaks see siis kuu võtma...

Sõna "hüdrolöök" kõlistab küll mu peas kellukest, nii võiks seda toimuvat asja nimetada küll. Kuid pumbal peaks siis see skaala tuluke laskma nagu jõulukuuse valgustus üles-alla - ja seda ei ole. Aga võibolla tekib hüdrolöök siis, kui sooja vett korteritesse (6tk.) laiali lükatakse ja kollektorid sellele reageerivad ning sulguvad? Sel juhul oleks ju ikkagi targem Esbe 3-tee-ventiilile panna aeglasem mootor külge, mis ei laseks nii kiirelt seguventiilist tuleva pealevooluvee temperatuuri muuta.

[Rostfrei]

See tuluke ei lase mitte seal skaalal üles / alla
Skaala näitab sulle seade astet ehk tööpunkti, millele pump on seadistatud (ei näita HETKE REAALSET OLUKORDA)!!!
Ei ole ise Tln inimene, muidu tuleks kohale ja seletaks, aga vali selle autoadapt asemel see režiim, kus joon on sirge ja horisontaalne.
Sul tundus olevat korralik projekt - seal peab olema antud ka tööpunkt - a'la Q=3,4 l/s ja H(P)=78 kPa või midagi sellist. Kas sa selle leiad projektist üles?
Autoadapt sobib kasutamamiseks soojema (loe: ühtlasema) kliimaga maades, kus ei ole päeval +10 sooja ning öösel -10 külma.
Märgmootoriga pumpadel on puksid, mis kuluvad kuivkäigu tõttu.
Veel hüdrolöögist veidi - tekib eeskätt veevoolu järsul peatumisel. Kõige lihtsam näide - kang segisti järsul sulgemisel peatub veevool järsult, aga torustikus liikuv vesi on inertne, st et kraani sulgedes liigub vesi inertsist mööda toru edasi, paiskudes vastu suletud kraani - tekib hüdrolöök.
Olen ühel objektil näinud, kuidas tagasilöögiklapi sulgemisel 100 toru seina peal võnkus paari cm amplituudiga
Ma ei ole üldse kindel, kas seda saab üle kanda küttesüsteemile - aga selline on hüdrolöögi kirjeldus.
Kui tihe see müra on? St et kas ta korudb mingi kindla rütmiga?
PS! Targemad pead - kas see on normaalne, et enne ja peale pumpa on kohe PÕLVED? Või peaks olema 15-20 cm sirget toru vee voolu rahustamiseks?

[Mrr]

Hr.Rostfrei, nagu öeldakse, inimene õpib kuni elab Ma arvasin, et automaatika on tänapäeval targem kui mina ja panin AutoAdapti peale.

Lükkasin praegu siis selle Grundfos Magna konstantse surve peale ja sättisin tööpunkti skaala 7 meetri peale. Muidugi võhikule jääb arusaamatuks, mis see meeter näitab? Kui kellelgi kunagi peaks Grundfos Magna 40-100 pumba eestikeelse juhendit vaja minema, siis tõmmake see alla siit: http://www.sompatee.com/katlamaja/Grundfos.pdf

Harisin ennast hüdrolöögi kohapealt neti abil ja leidsin ka väikse stabiliseerija, kuid see ilmselt on mõeldud väiksematele süsteemidele. (lehe lõpus antishock): http://begores.cma.ee/index.php?show=uu ... ESSID=3D8b

Katsun uurida, kas kuskil on paigaldatud tagasilöögiklappe. Ega need korterite kollektorite kraanid vist ei saa nii kiirelt sulguda, et tekiks see hüdrolöök? Samas kui 100ne võnkus klapi tõttu lausa paar cm, siis äkki selle paar mm ja kerge sisemise löögi meelitab siin isegi välja.

Müra tiheduse koha pealt ütleks, et see on seotud katla tööga ja sellega, kui põrandaküttesse sooja vett juurde lastakse. Varem oli intervall ehk 2-3 sekundit (nagu audiofailis), kuid siin viimasel ajal on nagu tihe naksumine - 1 sek intervalliga. Keerates 3-tee-ventiili lüliti käsitsi teistpidi, oli naksumine näiteks väga intensiivne.

PS! Grundfos Magnale saab osta puldi nagu telekal..mida mu vanad silmad veel kõike nägema peavad!

[Rostfrei]

Sul oleks sinna kohapeale kedagi targemat vaja, kedagi praktikut (mina rohkem teoreetik )
Magna (ja muude Grundfos toodete) juhendid on olemas kõik ka Grundfos kodulehel.
Skaalast veidi - see 7 m ehk 70 kPa (kilopaskal) näitab süsteemi rõhukadu. See väärtus peab olema projektis antud, ehk kui projektis on toodud näiteks mingi vooluhulk Q=xx l/s ning rõhukadu XX kPa, siis peab pump olema suuteline liigutama nõutud kouse vett (l/s) sellise rõhukao juures läbi süsteemi.
Mida külmem on väljas, seda suurem on süsteemi vooluhulk ning seda suurem on ka rõhukadu. Projektis on toodud max näitajad.
Ma ei oksa hästi seletada
Konkreetne pump suudab 7 m juures liigutada 4,9 m3/ ehk 1,36 l/s vett tunnis.
Magna pumba idee ongi selles, et ta tunneb ära süsteemi vooluhulkade muutused ning vastavalt sellele reguleerib / muudab pumba pöörelmiskiirust.
"Tunneb" pump seda diferentsiaali ehl imi- ja survepoole rõhkude vahe järgi.
Kui sa paneb skaalal 7 m, siis püüab pump hoida igal juhul imi-ja survepoole rõhkude vahet 7 m juures. (Vooluhulga suurenedes suureneb süsteemi rõhukadu, pump saab sellest aru ning pöördeid tõstetakse. Ja vastupidi - vooluhulga vähenedes (õues soem) väheneb vooluhulk, väheneb rõhukadu, pump võtab pöördeid maha).

Aga see kõik ei puuduta vist hetkel süsteemi müra.

[Mrr]

Siin nimesid nimetamata on nii mõnegi firma "praktik" kohapeal käinud, kuid kahjuks ei osanud enamus muud teha kui käsi laiutada. Ei hakka parem sel teemal rohkem heietama, kui nõudlus ületas kordades pakkumist, siis ilmselgelt oli kvaliteetse abimehe leidmine nagu pime õnnemäng. Loodetavasti leian siit foorumist või foorumi abiga õige praktiku, kes suudab probleemi ära lahendada ning süsteemi-tulukesed-viled kõik korralikult tööle panna.

Uurin seda kPA ja rõhukao väärtust igatahes edasi.

[vanakala]

ma päris seda ei mõelnud , et palstisttorude hõõrumisest klõpsumine tuleb.
olen 30 detsembril viimsis ja kui tagasi sealt tulen siis võiks tulla vaatama. ajaliselt ei oska hetkel midagi lubada. kui huvi siis saata sõnum mu mobiilile(56924916) ja lisada sõnumisse probleem, aadress ja kontakt tel.nr.

[Rostfrei]

Hr.Rostfrei,
PS! Grundfos Magnale saab osta puldi nagu telekal..mida mu vanad silmad veel kõike nägema peavad!

Selle puldi, õige nimega R100, saab osta, maksab ta 2 882.- EEK +18%.

[Mrr]

Galerii aadressil http://www.sompatee.com/katlamaja/ on täiustatud piltidega küttetrassi kinnitustest-kronsteinist, niipalju kui seda teenindusluugist siis näha oli..

[Mrr]

Nonii, nüüd siis ka kütteprojekt olemas ja lehele üles laaditud. Otselink: http://www.sompatee.com/katlamaja/O1torud.pdf

[Rostfrei]

Seal ei kajastu pumbasõlme lahendus....
Ehk vaja oleks pumbasõlme projekti samuti.

[Mrr]

Vanakala know-how abiga sai siis süsteem korda. Tänan kõiki, kes viitsisid kaasa mõelda.

[Rostfrei]

Aga räägi, mis kamm oli?

[Mrr]

Probleem oli peamiselt selles, et esiteks ei olnud pandud pehmendusi kronsteinide ja metallist torude vahele, s.t. raudtoru toetas metallist kronsteini peale. Teiseks oli katlamaja ots vist natuke vajunud ja toru läks seega pingesse ning säästureziimi minnes ja välja tulles paisudes-kokku tõmmates hakkaski korralikult häält tegema ja kolksuma.

Praegu keerasin osad klambrid-kronsteinid kõrgemaks, panin osadele vahele kummist tihendid (toru ja kronsteini vahel tihend) ning lülitasin välja põrandakütte säästureziimi, et minimeerida temperatuuride kõikumisi.

Vaja oleks siis trassile panna vahele kondensaatorid või teha S-lõdvikud, lasta alla veel ühte peidus olevat kronsteini ja seadistada küttesüsteem.

Tulekahju sai kustutatud ja löögid kadusid ära - saab magada. Täna on kuulda väga kerget sellist torust tulevat "kangutamist-vanauksekäginat", kuid see on nii vaikne, et selle peale enam ei ärka. Süsteem tahab veel terve maja peale tasakaalustamist, sest pumba hääl on ka miskipärast osaliselt natuke tõusnud. Lisaks siis vaja klaarida, miks kütteprojektist mööda ehitati ja PEX torud metallist torudega asendades vajalikke kondensaatoreid vahele ei pandud, rääkimata torude-kronsteini isoleerimisest. Ühte kronsteini tahaks veel reguleerida, aga see on kahjuks kipskasti sees ja sinna peab sisse väikse kaameraga vaatama.

PS! Kui keegi ehitusvaidluste küsimuses head Tallinna juristi oskab soovitada, siis oleksin kontakti eest tänulik.