valatud soojapidav sein

[loll aga järjekindel]

Plaan kevadel väikest maja ehitama hakata kus kannataks ka aastaringi elada- niikaua kui suurt maja renoveerin. Hiljem jääb külalistemajaks. Kuna rahaga pole priisata siis otsisin seintele tehnilist lahendust ja sattusin durisol - blokkidele. Sealt tekkis kohe idee, et sellise seinaga võiks ise ka hekkama saada. Jämedama saepuru või puiduhakke peaks poolmuidu kätte saama ja seda on durisolis 90%, ülejäänd on 8% mineraale(seega siis -liiva) ja 2% portlandtsementi. Seinte kubatuur on umbes 25 m3 ja sinna seina läheks siis ainult pool kanti tsementi. Asi toimiks ainult selle vahega, et betoonkarkassi sisse ei valaks, vaid teeks puitkarkassmaja ja valaks vahed sellist segu täis. Ühel poole saalungit paneks vastu kakassi ja seina paksuse teeks 40 cm. Kas kellelgi on sellise idee kohta arvamusi ja kas majakarkass võika sellises seinas väljapoole jääda ?

[maik]

Süvene erinevatesse seina-konstruktsioonidesse ja saad isegi aru, et see mis algul tundub ime-odav osutub hiljem marginaalselt kulukamaks.25 m3 on väga suur kogus mingit ebamäärast ollust, mida tuleb ladustada,segada ja paigaldada enamus-jaolt käsitsi.Soovitaks ehitada traditsooniliste materjalidega,et välistada igasuguseid ebameeldivaid üllatusi.(nt.kivi,puit,vill,t-tõke).

[loll aga järjekindel]

Tänan vastuse eest, aga argumendid ei suutnud mind ümber veenda. Mida te ladustamise all mõtlete? Olen nõus, et see ettevõtmine on töömahukas aga kui see ennast tehniliselt õigustab, siis hoiaksin näiteks aeroc-blokiga võrreldes kokku üle neljakümne tuhande krooni. Kui ma selle segu kuuga valmis mixin, või blokkide ostmiseks 4kuud tööd raban ja alles siis ehitama hakkan ja samasse ehitusjärkku alles viie kuu pärast jõuan ? Mis siis odavam tuleb? Ja tööd ma ei karda. Kui karkass on loodis siis on ju ktäitmine ülikiire-ei mingit segu blokkide vahele ei loodimist ega nööritõmbamist. Saalung vastu karkassi kinni, teine pool distantsplaadiga vastu ja segu vahele. Asi oleks ka iseenesest katsetamise mõttes huvitav. Mind huvitaks rohkem kuulda arvamusi sellise seinamaterjali omaduste kohta. Kas annaks sama efekti kui durisol- miks ei peaks andma. Samas kui minu seinas on betoonkarkassi asemel seesama puiduhake ja sein on ka iseenesest paksem, siis peaks ju minu tehnoloogia soemgi olema. Ma ei arva ju ka et ma midagi uut välja mõtlesin. Asi on ju durisoli näol täitsa olemas ja kiidetakse kui palju. Sisuliselt ma ju tuginen teiste katsetustele.Vahe tudub olema ainult selline, et kas näiteks ehitada vundament blokkidest või valada monoliitsena- materjal ju ikka sama, Ei oska ainult arvata kuidas käitub sellise seina sees puitkarkass ja kas parem on jätta sissepoole või väljapoole. Seina keskele ei tahaks jätta, kuna siis oleks saalungit keeruline teha.

[Teine külaline]

Vanasti kasutati sellist soojustust nagu TERMOLIIT, mis oli lihtsalt saepuru ja lubjapiima segu. Lubjapiim andis saepurule teatud tulekindluse ja kaitse näriliste, hallituse, seente jm eest. Lisaks aja jooksul lubjapiim kivistus ja saepuru ei vajunud enam kokku. Samuti kasutati sellist asja nagu saepurubetoon. Vastavad retseptid ja kasutusjuhendid peaks vanemast erialakirjandusest saadaval olema. Tihti võib uus olla unustatud vana.
Soovi korral võib seinad ka kergbetoonist valada, omaette küsimus kas sellel ka mingit rahalist efekti on. Oma objektidel olen mõnikord kergplokkidest seintes silluseid ise kohapeal kergbetoonist valanud.

[maik]

Traditsioonilised ehit.materjalid ja nende lollikindlus on kõigile teada.Ma suhtun skeptiliselt alternatiiv lahendusse.Kahtlen asja odavuses ja turvalisuses.50.aasta pärast mädanevad su karkassi postid ja kogu seina püsivus on kaheldav. Aga see on kõigest minu subjektiivne arvamus ,jõudu.

[Eestikinnisvara]

Mina tahaks näha teie segusõlme! Sein on üüratult paks, kubasid on meeletult. Lihtne võib olla saalungit teha, aga siis peab olema ka piisav jõudlus,et seda "segu" sinna sisse valada- pigem pumbata. Kui seda teha tavalise segumasinaga, siis kahtlen lõpptulemuses ja seina monoliitsuses.

Kui meeldib Durisol süsteem, siis ehita sellest. Ise jalgratast leiutada pole mõtet.
Tööd võid ju mitte karta,aga nädalavahetustega sellist maja ei ehita. Aega pole lihtsalt.

[loill ag ajärjekindel]

Traditsioonilised ehit.materjalid ja nende lollikindlus on kõigile teada.Ma suhtun skeptiliselt alternatiiv lahendusse.Kahtlen asja odavuses ja turvalisuses.50.aasta pärast mädanevad su karkassi postid ja kogu seina püsivus on kaheldav. Aga see on kõigest minu subjektiivne arvamus ,jõudu.

Tanan tähelepanu eest. Mis puutub traditsioonilistesse ehitusmaterjalidesse siis on kõigesse uute(unustatud vana, nagu külaline õieti mainib) alati eelarvamusega suhtutud aga silikaadist ei taha keegi enam maja ehitada. Ise suhtun eriti skeptiliselt kipsplaati-eriti kui tegu on individuaalehitusega. Et asi odav on seda näitab lihtne arvutus. Asja püsivuse suhtes muidugi võib küll kahelda. See on ka põhjus, miks ma siin kirjutan, samas seisavad põhumajad, mis on tehtud tükk maad ebastabiilsemast materjalist, sajandeid. Osa neist on ehitatud lausa ilma karkassita. Usun et asi ei olegi materjalis vaid selles et kes ja kuidas seda kasutab. Ise kaalungi, kas teha põhu-, või saepurubetoon soojustusega. Saepurubetooni juures on ahvatlev see et asi on hiirtekindel . Ja üldse-... 50. a. pärast tulgu või veeuputus .

[loll aga järjekindel]

Mina tahaks näha teie segusõlme! Sein on üüratult paks, kubasid on meeletult. Lihtne võib olla saalungit teha, aga siis peab olema ka piisav jõudlus,et seda "segu" sinna sisse valada- pigem pumbata. Kui seda teha tavalise segumasinaga, siis kahtlen lõpptulemuses ja seina monoliitsuses.

Kui meeldib Durisol süsteem, siis ehita sellest. Ise jalgratast leiutada pole mõtet.
Tööd võid ju mitte karta,aga nädalavahetustega sellist maja ei ehita. Aega pole lihtsalt.

Minu segusõlme on võimalik näha kui otsite üles:segumasin Guy Noel B350
Trumli maht 350/280 L. See tähendab et tunnis on võimalik teha, ütleme 4 masinatäit. Kui võtta asja tõsiselt ja teha 10 tunnised päevad(mis ei peaks küll ühtegi ehitajat üllatama), siis saamae 40 masinatäit, mis teeb omakorda 11 m3. Seega kulub 25 m3 tegemiseks kaks ja pool tööpäeva . Võttes arvesse seisakuid, laiskust ja igasugu muid viperusi korrutame selle aja kahega ja saame ikkagi 5 päeva, mis on normalne töönädal. (ma ei pea ehitama ainult nädalalõppudel, kuna olen invaliidsuspensionil ja poiss on suvel abiks). Mis puudutab seina monoliitsust, siis durisol laotakse ilma igasuguse sideaineta. Monoliitne on ainult sinna sisse valatav betoonkarkass. Sama monoliitne on ka minu puitkarkass ja sein ise on tunduvalt monoliitsem, sest ega ma blokijagu päevas ei vala. Ja ma ei leiuta ju jalgratast- durisol on täitsa olemas. Samamoodi võiks öelda, et mis ma siin leiutan jalgratast ja segan ise segu vannitoa põranda valuks, kui valmissegu on poes müügil. Labidaga segamine on ju suur töö ja vaev . Durisolblokkidest, kirjanduse järgi, kuni kahekordsete majadeni horisontaale ei valata seega tekib karkass kus ei ole ei diaginaale ega horisontaale ja blokid on laotud ilma sideaineta. Kui see saepurubetooni mass on nii ebapüsiv nagu te väidate, siis kuidas sellise raske karkassiga maja, mille karkass ainult vahelaega ülevalt seotud on, üldse püsti saab seista? See on ju nagu raamat pliiatsite peal. Ootaks rohkem tehnilisi nõuandeid või teaduslikult seletatud negatiivseid(ka positiivseid) väiteid.Tänan ikkagi vastuse eest-vaidlustes selgub tõde.

[Eestikinnisvara]

Pole võitnud,et mass on ebapüsiv. Kuna juba praegune "ehituskava" on tehtud minu jaoks natuke liiga optimistlik, siis julgen kahelda seina monoliitsuses(loe: ma ei kujuta hetkel ette erinevate valamiskihtide ühildumist) Loomulikult saab asja parandada armatuuriga jne..Aga.

Durisoli laod ikka koos sideainega, kasutad armatuuri ja valad betooni täis tetud kõrguste saavutamisel. Tegemist on sarnase asjaga nagu seda on Quad-Lock süsteem. See oleks justkui saalung ja hiljem soojustus.

Põhumajad on (vähemalt Eestis) küll kõik karkassehitised. Ilma karkassita kaamli s..tast onne võib leida mujalt maalt. Euroopas sellisele onnile vist kasutusluba ei saagi.

Jalgratta leiutamisest.
Tasanduskihi valamiseks kasutan kindasti valmissegu, kuna kvaliteet on parem. See viimane lause peaks ütlema kõik.

[loll aga järjekindel]

Durisoli plokid laotakse kuivalt (ilma seguta) üksteise kõrvale 1/2 plokinihkega..................http://www.koduinfo.ee/kaubakirjeldus/d ... ehitus.php Seega siis sideainet siiski ei kasutata.

[Eestikinnisvara]

Ma ei leia pakkumistest üles liimisegu, mida on mõistlik seal kasutada.
Üks asi on jah labidaga betooni sisse kühveldada, aga mis saab siis, kui kohale tellida betooniauto+pump. See asi jookseks ilma liimita laiali.
Kui leian vajaliku dokumendi üles,lisan selle siiagi

[loll aga järjrkindel]

Kuuele kulla ehitusguru, palun ütle mulle parem seda mis võib minu karkassiga juhtuda kui see on jäätud välisseinaga tasa, antiseptitud ja üle krohvitud. Omal on selline tunne, et seevõib seal ummuksisse jääda, kuigi sellist segu peetakse hingavaks. Karkass toetub aeroc ecodermi peale , millest on laotud alumine ring. Pealegi laon maakivivundamendi peale vastu seina veel maakivist kõrgenduse, mis kohati uletub akendeni ja kohati on vundamendist natuke kõrgem. Tekib sellilne üles-alla lookleva vundamendi efekt. Olen üht sellist näinud ja väga huvitav tulemus on. Elan maal ja siia selline sobib. Kui teha karkass sissepoole siis poleks probleeme aga ma tahan et maja otsas viilkatuse(n.ö. pööningu) lulatuses jääks karkass välja paistma. Võib-olla peaks ka seda imiteerima. Kinnitaks pooleks saetud palgid seina külge ja krohviks vahed ära. Lihtsalt ilu pärast.

[maik]

Oled endale pandud nime vääriline,Algul väidad, et füüri vähe aga plaanid nii kulukat ehitust.Ega sa muidu aru ei saa kui korraldad hanked,1.oleks oma ebamäärasest ollusest ehitatud majale. 2.oleks karkass-majale. 3.oleks mida-iganes muu staff.(silbet,columbia,fibo,aeroc jne.) Alles siis kui tekib võrdlusmoment selgineb sinu järjekindla maa-mehe mõistus.Arvatavasti puudub ka projekt,see pole ka takistuseks kui pliiatsit ja joonlauda oled käes hoidnud.Peamine, vabane eel-arvamusest traditsioonilisse ehit. materjali. NB. MAJA peab nii ehitama, et lapse-laste lapsed saaksid oma lapsed seal üles-kasvatada.Häid jõule.

[loll aga järjekindel]

Oled endale pandud nime vääriline,Algul väidad, et füüri vähe aga plaanid nii kulukat ehitust.Ega sa muidu aru ei saa kui korraldad hanked,1.oleks oma ebamäärasest ollusest ehitatud majale. 2.oleks karkass-majale. 3.oleks mida-iganes muu staff.(silbet,columbia,fibo,aeroc jne.) Alles siis kui tekib võrdlusmoment selgineb sinu järjekindla maa-mehe mõistus.Arvatavasti puudub ka projekt,see pole ka takistuseks kui pliiatsit ja joonlauda oled käes hoidnud.Peamine, vabane eel-arvamusest traditsioonilisse ehit. materjali. NB. MAJA peab nii ehitama, et lapse-laste lapsed saaksid oma lapsed seal üles-kasvatada.Häid jõule.

Elndale nime pannes ma just sellist reaktsiooni siit ootasingi. See on puht inimlik, et kõige ebatavalise vastu võidelsdakse. Samas ei ole mulle keegi ära tõestanud et minu ettevõtmine läbi ja lõhki mäda on. Kordan veel , et ma ei ole seda materjeli ise välja mõelnud, vaid see on sisuliselt sama asi, mis durisol blokk , mis ei ka kuigi uus asi ei ole. Siin eestis vähemalt. Muide 1. ei ole maamees vaid hoopis linnamees kel linnaelust kõrini sai. Ametilt olen kingsepp(irvita nüüd). Kui kingsepa õpilane olin tegin ka asju teistmoodi kui meistrid õpetasid- algul peeti lolliks aga hiljem hakati järgi tegema. Enamus suuri ,, ehitajaid,, ongi oma asjas hirmsasti kinni ja kardavad katsetada. Mõttelaad on selline, et nagu venalane ütleb- polezeno. Aga miks on polozeno? Hui jego znajet ! Samamoodi olen enda õpilastelt õppust võtnud ja imastanud kuidas ma selliste asjade peale pole ise tulnud. 2. Projekt on mul valmis ja ehitusluba ka olemas ja 3. Projekti ei teinud ma joonlauaga, vaid mul on selleks arvutiprogramm. 4. Võiksid oma arvutisse kalkulaatori tõmmata (õigemini arvutist üles otsida), et arvutada saaksid. Kui ma oma ehituses kindel ei ole, siis odavuses olen päris kindlasti. Muide ma olen pensinär ja tööraha ei maksa siin arvestada- aega on küll. Ja käed on õigetpidi otsa kasvand. Isegi purjepaadi olen valmis teinud. See töö ei ole igale mehele jõu(õigemini mõistuse) kohane. Mis laste-laste-lastesse puutub siis on ka üle kahesaja aasta vanuseid maju, mis on saepurusoojustusega. Kas see, et sel saepurul seina esemel kronv ümber on ja saepuru tsemendiga segatud on, on probleem? Häid jõule sullegi!

[tõivet]

no kui sa nii hirmsasti katsetada tahad siis lase käia, mis siin enam rääkida ja nõu küsida. kui sa ise tead, et see rohkem eksperimentaalne projekt, siis sa ilmselt oskad ka eeldada,et enamus (kui mitte kõik) selliste lahendustega kokku puutunud pole ja sulle nõu anda ei oska.
kuna sul aga aega on siis pole vast probleemi hiljem asju tavapärasemate vahenditega ehitada.

[Koduinfo]

Durisoli plokid laotakse kuivalt (ilma seguta) üksteise kõrvale 1/2 plokinihkega..................http://www.koduinfo.ee/kaubakirjeldus/d ... ehitus.php Seega siis sideainet siiski ei kasutata.

Tere kõigile!
Üldiselt ei meeldi mulle foorumitesse vahele ronida ja targutada, kuid ikka paneb imestama, kui inimesed üritavad anda nõu ja arutavad asjadest, mida pole veel ise kasutanud. Miks mitte küsida lihtsalt meilt?

Jah, Durisol plokke laotakse KUIVALT - sideainet ei kasutata. Sideaine tekitab külmasildasid.

Durisol koostis pole ka ainult puidulaastud ja segu.
Ploki põhikomponendiks on puit: kuuselaastud (90%) segatakse mineraalidega - "savi ja vaik" (8%) ja portlandtsemendiga (2%).
Lisaks siis soojustus ka vahel algselt.
Toode on vastupidav tulele ja niiskusele ning mürakindel.

Durisoli laod ikka koos sideainega, kasutad armatuuri ja valad betooni täis tetud kõrguste saavutamisel. Tegemist on sarnase asjaga nagu seda on Quad-Lock süsteem. See oleks justkui saalung ja hiljem soojustus.

Tooted täiesti erinevad!

Üks asi on jah labidaga betooni sisse kühveldada, aga mis saab siis, kui kohale tellida betooniauto+pump. See asi jookseks ilma liimita laiali.

Durisol seina pole vaja toetada, plokid on piisavalt rasked ja tugevad. Täitmine käib ikka betoonpumbaga. Võib muidugi käsitsi ja seda on ka Eestis juba tehtud, kuid enda arvamus on, et pumbaga ikka kergem ja mitte palju kallim.

Ootame küsimusi.

[Busta]

eelmisele: millal hindu langetama hakkate?

[loll aga järjekindel]

Lõpuks hakkab üks mees ka asjast rääkima. tundub et oled asjaga kursis. mida sis arvad+ , Kas on reaalne plan

[Koduinfo]

eelmisele: millal hindu langetama hakkate?

Hinnad ei lange. Väärt materjalile ka mõistlik hind.

[Busta]

eelmisele: millal hindu langetama hakkate?

Hinnad ei lange. Väärt materjalile ka mõistlik hind.

Kas pead "mõistlikuks hinnaks" seda laenuralli ajal kujunenud hinda?

[Koduinfo]

Kas pead "mõistlikuks hinnaks" seda laenuralli ajal kujunenud hinda?

Durisol hind on kujunenud mitte "laenuralli ajal" vaid selle lõppemisel.
Esimesed Durisol majad kerkisid siis, kui buum oli juba läbi.
Seega pole ka midagi langetada.


"Mõistlik hind" - tasub end aga terve maja ehitusel ja hiljem ka kütmisel igati ära.

[maik]

Ma tahaks kuulda mõne pädeva maalri-guru arvamust niimoodi lahtiselt laotud ja kunagi hiljem täis-valatud seina viimistlemisest.Siin kuskil keegi maaler kirus müüri-hunte, et üle 5mm.tolerantsi on laus-porno.Teooria kodulehel on ilus-kena aga reaalsus on midagi muud.Hinna-võrdlus, tabelis on laus-vale durisoli kasuks

[Koduinfo]

Ma tahaks kuulda mõne pädeva maalri-guru arvamust niimoodi lahtiselt laotud ja kunagi hiljem täis-valatud seina viimistlemisest.Siin kuskil keegi maaler kirus müüri-hunte, et üle 5mm.tolerantsi on laus-porno.Teooria kodulehel on ilus-kena aga reaalsus on midagi muud.Hinna-võrdlus, tabelis on laus-vale durisoli kasuks

See pole enam selle postituse teema ja pole mõtet siin ka enam midagi seletada.

Reaalsuses on meie kliendid, kes durisolist ehitanud materjaliga rahul (kiirus, lihtsus, hind, tulemus).
Kui ajate odavust taga, siis jah, kinnitan, et see pole kõige odavam ehitusmaterjal.
Terve maja on aga täita sama hinnaga, mis teinegi materjal.

Üldiselt, on kõik materjalid enam vähem samas hinnas (ainult kui vaadata terve maja maksumust!!!).
Kõik sõltub ka sellest, mis hinnaga tööraha kätte saate. Durisoli puhul aga tööraha eriti rolli ei mängi, kuna tegemist lõpptootega.

Kui Durisol tootega odavust taga ajada, on võimalik ju ka ise plokke laduda (väga kerge, igaüks saaks hakkama) ja segu segumasinaga teha. Selliseid meetodeid on Eestis juba kasutatud - kas ma nüüd kiidan seda varianti, ei tea, kuid hinnavahe tuleb aga väga märgatav.
Kergem see kindlasti pole.

Kui soovite võrrelda mingit maja - ok, algatame uue postituse ja võrdleme otsast lõpuni terve maja ehitust. Olen seda teinud ka oma foorumis http://www.koduinfo.ee/foorum aga miks ka mitte siin. Vaatame tulemust!

[Mõtlik]

Traditsioonilised ehit.materjalid ja nende lollikindlus on kõigile teada.Ma suhtun skeptiliselt alternatiiv lahendusse.Kahtlen asja odavuses ja turvalisuses.50.aasta pärast mädanevad su karkassi postid ja kogu seina püsivus on kaheldav. Aga see on kõigest minu subjektiivne arvamus ,jõudu.

Tanan tähelepanu eest. Mis puutub traditsioonilistesse ehitusmaterjalidesse siis on kõigesse uute(unustatud vana, nagu külaline õieti mainib) alati eelarvamusega suhtutud aga silikaadist ei taha keegi enam maja ehitada. Ise suhtun eriti skeptiliselt kipsplaati-eriti kui tegu on individuaalehitusega. Et asi odav on seda näitab lihtne arvutus. Asja püsivuse suhtes muidugi võib küll kahelda. See on ka põhjus, miks ma siin kirjutan, samas seisavad põhumajad, mis on tehtud tükk maad ebastabiilsemast materjalist, sajandeid. Osa neist on ehitatud lausa ilma karkassita. Usun et asi ei olegi materjalis vaid selles et kes ja kuidas seda kasutab. Ise kaalungi, kas teha põhu-, või saepurubetoon soojustusega. Saepurubetooni juures on ahvatlev see et asi on hiirtekindel . Ja üldse-... 50. a. pärast tulgu või veeuputus .

Kah paar mõtet. Sinu poolt pakutud variandi puhul nagu säästu väga ei näeks. vundament on vajalik, karkassi teed ka, katus samuti vajalik. Sääst oleks siis ainult välisseinte soojustuse pealt. Saepurubetooni on ikka varasemalt vist põrandasoojustuseks pigem pandud kui seina. Kui rotihirm ikka suur on põhuasja ette võtta ei julge, siis soovitaks näit kergsaviseina (hakkepuit+savi). kuid ka siin ei ole karkassist pääsu.
Kui põhupakidest ehitad ja mõne olulise põhimõtte vastu ei eksi, siis võib ka see seista sul sajandi ja enamgi veel. Ja väide et karkassita põhumaja on ebastabiilne tegelikult paika ei pea. Korralikult kinnitatud ülemine müüriplaat ja piisavalt paks nt savikrohv tagaks piisava kindluse.
Põhk ja savi on pigem materjalid mis sunnivad olemasolevatest raamidest väljuma ja kõigile vastuvõetav ei olegi (lihtsad ümarad vormid, kõverad jooned jne ) Juhul kui põhuasi rohkem huvab tasuks uurida http://www.savikodu.pri.ee/ lehte.

[loll aga järjekindel]

Ega see rotihirm nii suur ei ole. Põhumaja oleks kindlasti kõige soojem variant. Pigem tunnen muret väliskrohvi pärast. Kui see savikrohv ikka vett saab siis ta ikka ka pehmeks läheb. Otsaseintes, viilkatuse puhul, jääb sein ikkagi vihma kätte. Või kannatab ka tsementkrohv peale panna?