Pikk vesi põrandakontuur:S

[tuisumees]

tere:
sai lolli peaga tehtud 160m2 majale 4 kontuuriga põrandaküte(tean et lollisti)
trassid ca 200 m,panin tsirkulatsioonipumbaks grundfosi 130-190 w pumba ja kollektoril keerasin pead maha et sisse saax minna rohkem vett korraga et takistust polex(reguleerida pole nagu midagi),aga ikka ei toida nagu ära
on kellelgi sarnast probleemi olnud w mis te teinud olete? w annab mul weel midagi päästa?
kas ma peaxin siis panema 2 pumpa ja 4- se kollektori jaotama 2-e pumba vahel?
samas on kõige imelikum see et kuidas ma ka ei pingutax siis üle 35 kraadi ma sisse ei saa lasta(ei lähe)tagasituleva vee saan 28 kraadini aga toa temperatuur on max 20 kraadi-no lihtsalt ei mõista:S
Põrand soojustatud korralikult 10 -se penoga ja max 10 cm betooni

[dumbuser]

Sitt lugu. Kui edasi tahad punnitada siis peaks mingi kivipõrandaga üritama, kuna se ei lähe liiga kuuma aluse puhul punni/kõveraks. Laminaat on ses suhtes kõige nõudlikum. Aga kui sa tahad sinna kõvemat kraadi sisse ajada siis seal kontuuri lõpus on ikka jahedam. Kõvema kraadi sisseajamise jaoks peab aga segusõlme näppima. Ega sest asjast sul head nahka ikka ei tule. Kuna ma ise ei oleks kuidagimoodi sellise lahenduse peale tulnud siis ei oska ka midagi tarka välja pakkuda. Ega see vee kiirem keerutamine ka ei päästa. Lihtsalt vesi jahtub sel juhul vähem aga kontuuri lõpus on ikka jama. Kui sul on nüüd üks kontuur mitme toa peale siis see tuba mis seal kontuuri lõpus on see jääbki jahedaks. Päästmisena võiks mõelda veel sellise asja peale, et see kontuur kuskilt kaheks teha. Tavaliselt aga ei saa seda teha. Või noh saab aga tulemus on üsna porno. Aga vbl tuleb ka mõnel parem mõte.

[Kalvis]

Püüa tõsta sisselastava vee temperatuuri, veidi aitab see ikka (22 kraadi on ju piisav toa jaoks). Ei saa aru, miks sisselastava vee temperatuuri ei saa tõsta, kas kontuuri alguses läheb liiga kuumaks või? Üle 45 kraadi ära tõsta siis hakkab see betoonile ohtlikult mõjuma.
Kui tõsta enam ei saa siis on ainus pääsetee tõesti tõsta voolukiirust kontuuris, kasvõi sinnamaani, et igal kontuuril on oma pump. Tsirk. pumpa sai 800 krooni eest osta, peaksid jäksama osta küll 3 täiendavat pumpa. Ega põranda lõhkumine ja uue valamine ei ole parem lahendus.

[dumbuser]

No siis võib juba igale kontuurile ka oma katla panna ... Ilmselt oleks vbl kõige õigem lihtsalt põrandasse uued sooned freesida ja siis uus toru panna. Tõmblemist on sellega ilmselt kõvasti, kuna toad peab tühjaks tegema ja igasugune põrandakate ka minema rookida. Aga tulemuseks on siiski selline olukord, kus temperatuuri saad selliseks nagu ise tahad.

[Priit Pärn]

Äkki oleks lihtsam mõned radiaatorid lisaks panna?

Millise läbimõõduga põrandaküttetoru sa kasutasid?
Kui jäme on magistraaltorustik, mis kollektorisse tuleb?

[Rostfrei]

grundfosi 130-190 w pumba -> mis elukas see veel on?

[Priit Pärn]

grundfosi 130-190 w pumba -> mis elukas see veel on?

See võib olla min. ja max. el.tarbimine?

[tuisumees]

grundfosi 130-190 w pumba -> mis elukas see veel on?

See võib olla min. ja max. el.tarbimine?

see jahh pumba max el.tarbimine ehk pumbale peale kribatud 25-80/180
pealetulevale veele on 20-ne toru sest kollektor ju niikuinii väiksema mõõduga

Tegin siis eile katsetuse ära:
keerasin kollektori tsirk pumba kõige suuremasse astmesse
Panin akupaagi ja katla tsirk.pumba vahele anduri.mis lülitab pumba välja kui temp jahtub alla 55 kraadi,samasuguse anduri panin ka enne kollektorit tsirk.pumba vahele mis lülitab selle välja kui pealetulev vesi on alla 35 kraadi(et ei hakkax jahutama).Kollektoril keerasin siis selle pealetuleva vee täiesti lahti(igatahes minul ei lähe kollektorisse kuumem vesi kui 35 kraadi?tee mida tahad aga ei lähe-kõik kraanid ja asjad lahti )tagasitulev vesi 28 kraadi ja kollektori ülemised reguleerimise kruvide asemele panin lihtsalt pimedad ette et võimalikult palju vett saax peale minna.
Kütsin 2 sületäit poolmärgasi puid ja sain oma 2,4 m3 akupaagi nii et ülemine oli 70 kraadi ja keskmine 60 ja alumine 30(enne kütmise alustamist oli ülemine näitur 30-ne peal)
Hommikul oli siis toas sooja 20,6 kraadi ja põranda temperatuur 22,3 ja mõlemad pumbad olid ennast kenasti välja lülitanud,Akupaagi ülemine andur näitas 40 kraadi ja alumised 28
no ex ma nüüd õhtul näen palju temp langenud on aga sellise betoonimassi juures ma usun et max 2 kraadi maja uus ja soojustatud

Järgmine ndl teen ainult niipalju ringi et panen koridori ja vannitoa põrandale eraldi pumba vahele ja eraldi pealejooxu et saax seda eraldi juhtida ja siis jääb neile 3 le trassile rohkem powerit
Külmadega lülitan sisse el.tendi ,mis siis päeval soojendab vett paar tundi enne mu kojujõudmist(panen taineri vahele wms)-no ex näib-samas pole eriti keeruline hommikul nata briketti ka alla loopida.
a kui kellelgi veel miskit head välja pakkuda on siis andku aga teada:)

Terv

[tuisumees]

ja veel siis paranduseks niipalju et minu sületäis võrdub ühe katlatäiega(mul pikad käed:D)
katlaks viadrus U26 7 ribiga ja kasutasin 16-st toru ja vedasin spiraalis et siis pealetulev ja tagasiminev kõrvuti 15 cm vahega
ja katelt puhastan ikka korra ndl muidu vist jääxki kütma

[Priit Pärn]

pealetulevale veele on 20-ne toru sest kollektor ju niikuinii väiksema mõõduga

Kas kogu 800m põrandakontuuri toidab 20-nene magistraaltoru? Sain ma nüüd õigesti aru?

[Kalvis]

Sul on ikkagi küttesüsteemis üldviga. Kahtlustan, et süsteemis on totaalne, kuid kergesti parandatav kiiks. Õiges süsteemis pead saama sisenevat vett vajadusel tõsta, kuid sa kas ei oska või on midagi ära jäetud või eripäraselt tehtud. Enne ei saa abi anda, kui küttesüsteemi projekti näe, muidu võibki oletama jääda.

[Ei ole veel registreerinud]

Tere!
Kas keegi oskab öelda, milline põrandakatte materjal on kõige parema soojusjuhtivusega ja milline on kõige kehvem? Selgituseks nii palju, et tegu on terve maja ulatuses põrandaküttega ja kütab kogu kupatust maasoojuspump. Osaliselt on plaanis kasutada plaaditud põrandaid, aga elutuppa ja magamistuppa ei oska korralikult sooja juhtivat materjali valida. Et siis parkett, laud või mingi muu kaup? Laminaati ei taha, eelistan looduslikke materjale.

[Salvo Kelk]

Tere!
Kas keegi oskab öelda, milline põrandakatte materjal on kõige parema soojusjuhtivusega ja milline on kõige kehvem? Selgituseks nii palju, et tegu on terve maja ulatuses põrandaküttega ja kütab kogu kupatust maasoojuspump. Osaliselt on plaanis kasutada plaaditud põrandaid, aga elutuppa ja magamistuppa ei oska korralikult sooja juhtivat materjali valida. Et siis parkett, laud või mingi muu kaup? Laminaati ei taha, eelistan looduslikke materjale.

Kõige parem soojusjuht põrandakattematerjalidest on vast kivi, kõige kehvem kork ja laud, paks vaipkate.

Aga kui teema algataja probleemi vaatama hakata, siis arvutame väheke. Maja 160m2 annab küttevõimsuseks ülijämedalt 10 kW. See annab vooluhulgaks põrandas 1.7 l/s. Pump 25-80/180 sellisel juhul on max ~30kPa.
Nüüd tahaks teada, milline on küttesüsteemi skeem ehk millise läbimõõduga toru läheb kollektoritesse, kui pikad kollektori harud jne.
Kui aga kohvipaksu pealt vaadata ja su jutt aluseks võtta, siis saan arvutada vaid kontuuri takistuse. Sul on 4 ringi iga ring ca 200m, seega tuleb ühele ringile vooluhulgaks 1.7 / 4 = 0.43 l/s. Oletan, et põrandaküttetoru kerisid põrandasse ikka Ø20x2.0, siis nomogrammist vaadates on ühe kontuuri takistus 70 kPa. Kuna aga pump on 30 kPa, siis see süsteem ei saagi korralikult töötada.
Põrandakütte peale ja tagasivoolude max temperatuuride vahe võib olla vaid 5 kraadi. See aga eeldab väga suurt vooluhulka võrreldes radiaatorküttega (4x suurem). See tähendab ka kohe hoopis suuremaid torude läbimõõte. Pumba suurendamisest ei pruugi sul aga abi olla, matad niisama raha maha. Kui sul ikka üks kontuur on 200m pikk, siis on sellel kontuuril juba väga suur hüdrauliline takistus. Paned suure pumba, tulemuseks on müra (kohin kollektoris). Tõstad põrandasse mineva vee temperatuuri, tulemuseks ebaühtlaselt köetud põranda.
Üks võimalus on siiski paigaldada mõned radiaatorid, mis iseenesest pole paha variant. Saad hoida põranda mugaval 20-22 kraadi juures, radikatega kütad paar kraadi tuppa juurde.

[Priit Pärn]

Reeglina ei ole probleeme olnud, ei puidu ega ka parketiga, kui põrandküte on õigesti paigaldatud ja parkett või laudis on valitud võimalikult õhuke. Paksus võiks olla umbes 15mm. Kui paksus ületab 20mm, siis peab eelnevalt veenduma, et puit võimaldaks kasutada vähemalt 45C pealevoolutemperatuuri. Siis tuleb vajalik soojus ka paksemast materjalist läbi.

[Pedaal]

soojuseraldust mõjutab just veevoolu kiirus - kas jookseb kiirelt läbi ja soojus jõuab katlasse tagasi või liialt aeglaselt ja jahtub maha.
võid ju katsetada kuid kindlasti saad kiirema tulemuse kui lased pädeval inseneril probleemi lahendada/arvutada.

[Aleks]

soojuseraldust mõjutab just veevoolu kiirus - kas jookseb kiirelt läbi ja soojus jõuab katlasse tagasi või liialt aeglaselt ja jahtub maha.

Vat see on juba teadus!!! Milleks siis üldse pump?
Mina olen asjast ikka nii aru saanud, et soojuseraldust mõjutab eelkõike küttepinna suurus (radiaatori või antud juhul põrandaküttetoru pindala) ning soojuskandja ja ruumi temperatuuride erinevus.

[Rostfrei]

soojuseraldust mõjutab just veevoolu kiirus - kas jookseb kiirelt läbi ja soojus jõuab katlasse tagasi või liialt aeglaselt ja jahtub maha.

Vat see on juba teadus!!! Milleks siis üldse pump?
Mina olen asjast ikka nii aru saanud, et soojuseraldust mõjutab eelkõike küttepinna suurus (radiaatori või antud juhul põrandaküttetoru pindala) ning soojuskandja ja ruumi temperatuuride erinevus.

No sinu post on ju lausa raketiteadus
Sinu postist järeldub, et delta t ei oma üldse tähtsust?

[Ei ole veel registreerinud]

Aitäh vastajatele!
Vaatasin eile Uponori koduleheküljelt, kuidas nemad lahenduse välja pakuvad. Jutt oli sama nagu siin ühel varem kirjutanul, et parketi paksus ei tohiks olla üle 15mm. Lisaks sellele oli soovitus kasutada alumiiniumplaate. Uurisin plaatide hinda ja see võttis kukalt sügama. On kellelgi kogemust või oskust välja arvutada, kas tasub kalli raha eest neid plaate ja tänu sellele küttekuludelt kokku hoida või on see puhas raha maha viskamine?

[Salvo Kelk]

Aitäh vastajatele!
Vaatasin eile Uponori koduleheküljelt, kuidas nemad lahenduse välja pakuvad. Jutt oli sama nagu siin ühel varem kirjutanul, et parketi paksus ei tohiks olla üle 15mm. Lisaks sellele oli soovitus kasutada alumiiniumplaate. Uurisin plaatide hinda ja see võttis kukalt sügama. On kellelgi kogemust või oskust välja arvutada, kas tasub kalli raha eest neid plaate ja tänu sellele küttekuludelt kokku hoida või on see puhas raha maha viskamine?

Küttekuludelt ei aita need plaadid küll kokku hoida. Pigem saad sooja toa. Ja ära sa jumala eest kirjuta, milline on sul põranda konstruktsioon. Muidu oskab veel keegi midagi asjalikku ka öelda.

[tubasoojaks]

Aitäh vastajatele!
Vaatasin eile Uponori koduleheküljelt, kuidas nemad lahenduse välja pakuvad. Jutt oli sama nagu siin ühel varem kirjutanul, et parketi paksus ei tohiks olla üle 15mm. Lisaks sellele oli soovitus kasutada alumiiniumplaate. Uurisin plaatide hinda ja see võttis kukalt sügama. On kellelgi kogemust või oskust välja arvutada, kas tasub kalli raha eest neid plaate ja tänu sellele küttekuludelt kokku hoida või on see puhas raha maha viskamine?

Küttekuludelt ei aita need plaadid küll kokku hoida. Pigem saad sooja toa. Ja ära sa jumala eest kirjuta, milline on sul põranda konstruktsioon. Muidu oskab veel keegi midagi asjalikku ka öelda.

pane mõned radikad ja jäta piinlemine
saad toa soojaks ja põrand hoia minimaalselt leigena ning küttekuludki on siis kontrolli all, kuna soojust ei pea uhama konstruktsioonide sisse
soojust on ikka tuppa vaja mitte igasuguste plaatide ja laminaatide sisse, eks ju

[Aleks]

Kui konstruktsioonid asuvad seespool soojustust, siis on nende temperatuur siiski ligilähedane ruumi sisetemperatuuriga. Hubase sisekliima jaoks on olulised siiski ka soojad sisepiirded (põrandad, seinad).

[Kv=12]

Kui konstruktsioonid asuvad seespool soojustust, siis on nende temperatuur siiski ligilähedane ruumi sisetemperatuuriga. Hubase sisekliima jaoks on olulised siiski ka soojad sisepiirded (põrandad, seinad).

soojus läheb kahjuks ikka soojemast piirkonnast külmemasse, ka läbi soojustuse on suund sama
nii et pigem soojendada lisaks ruumis olevat õhku kui ruumikonstruktsioone, mis on keeruline ja tekitab lisakadusid

[Aleks]

Kui konstruktsioonid asuvad seespool soojustust, siis on nende temperatuur siiski ligilähedane ruumi sisetemperatuuriga. Hubase sisekliima jaoks on olulised siiski ka soojad sisepiirded (põrandad, seinad).

soojus läheb kahjuks ikka soojemast piirkonnast külmemasse, ka läbi soojustuse on suund sama
nii et pigem soojendada lisaks ruumis olevat õhku kui ruumikonstruktsioone, mis on keeruline ja tekitab lisakadusid

Kui soojendad õhku, siis paraku soojenevad ka ruumikonstruktsioonid. Sinna pole mitte midagi parata, soe liigub nagu sa isegi ütlesid, soojemast piirkonnast külmemasse. Seega ei ole vahet, mida kütta, kas põrandat või löön puhuriga toa soojaks. Esimesel juhul võtab lihtsalt kauem aega, kui ruumi õhk saavutab soovitud temperatuuri.