valesti paigaldatud peno parandus

[HHH]

Probleem selles et "ehitajad" panid peno seinale seguplönnidega. kohati on peno ilusti ligi surutud aga kohati on sellised vahed et näpp mahub peno ja seina vahele. nüüd tuul ulub vahel ja külmasillad... Fassaad veel krohvimata ja paras aeg midagi ette võtta. Mis oleks parim lahendus?

[pontu6]

Äkki peaks hoopis selgitama kuidas tuul peno taha saab?

[iffoniff]

Kas peno on seetõttu viltu ka seinas , või on sein viltu ja peno pandud loodi siis jäävadki vahed .
Kui üksik tahvel punnitab kõvasti siis saab riivida tasaseks ,kui aga terve sein nö nahka keeratud siis ei aita muu kui maha kiskuda .

[jan]

Konvektsioon tekib sellises vahes nii ehk naa ning see nullib soojutuse mõtte ära. Fassaadide ehituses täiesti võhiku isikuna pakuks välja variandi, et teha igasse plaati 2 auku ning lasta ühe augu kaudu plaadi taha vahtu. Sellesse auku, kust vaht sisse lasti, kork ette (6mm augu puhul 8-ne polt sobib väga hästi). Vaht paisutab ennast ise siis selle teise ava poole ning on lootust, et pressib tühimiku kenasti täis ilma et plaat kummi / seinast lahti läheks. Ise täitsin analoogselt pätsidega seina liimitud kipsplaatide taga olevaid tühimikke, mis koputamisel häirivalt kõmisesid.

[HHH]

peno ise seinas tundub olema sirge, sesmõttes et ükski plaat teistest nagu välja ei punnita aga kohati on kogu nurga jagu näiteks plaadid seinast eemal. ilmselt pole 1 plaat vastu läinud ja siis on üritatud seina sirgu saada sellega et teised plaadid ka natu eemal jätta
ma ise mõtlen, et kas see idee on väga loll kui lasta penole nii 2-3m vahedega ülevalt alla sooned kuni fiboni ja need siis vahtu täis lasta? ja kuna madal katus on ja vahtu ülevalt laskma ei mahu siis müürilati juurest topiks vahe villa täis et ülevalt külm vahele ei pääseks... siis peaks ka nagu tuule tõkked tekkima?

[iffoniff]

Pakun et suurt midagi ei juhtu kui sa midagi ei tee peaasi ,et ülevalt ja plaatide vahelt korralikult kinni.
Nagunii läheb terve sein krohvi alla ja tuul kui selline ei tohiks kuskilt sisse pääseda .
Enese rahustuseks võid suruda niisama vahupüstoli läbi peno ja lasta vahedele juurde .kui suured need vahed seal ikka olla saavad .

[Külaline]

Tead, kutsu ehitusjärelvalve. Kui tegijaga leping olemas ja rahad (osaliselt) sinu taskus, siis loodetavasti saad ka mingi normaalse kompromissi. Arvuti kaudu pole tegelikult võimalik probleemi suurusest aru saada ja veel enam parimat lahendust leida.
Vertikaalsoonte täitmine ei lõika ju läbi "korstnaefekti". Kui ikka ise soovid seda sitta paremaks teha, siis pane rõhku horisontaalis korralikult õhuvahe läbilõikamisele (nii all kui üleval ja ka vahepeal, vertikaalis tee kui tuju ja tahtmist ning ressursi jagub).

[HHH]

Ehitajaga on juba hoopis teine teema ja teine lugu. tema sinna majale nagunii oma jalga ei tõsta. Praegu ongi primaarne et jama saaks korda tehtud ja võimalikult heaks...

[Külaline]

OK. Kuna rääkisid vertikaalis täitmisest ja et plaadid ainult seinas (sain aru et pole ei võrku ei viimistlust) siis sai ju pakutud horisontaalis õhukanalite läbilõikamist. Lisaks horisontaalile võid ka vertikaalis vahtu lasta.
Võid ka plaatide vahekohad vahuga täita.

[renke]

Plaadil ju ikka neid pätsikesi taga vähemalt 8? Malekorras? Näpp vahele- 1,5 cm?
Mingit metsikut konvektsiooni ei tohiks tekkida, pisike liikumine ehk küll, mis oluliselt soojuskadu ei põhjusta. Radikate kohale, kui need tulevad, võiks püstoliga läbi plaadi torgates vähepaisuvat vahtu lasta, nii paarikümne sendise sammuga.
Aga kindlasti peab alt serva vaatama, kas kandekarkassi ja seina vahel pragu pole - vahtu täis panna! Ka ülalt peaks tuule sissepääsu tõkestama. Villa saab toppida?

[trumm]

see on see eesti ehitajate optimeerimine - peno pannakse enamasti nende "pätsikestega". krt! ja muidugi "ei tohiks " see tuul sinna taha pääseda ja ometigi ta pääseb. ma ei hakka siin oma ehitaja saagat rääkima, kes mul vaatamata mu selgele korraldusele panna peno vundamendile kammiga, ikka pani pätsidega. pärast, kui ma talle termofotosid näitasin ja toas tal palusin käe paaris kohas, kust tuul tuppa tuli, vundamendi serva juurde panin, siis oli mees näost punane ja pobises, et aga kõik teevad nii. ega midagi, tegi kõik ringi.

aga sul soovitan jah, võimalusel lasta vahtu sinna taha - nii horisontaalis kui ka vertikaalis. ja seda lolli juttu, et "einoh, kust see tuul sinna saab" ei tasu kuulata, praktika näitab, et saab küll ja väga edukalt.

[renke]

Renke rääkis konvektsioonist, ja pätsiga kinnitamine on täiesti legaalne moodus seina EPSile! Tuul ei tohi loomulikult vahele pääseda. Veel vahuta akna-ukse põskede juurest ära.

[trumm]

legaalne pole veel arukas ega töötav. mde, kui võtate vetoniti penosegu paki (thermofix 405 oli vist), siis seal on tagaküljel näidatud, et tuleb panna kammiga ja AINULT juhul, kui see pole võimalik, siis pätsikestega, kusjuures selle pätsitamise puhul peab kleepsegu katma vähemalt 50% peno tagaküljest! aga mis tegelikkuses tehakse...

[HHH]

Mnjah, täpselt nii oligi nagu siin räägiti et ehitaja üts kah et pole hullu, igapool nii tehakse ok, see selleks
minu arvamus et pätsikesi oli plaadi nii 3-4 mitte 8
osa penol oli omavahel kah vuugid täitmata (1 kohas oli nurgas lausa 1,5cm vahe plaatidel), sinna toppisin ajutiselt klaasvilla vahele kuni ekspertiis ära käib. ja kusjuures ka see aitas päris tublisti - toanurk pole enam niiske ja jääkülm.

Horisontaalsed sooned lasen kah nii 3 kõrguselt ja kui nii 1,5-2m vahedega vertikaalid kah siis peaks juba asi nagu hea saama või mis?

[renke]

Kui seinaks Silbeti plokk, siis laod ju siseseina sirgeks? Väljast jääb sel juhul pinnakõrguste erinvus kuni 1,5 cm! Mis kammiga?
Tüübleid ikka kah pandi? Kui vaja, lisa neid kah! Eriti, kui vaid kolm pätsi taga!

[renke]

See soone freesimine on küll kahtlane üritus. Lased läbi pätsi? Kinnitus muutub ju nõrgemaks.
Tuult ei tohi alla pääseda, SEE tapaks!

[tcumen]

legaalne pole veel arukas ega töötav. mde, kui võtate vetoniti penosegu paki (thermofix 405 oli vist), siis seal on tagaküljel näidatud, et tuleb panna kammiga ja AINULT juhul, kui see pole võimalik, siis pätsikestega, kusjuures selle pätsitamise puhul peab kleepsegu katma vähemalt 50% peno tagaküljest! aga mis tegelikkuses tehakse...

Näiteks Sakreti segu juhendis on öeldud nii:

Töö käik:
• segada kuivsegu puhta külma veega tükivabaks massiks
• tasaste aluspindade puhul kanda SAKRET BK valmis mört hammaskellu abil ühtlase kihina üle kogu isolatsiooniplaadi nakkepinna
• kuni 1 cm tasasuskõikumisega pindade puhul kanda SAKRET BK 5 cm laiuse ja 2 cm kõrguse mördijoonena plaadi tagumisele küljele, et moodustuks kinnine sõõr. Sõõri keskele kanda kuni 6 mördipätsi. Suruda plaat kohale jälgides , et liim ei satuks pressimisel plaatidevahelistesse vuukidesse.

[jan]

Seda segu paigaldamist suletud ringina soovitati spetsialistide ringkonnas juba aastal 1999, kui vahtplastiga soojustamine oli enamasti korrusmajade teema ning sugugi mitte nii levinud, kui praegu. Ilmselt tänu sellele, et tehnoloogia veel üsna uus, tegijatel koolitus kusagilt väljaspoolt saadud ning värskelt meeles, ei hakatud ise leiutama uusi viise.

Eks siis materjali populaarsuse kasvades tekkisid need asja eemalt näinud tegelased juurde, kes pätsidega paigaldama hakkasid ning millest omakorda sai ühel hetkel nn "hea ehitustava" ehk lahtiseletatuna "see on täiesti ok, sest kõik teevad nii".

Meenutuseks üks vahva pilt, kus lisaks pätsidega paigaldamisele on jäetud sein ka tüübeldamata:

[renke]

Jan, paluks kommentaari. Vaatamata sellele, et tüüblid puuduvad, paigaldatud on pätsikestega, on osa plaatidest seinas kinni. Vaatamata sellele, et kattekrohv (kattes 100% EPSi pinnast, mitte 50 %, nagu nõutav kinnitamaks seinale) on suisa rebenenud EPSi küljest lahti. Järeldus saab olla: Pätsikesed on väga hea kinnitusviis, kuna ületab isegi krohvi adhesiooni EPSiga.

[renke]

Ehk teisisõnu, tahan öelda, et küsimus pole mitte selles, kas pätsikestega või ringiga. Kui küsimus oleks selles, et pätsikeste pindala on vähene, see tähendaks, et nende tugevus oleks ebapiisav, oleks pätsikesed purunenud. Pilt on kehvake, pole selgelt näha, on nad purunenud või seinast lahti tulnud. Kui lahti tulnud, on põhjuseks ebapiisav nake seinaga, mitte segu paigaldamise kuju. Oli sein kleepimise ajal märg, lausa jäätunud? Oli üldse kleepsegu, kogemata mitte krohvisegu? Jne. Miks alumine osa tugevalt seinas? Kuna tüübleid polnud, võib olla, et juba paigaldamise ajal kivistumata kinnitussegu nihkus seinast ülemiste plaatide raskuse mõjul lahti. Ka ringina asetatud segu ei nakkuks jäätunud seinaga.

[jan]

Parandan ennast. Lähemal vaatlemisel tundub, et plaadid on siiski tüüblitega kinnitatud olnud - plaatidel, mis seinas alles, paistab olevat keskele kaks tüüblit pandud. Samas see on ikkagi liiga väike kogus, kui uskuda paigaldusjuhendeid.

Kui seda pilti lahkama hakata, siis muidugi tekib hoopis küsimus, et miks on pätsid lahti tulnud seina küljest, mitte plaadi küljest? Ainult paremas ülemises servas on paar pätsi seina külge jäänud. Ehk miks pole kleepesegu absoluutselt nakkunud seinaga? See muidugi ei puutu otseselt teemasse, sest sama vea (sein puhastama, segu vale?) korral poleks nakkunud ka ümber perimeetri + pätsidega seina pandud plaadid.

Aga jõudes siiski tagasi teema algusesse - küsimus ei olnud mitte kinnituse tugevuses vaid selles, et tekib konvektsioon. Ja seda ei maksa alahinnata. Kusjuures pole välistatud, et see sein läks lendu selle tõttu, et tuul sai kusagilt vahele. Pilt tehtud 2006 sügistormi ajal. Pätsid on halvad ka tuleohutuse mõttes (tõmbab nagu korsten).

Samas ma pole ka mingi spetsialist, hindan lihtsalt asjatundjate arvamust ning ise olen nede nõuannete kohaselt 2000 aastal suvila EPS-iga ära soojustanud. Perimeeter + triip keskele + 2 pätsi kummalegi poole triipu.

[jan]

Jõudsid juba ise ette - pildi pealt tundub, et pätsid on puhtalt seina küljest lahti tulnud. Seega jah, kas jäätunud või väga tolmune sein. Muide, olen näinud, et osad laovad plaadid ära ning tüübeldavad alles siis kui kogu maja valmis. Ise tegelikult tegin ka nii aga maja oli madal ning töötasin üsna aeglaselt, seega plaadid üksteisele erilist survet avaldada ei saanud.

[renke]

Algusesse minnes, muidugi, seal pääses lihtsalt tuul vahele.
Põlemine? Kiviseina puhul see variant on teoreetiline, puuseina puhul jällegi pole EPS üldse soovitav. Kas sul puusein suvilas?

[Külaline]

Olen vist samas jamas, mida siin teemas kirjeldatud. Kui veidikenegi väljas tuult on, kisub maja külmaks ja on lausa tunda õhu liikumist.

Sein on 150mm EPS pealt krohvitud ja Fibo 250mm. Niipalju kui olen lahti saanud kiskuda sissekäigu kohal oleva katuse laudu, siis paistab, et fibo on väljastpoolt krohvimata ja on näha ka kuni 15mm vahesid fibo ja peno vahel. Seega on põhjust arvata, et kogu EPS on selliselt paigaldatud.

Termograafia on tehtud - see tuvastas mõned eriti probleemsed kohad majakarbist väljaulatuvates II korruse tubade põrandates, mida saab aga õnneks mõnevõrra parendada(seal on tegu puuduva/ebaühtlase soojustusega ja halvasti paigaldatud tuuletõkkega).
Lihtsalt sirget lausseina mõõtes midagi hullu ei tuvastatud. Minu talupojaloogika ütleb, et sellise probleemi puhul ei saakski termograafia väljastpoolt midagi halba näidata(s.t. ei ole näha soojuse leket väljastpoolt)? Ka seestpoolt olid seinte temperatuurid väidetavalt normaalsed, aga samas ei olnud termograafia tegemise päeval märkimisväärset tuult õues.

Paluksin nõu, kas ja mida sellises olukorras annaks teha, et maja veidigi tuulekindlamaks saada.
Väljastpoolt olen tuvastanud, et sokli ülemineku kohal seinaks vahesid ei ole, samuti tunduvad kõiksugu nurgad ilma märkimisväärsete vahede/pragudeta olema.

Pööningul tuvastasin, et sarikate vahele puistevilla peale on katuse servades lükatud lahtiselt tuuletõkke plaadid, üsna kaootiliselt paigas. Kas ja kui suurt rolli mängib kirjeldatud probleemi puhul see, kuidas on tehtud seinamüüri ülemine ots? Mida peaksin täpsemalt vaatama ja milline oleks korrektne lahendus?

Tänud, kes viitsib lugeda ja vastata!

[Külaline]

Parandan eelmises postituses olnud infot seina kohtam, fibo on siiski kirjade järgi 190mm.