Kahesüsteemne boiler kesküttesüsteemi?

[Külaline]

Kui ma tahan kahesüsteemset boilerit ühendada keskküttesüsteemi kuhu ja kuidas ma selle täpselt ühendama peaks? Sest kasutusvee boileri temp peak ju jääma 60 kraadi kanti . Kas tuleb osta veel üks 3-tee ventiil ja kuhu see tulek panna?

[Kv=12]

?? milleks 3-tee ventiil
lihtsalt üks pump UPS 25-40, tagasilöögiklapp ja kaks kuulkraani
pumba juhtimiseks kapilaartermostaat, selle nupuga seada temperatuur boileris sobivaks 45-55 C
kõik osad Sanistal'i poes saadaval
energia säästmiseks võid pumbale pista vahele veel ööpäeva kell-taimeri ja sellega lülitada pumba tööle siis kui tõesti sooja vett vajad

[Külaline]

Kas kuidagi odavamalt ei saa? Pump ju süsteemis olemas.

[Külaline]

Muidugi saab. Jäta süsteem nii nagu on, kui max 1500.-EEK pumba eest palju on. No ja muud vidinad kah maksavad (peast ei tea, sestap numbreid ei maini), ja tööraha kui teha lasta. Las jääda siis nii kuis on. Odavam.

[Kv=12]

kui tahad odavalt, SIIS ÄRA TEE MIDAGI
kui tahad et asi toimiks ja lapsed end vannitoas sooja vee avamisel ära ei põletaks, siis tee nii nagu ülal soovitasin

[Külaline]

Nagu ma aru saan siis se kapilaarterm. peaks reguleerima pumba tööd. Aga kui katlast tuleb vesi 90 kraadi siis pump ju seisab ja tarbevett paeab elekter soendam ja tarka kasu pole sellest midagi. Või sain midagi valesti aru? K

[Külaline]

Kuna süsteemi ehitust-konstruktsiooni ei tunne/ei tea, on ka raske konkreetset nõu anda. Võimalus on kolmikkraan (el.juhitav) või pump. Juhtimine toimuks boileri T anduri andmetest lähtuvalt.

[Külaline]

Ehitus selline, et tarbeveeboileri soojendamiseks võetakse vesi katla väiksest ringis.

[Külaline]

Aga kas kokkuhoidlik inimene ostis boileri kus temperatuuriandur olemas (või koht andurile)? Kaheldav. Aga teemapüstitaja võiks soetatud boileri margi-mudeli-parameetrid arvustamiseks avaldada.

[sepikoda]

Minul ei ole mingit lisapumpa pandud kahesüsteemsele boilerile. Boiler ise vertikaalne ja tehtud väike alus alla et küttetorude kõrguste vahet väga ei tekiks.
Tsirkuleerib kütteringi pumba pealt.
Ja selle vastu, et lapsed ennast kuuma veega ära ei kõrvetaks on mul pandud boileri sooja tarbeveeväljundile vahele
kolmiksegisti . Ehk siis selline vidin millel annad ühest otsast külma tarbevee sisse, teisest otsast tuleb boilerist kasvõi keev-vesi
ja see vidin siis segab ilusti paraja vee kokku ning paraja temperatuuriga vesi väljub kolmandast otsast.
Sees on tal mingi termoklapp ja peal on ka regulaatornupp kus saad ise temeratuuri reguleerida.
Kolmik ise näeb välja selline: http://www.acaso.se/Acaso%20bilder%20RG ... blandv.jpg

[Külaline]

Aga kas sul katlakiviga ei ole probleeme. peale 60 kraadi pidi seda hoogsalt tekkima?

[eml]

Minul ei ole mingit lisapumpa pandud kahesüsteemsele boilerile. Boiler ise vertikaalne ja tehtud väike alus alla et küttetorude kõrguste vahet väga ei tekiks.
Tsirkuleerib kütteringi pumba pealt.
Ja selle vastu, et lapsed ennast kuuma veega ära ei kõrvetaks on mul pandud boileri sooja tarbeveeväljundile vahele
kolmiksegisti . Ehk siis selline vidin millel annad ühest otsast külma tarbevee sisse, teisest otsast tuleb boilerist kasvõi keev-vesi
ja see vidin siis segab ilusti paraja vee kokku ning paraja temperatuuriga vesi väljub kolmandast otsast.
Sees on tal mingi termoklapp ja peal on ka regulaatornupp kus saad ise temeratuuri reguleerida.
Kolmik ise näeb välja selline: http://www.acaso.se/Acaso%20bilder%20RG ... blandv.jpg

Palju selline jubin maksab ?

[sepikoda]

see konkreetne isend maksis minu mäletamist mööda 560 krooni.

[sepikoda]

Aga kas sul katlakiviga ei ole probleeme. peale 60 kraadi pidi seda hoogsalt tekkima?

Süsteem veel üsna uus (paar kuud), seega veel ei ole katlakiviga probleeme
Aga eks edaspidi ilmselt peab jah sinna mingi piiramissüsteemi ette aretama, et asi päris keema ei läheks.
Võimalusi on mitmeid, peab kaaluma ja konsulteerima, et milline neist kõige otstarbekam oleks.

[eml]

Minul ei ole mingit lisapumpa pandud kahesüsteemsele boilerile. Boiler ise vertikaalne ja tehtud väike alus alla et küttetorude kõrguste vahet väga ei tekiks.
Tsirkuleerib kütteringi pumba pealt.
Ja selle vastu, et lapsed ennast kuuma veega ära ei kõrvetaks on mul pandud boileri sooja tarbeveeväljundile vahele
kolmiksegisti . Ehk siis selline vidin millel annad ühest otsast külma tarbevee sisse, teisest otsast tuleb boilerist kasvõi keev-vesi
ja see vidin siis segab ilusti paraja vee kokku ning paraja temperatuuriga vesi väljub kolmandast otsast.
Sees on tal mingi termoklapp ja peal on ka regulaatornupp kus saad ise temeratuuri reguleerida.
Kolmik ise näeb välja selline: http://www.acaso.se/Acaso%20bilder%20RG ... blandv.jpg

Poes räägiti midagi, et võtab veesurvet madalamaks, oskab keegi kommenteerida?
Muidu sellise asjanduse tehnilised andmed siin http://www.roometi.com/projekt/TERMOMIX20.pdf

[Rostfrei]

Sul on leheküljel 2 toodud ju rõhukadude diagramm vastavalt 15 ja 22 mm klapile - sealt saad vastused.
Näiteks 15 mm klapp vooluhulgal 0,3 l/s tekitab sul rõhukao 80 kPa, 22 mm klapp aga samal vooluhulgal 25 kPa. Kui suured on vooluhulgad, seda pead sa ise teadma.
80 kPa =~8 m =~0,8 bar ehk kui sul klapi ees on 1 bar, siis klapi taga on 0,2 bar.
Kõik, mis süsteemi pannakse, võtab rõhku vähemaks - põlved / tagasolöögiklapid / filtrid / kraanid / jne jne.

[eml]

Ma saan siis aru, et kogu maja soojavee reguleerimiseks jääb vist selline asi nõrgaks .

[Rostfrei]

Ma ei saa sellest vudina vajadusest aru... Vee temp reguleeritakse ju segistiga, miks on vaja seda enne segistit veel reguleerida?
Ehitus on selline, et katla väike ring käib läbi boileri ning sellega kütab vett, ning probleem on selles, et mingil hetkel võib boileris vesi liiga kuumaks minna? Siis oleks ju mõistlikum reguleerida kütvat vett mitte võtta boilerist keevat vett, sinna juurde segada külma vett ning siis omakorda segistiga seda kõike veelkord segada?

[sepikoda]

Ma ei saa sellest vudina vajadusest aru... Vee temp reguleeritakse ju segistiga, miks on vaja seda enne segistit veel reguleerida?
Ehitus on selline, et katla väike ring käib läbi boileri ning sellega kütab vett, ning probleem on selles, et mingil hetkel võib boileris vesi liiga kuumaks minna? Siis oleks ju mõistlikum reguleerida kütvat vett mitte võtta boilerist keevat vett, sinna juurde segada külma vett ning siis omakorda segistiga seda kõike veelkord segada?

Selle vidina vajadus on eelkõige see nagu siin teema alguses ka korra juba juttu oli:
Kui tahad, et lapsed ennast soojavee kraani avades ära ei põletaks... !!!
Sest samamoodi nagu laps oma targa peaga mõtleb, et "piim tuleb Maksimarketist"
mõtleb ta ka seda et kraanist tuleb ju sooja vett. Aga kui sealt nüüd sooja asemel tuleb hoopis tulikuum... ???

Kui lapsi ei ole, siis on pohhui, anna minna ja regulli omale 70c+4c vett rahulikult vannitoa segistiga.


eks see kõik on maitse küsimus, aga...
Minu loogika ütleb seda, et enne olgu mul TV-boileris pisut kuumem, näiteks 70c vesi kui näiteks 50c. Ja nüüd kui ma seda väljuvat 70c vett segan selle acaso termosegistiga,
siis tulemus on see, et mul lihtsalt jätkub sooja vee ressurssi kauemaks. Päris keema ma TV-boileris loomulikult vett minna ei lase, selle eest hoolitseb omajõuline termostaat,
mis saab oma info mitte küttetorustikult vaid ikka boileris olevalt vee temperatuurilt.
Üks võimalikke variante näiteks see: http://kyte.danfoss.com/xxTypex/67867_M ... IT120.html
Sest nagu reaalne elu näitab siis sooja vee tarbimisega on nii, et mingitel hetkedel ei kasuta sooja vett keegi,
aga kui läheb üheks suuremaks dushitamiseks ja vannitamiseks, siis "põgene vend", 300liitrine boiler tõmmatakse praktiliselt kuivaks
Boileris mingi 65-70 kraadise veega majandades veel mingit katlakivi möllu pole märgata olnud. Siiani kõik toimib.

Ja veel, kui korra juba sõna hakkasin võtma.
Loomulikult on kama kaks kus sa seda olemasolevat ressurssi segad, kas katlamajas selle acaso vidinaga või siis oma vannitoas,
sooja vett jätkub täpselt niipalju kui teda parasjagu on. Lihtsalt kõik on terve nahaga ja mingeid jamasid ei ole.

Energia jäävuse seadus - energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele.


Edu ja mõnusat aastavahetust ! - ilgelt jänutab juba

[Rostfrei]

Ok, kui nüüd korra eml teemasse minna, siis see 22mm klapp ei olegi vist kõige hullem.
Oletame, et sul on korraga lahti 2 kraani (dušhi või mida iganes), ühe koha vee tarve on ~0,22 l/s, millest, oletame et 50% on külm ja 50% on soe vesi.
Seega peaks klapist korraga läbi minev sooja vee kogus olema ~0,22 l/s, mis tekitab 22mm klapi korral rõhu kao ~12 kPa, ehk 0,12 bar.
Teooria oleks selline.

[eml]

Vaatasin seda klappi täna poes aga selgus, et saab kasutada ainult vasktorule ning soovitati kallimat, mingi 800 krooni. Proovin esialgu ilma ning siis otsustan.

[külaline456]

Tere!
Aga kui ma ühendan selle boileri otse akupaagi külge ja panen boileri ja akupaagi vahele termostaadi mis hoiab boilerisse minevat vett 60 kraadi näiteks. Kas selline asi vabavooluga hakkaks toimima? Tegu on horisontaalse boileriga marki peast ei tea. Ja mis on tagasilöögi klapi mõte seal ahelas ?

[Külaline]

Oleks natuke nõuandeid vaja järgmisele probleemile.
Plaanis on võtta ette teisel korrusel asuva vannitoa remont ja ütlasi paigaldada ka keskkütteboiler. Boileri paigutaks aga korrus allpool olevasse panipaika kuna esimesel korrusel jäävad küttetorud panipaigast kaugele siis oleks plaan tuua need teiselt korruselt radika kütteringist otse alla boilerisse? Kas see on teostatav või tekib liiga suur küttetorude kõrgustevahe ja peaks ikkagi paigutama esimese korruse kütteringi?

[Rostfrei]

Küttetorude kõrguse vahe ei mängi erilist rolli, seda ei tasu karta.

[hädaline.]

Kas keegi oskab soovitada kedagi, kes oskab mõõduka raha eest välja pakkuda lahendust küttesüsteemile.
Kütame elektri boileriga ja sooja vett ka sama elektri boileriga, nüüd esimese talve möödudes saime aru, et Eesti Energiale on saadud liiga palju makstud.
Plaan siis panna lisaks puidu katel, et kütta ja sooja vett teha.
Olen tänulik iga spetsialisti vihjest.