Veel üks ebastandartne olukord

[garmont]

Tere,

tegemist korteriga, kus praegused põrandad on allpool igasugu arvestust ja kõik tuleb paneelini välja loopida. Olen paaril varasemal aastal teinud uued põrandad laagidel, kuid pole tulemusega rahul, paari aastaga on põrand korralikult kriuksuma hakanud (laagide paigalduse kohta olen siit uurinud ja otseselt millegi vastu eksinud ei ole). Nüüd võtaks ette viimase põranda - ja mõttes on põrand valada.

Probleem selles, et õõnespaneelid on väga viltuselt paigaldatud, kohati tuleks paneelist põrandat tõsta 4, kohati 12 cm. Seega langeb peno + valamise variant. Väga ei tahaks ka tervet kihti tavalisest betoonist valada - läheb väga paksuks. Mida pakute? Mõttes on olnud valada kergbetoonist + pealmine õhukene kiht isetasanduvaga. Ning kas seal, kus täita tuleb paksemalt, võiks põrandale panna penoribasid (umbes nii, et 10 cm laiused ribad ja sama lai vahe)?

[Eestikinnisvara]

Valamise puhul sa tahad kohe "ämbrisse astuda".
4cm on üldse miinimum, mida tasub kuidagi maha valada. Alla selle on mõttetu aja ja raha raiskamine sellise töö puhul.
Milleks sulle peno korteri põrandale valu alla?Pole vaja.
Ok, seal kus paksus juba 12cm, seal võid kasutada peeneteralist kergkruusa, aga vaata, et valatav plaat jääks siiski kuskil 7-8 cm. Ja kasuta ka armatuuri.

[garmont]

Tänud vastamast!

Arvasin, et see 4-5 cm piirang ning vajadus armatuuri järele kehtib ainult eraldiseisva plaadi (nt penole) valamisel. Antud juhul valatakse ju olemasolevale betoonpõrandale ning moodustub ühtne tervik - või pole see nii lihtne?

Ainus valamise eesmärk on põrand tasaseks saada.

[Eestikinnisvara]

Nii paksu kihi (tegelikult normaalse kihi) valamiseks ikka armatuur vajalik. Eeldan,et sa paned ka kile uue betoonikihi alla. Vastasel juhul saad alumise naabri käest "keretäie".

[garmont]

Tagajärgi teada hea, põhjuseid veel parem Miks on vaja vaja valatav kiht vanast põrandast lahus hoida?

Seda ju ikka tehakse, et valatakse olemasolev põrand (isetasanduva) seguga tasaseks (ning vahele läheb nakkedispersioon mitte kile). Mille poolest see situatsioon tasanduskihi valamisest erinev on?

Tegelikult see 4 ... 12 cm oli kõikumine teiste ruumide puhul. Remonti minevates ruumides on põrand veel üles võtmata, proovisin nädalavahetusel paarist kohast mõõta ning enamasti kipub see number 15 ... 20 cm kanti (ja pinda on ~30 m2), mida paistab paljuvõitu ja hakkan valamisele ka alternatiivi otsima.

[Eestikinnisvara]

No sellele ei ole ei ole ühest vastust, kas hoida lahus või mitte. Mina tõin sulle näite, miks hoida lahus, kui kihi paksus on keskmiselt 7cm..Alumine naaber saab veekahjustusi/niiskuskahjustusi. Sellise kihi veesisaldus on suur ja tõenäosus, et midagi lekkima hakkab- olemas.
Tasanduskiht on õhuke kiht, mis valatakse spetsiaalse seguga. Veesisaldus on väiksem samuti.

Sinul on aga tasandusest asi kaugel. Põrandapinna erinevus on 15...20 cm. See eeldab ikkagi täidet + korralikku betooni.

Alternatiivina puit. Laagid maha, rihtida. Sealt edasi juba lihtne ju.

[jan]

Tagajärgi teada hea, põhjuseid veel parem Miks on vaja vaja valatav kiht vanast põrandast lahus hoida?

Ilmselt pidas herr Eestikinnisvara silmas seda, et kui sa korrusmajas valatavat betooni korralikult ei eralda, võib tsemendipiim läbi paneeli vuukide alumisele korrusele jõuda. Ma ei tea kui suur see oht muidugi reaalselt on, sest praod annab tihendada ning seda, et paneel niisama ei niiskuks ning alumistel värv kooruma ei hakkaks, aitab, kui vesitsementtegur on piisavalt väike ning korralik tuulutus.

Ise tasandasin 0-11cm kõikumisega paneelid kergkruusaga (60 ruuduses korteris läks kokku ~5 kuupmeetrit) ning katsin ujuvalt 2x 18mm OSB-ga. Teistele aga seda lahendust ei julge soovitada, sest eeldab väga piinliku täpsusega kergkruusa tasandamist. Oleksin eelistanud dB-plaanoga betoneerimist aga ehitusbuumi ajal ei saanud pumbamehi ning tavalise betooniga ei tahtnud maja koormama hakata - 15-nes korrus ikkagi. Üldjoontes olen tulemusega rahul - põrand on väga tasane (1mm/2,5m), kuid kõrgema niiskuse korral mängib.