Eestiaegse õhuvahedega tellismaja soojustamine

[Hellas]

Tere

Kuidas ja millega on kõige targem soojustada maja mis on:
1. punasest tellisest (must vuuk)
2. seinal 1 õhuvahe
3. tegemist nn vana eesti aja lõpus ehitatud kahekordse majaga
4. soliidne paekivi vundament.
Mõned on arvanud, et vaja väljaspoolt soojustada ja materjaliga peab ettevaatlik olema, et kondentsi ei tekiks.

Mida soovitate, millest alustada? Soovitage korralikke ettevõtteid või spetsialiste, kes suudaksid taolisi maju hinnata ja on sellist tööd ka varem teinud ja suudavad/tahavad oma tööle ka garantii anda.

Olen ette tänulik
Hellas

[Kalvis]

Too oma seina läbilõige siia (eriti andmed õhuvahe kohta - kas on tuulduv, kus asub kas saab vahtu täis lasta), ei oskagi sind enne aidata.

[Hellas]

Selge. Sellega läheb aega, sest maja projekti ei ole säilinud ja inventsariseerimisjoonisel selliseid detaile välja toodud ei ole. Tuleb siis füüsiliselt uurida.
Õhutus on seal omapärane, sest ka vundamendi sees, põranda all jooksevad tuulutuskäigud, mis suubuvad õue, sees on põrandatel tuulutusrestid. Talveks tuli need kinni toppida, et külm tuul ei viliseks. Kohal käinud arhitekt oli sellise tuulutussüsteemi peale üllatunud ja ei saanud aru, mis otstarve sellel on.
Võimalik, et seinte õhuvahe on ka nendega ühendatud. Kui läbi seina elekti tarbeks auku puuriti, siis väitsid töömehed, et seal olla lausa kaks õhuvahet.
Püüan siis rohkem infot hankida.

[Kalvis]

Millest põrand on? Oletan, et puitkarkass. Sel juhul peavad vundamendist põranda alla minevad tuulutusavad säilima (talveks võib neid sulgeda küll).
Seinte puhul kahtlustan Harju seina (pööningul või seina ülaosas peaksid olema siis tuulutusõhu väljumisvahed. Sel juhul on sisesein mingi puit-saepuru või palk lahendus, väljast kivivooder. Sel juhul võib maja soojustada mitut moodi
a) seina õhuvahed tuleb kinni lasta. On mitu tehnoloogiat. Reeglina on õhuvahe väike ja hea lahendus on, et ülalt (ja alt) tuleb õhuvahe kindlasti 100% kinni lasta. Siis hakkab õhuvahe töötama nagu aknaklaasil ja töötab soojustusena. Kui 100% pole võimalik siis sobib hästi kogu õhuvahe täitmine vahuga - puuritakse kiviseguvahedele iga meetri raadiuses miniauk (umbes 10 mm) ja sealt pritsitakse vahuvett sisse mis siis ilgelt paisub vahuks ja täidab tühimiku. (puuraugud täidetakse hiljem tsemendiga). Nii tehakse sein. Pärast on soovitav väljapoole lisasoojustus rajada, see on klassika (vahtplast või vill tuuletõkkega). Sisse soovitavalt niiskustõke.
b) Lõhud seest puitsaepuru maha ning täidad vahtplastiga. Väljapoole klassikaline soojustus. Eeldus, et kivisein kannab. Väljast soojustus tagab kiviseinale soojuse ja mitteniiskumise.
c) välisvooder täiega maha (kui ei ole kandev, eesti ajal ehitati palju, et seespoolne puitkarkasssaepuru või palk oli kandev) sellele soovitavalt vill-tuuletõke ja vooder.

Igal juhul tuleb enne kindlaks teha, mismoodi sein on ehitatud ja mis osa kannab ja mis mitte.

[Külaline]

Vat ei ole tegemist selle levinud Harju seina, vaid palju kapitaalsema ja korralikuma ehitisega, nimelt Nopsa seinaga.
Leidsin netist ka kirjelduse ja seega oli elektrimeestel ikka tuline õigus, et seal oli lausa kolm seina.
Nopsa sein koosnes servikividest
laotud kolmest püstseinast, mis olid
omavahel seotud sidekiviga iga
neljanda kivi järel. Nägusa välimuse
tõttu laoti seda seina peamiselt puhta
vuugiga seinana.

[murmet]

Ei saanud hästi aru, kas tegemist õhutus/tuulutus kanaliga või õhutus/tuulutus vahega. Tuulutusvahet ära mingil juhul, vastupidiselt soovitustele kinni mätsi, muidu jäädki oma kondensi otsa nukrutsema.

[Kalvis]

Vastus, kas võib kinni panna või mitte on väga suures sõltuvuses, mis on seina konstruktsioon. Küsija peab kas pööningul või akna juures kindlaks tegema täpselt, mis on mis ja mis sein kannab. Niikaua on kõik segane.

[Külaline]

ehitusspetsid vist ei tea, mis Nopsa-sein on
sellel on spetsiaalselt jäetud õhuvahed ja neid täitma ei peagi - Nopsa seina kasutati eestiaja lõpus uudse lahendusena Pätsu poolt rajatud asundustaludes

ja see kes siin soovitas ka tavalise õhuvahe kinni toppida - Sa ära enam sõna võta, muidu äkki keegi rikubki enda maja ära