Soomes valmistatud ahjud versus kodumaine

[Hiid]

Kui leiad
siit yhe elamise,kus elamist köetakse ainult soome tyypi ahjuga,vabanndan sinu ees Potikivi ja tunnistan ausalt köikide foorumikylastajate
ees,et ma pole kahekymne kaheksa aasta jooksul p..... öppinud ja hoian edaspidi suu kinni!Edu!

Mul on soometüüpi ahi, savitoni potist, kuna häädemeeste keeldus lihtpotti tootmast, kas nüüd teeb jälle või ei , pole aimu.
Kütan üle päeva, onni suurus on 90m2
alla 23.C tempi ei lase. Ahi on küll suurem, kui tavaliselt. 5x6 potti vist oli. Kütan terve traadist korvitäie korraga, s.t kaks ahjutäit enamvähem. Ahi eriti kuumaks sellega ei lähe, aga hoiab maja kenasti sooja.

[kaminahi]

kustutatud

[Külaline]

ü�val pool oli lausa ligid toodud, kus ehitati seltskonnaga kaminahi, kus oli ka vee soojendamiseks küt�keha ja kõrv� salvestav leivaahi ja kujuta ette "teadja" need olid põhiküttek�! ! !
Sina ei suuda ka edaspidi oma suud kinni pidada, kuid õppimi�võimelin�sa tõesti ei�le, seda on sinu jura siinsetel lehtedel juba kõigile tõ�tanud.[�uote]

http://heatkit.com/html/lopezs.htm
http://mha-net.org/docs/committee-repor ... 031202.htm
http://www.pyromasse.ca/rccs.html
http://www.pyromasse.ca/stcanut_e.html klikkida ka numbrite rivi (1-8)
http://www.pyromasse.ca/onroad_e.html
http://www.pyromasse.ca/finistere_e.html
http://www.pyromasse.ca/fnsavale_e.html
http://www.pyromasse.ca/pbf.html
http://mha-net.org/docs/v8n2/wildac08f.htm
http://mha-net.org/docs/v8n2/v8n2.htm
http://mha-net.org/docs/temp/080725k0ppel.htm
http://mha-net.org/docs/v8n2/docs/estonia01.htm

Mis segu see selline punane on millega nad kollet laovad siin linkide peal?

[h.]

Kas nn. soome tüüpi kolle ei ole mitte mõeldud koos järelpõlemisega kasutamiseks? Ehk siis teoorias peaks asi välja nägema selline, et koldes puuakse põlemine kinni, küttes liigvähese õhuga ja seeläbi tekitades mittetäielik põlemine. Nüüd, peale koldekõri, järelpõlemiskambri alguses, lastakse leegi otsale eelsoojendatud õhku ning põlemata kütus lööb uuesti sinise leegiga põlema, ehk siis tekib järelpõlemine. Ilma järelpõlemiseta tundub tegu olevat koldega, mille puhul ei oleks vast mõtet kasutegurist rääkima hakata. Põlemine puuakse kitsa kõriga kinni (kohati jäetakse kõriavaks isegi 200cm2) ning siis liigub edasi juba suhteliselt jahe suits järelpõlemiskambrisse, mis antud versioonis tundub vale nimega nimetatud olevat.

[Külaline]

Kas nn. soome tüüpi kolle ei ole mitte mõeldud koos järelpõlemisega kasutamiseks? Ehk siis teoorias peaks asi välja nägema selline, et koldes puuakse põlemine kinni, küttes liigvähese õhuga ja seeläbi tekitades mittetäielik põlemine. Nüüd, peale koldekõri, järelpõlemiskambri alguses, lastakse leegi otsale eelsoojendatud õhku ning põlemata kütus lööb uuesti sinise leegiga põlema, ehk siis tekib järelpõlemine. Ilma järelpõlemiseta tundub tegu olevat koldega, mille puhul ei oleks vast mõtet kasutegurist rääkima hakata. Põlemine puuakse kitsa kõriga kinni (kohati jäetakse kõriavaks isegi 200cm2) ning siis liigub edasi juba suhteliselt jahe suits järelpõlemiskambrisse, mis antud versioonis tundub vale nimega nimetatud olevat.

Väga huvitav teooria, ootaks nüüd ja vaataks mis targemad mehed selle peale vastavad

[ha-ha]

Kõik mõtlevad, kuidas koldes tekitada täielik põlemine aga üks teoreetik jälle arvab,vastupidi. No järelpõletatakse ikka seda, mis koldes ei õnnestu ära põletada ja eelsoojendatud lisaõhk antakse leegi peale. Ei tea, et veel järelpõlemiskambrisse. Vello Roots räägib seda, mida Tiileris teada antakse ja ei teoretiseeri ega äja mõla mõla pärast. Nii loll jutt siis minu suust....

[h.]

Järelpõletatakse CO-d, mis põleb sinise leegiga ning vajab süttimiseks 650 kraadist õhku.

[ha-ha]

Saan ma õigesti aru, et pood leegi kõriga kinni ja annad järelpõlemiskambrisse üle 650 kraadi eelsoojendatud õhku?

Järelpõletatakse CO-d, mis põleb sinise leegiga ning vajab süttimiseks 650 kraadist õhku.

[h.]

Järelpõlemiskambrisse? Pigem leegi otsa peale, sinna, kus on neel.

Saan ma õigesti aru, et pood leegi kõriga kinni ja annad järelpõlemiskambrisse üle 650 kraadi eelsoojendatud õhku?

Järelpõletatakse CO-d, mis põleb sinise leegiga ning vajab süttimiseks 650 kraadist õhku.

[ha-ha]

.....Nüüd,peale koldekõri, järelpõlemiskambri alguses,...jne. Kes selle siis kirjutas, mes?

Kas nn. soome tüüpi kolle ei ole mitte mõeldud koos järelpõlemisega kasutamiseks? Ehk siis teoorias peaks asi välja nägema selline, et koldes puuakse põlemine kinni, küttes liigvähese õhuga ja seeläbi tekitades mittetäielik põlemine. Nüüd, peale koldekõri, järelpõlemiskambri alguses, lastakse leegi otsale eelsoojendatud õhku ning põlemata kütus lööb uuesti sinise leegiga põlema, ehk siis tekib järelpõlemine. Ilma järelpõlemiseta tundub tegu olevat koldega, mille puhul ei oleks vast mõtet kasutegurist rääkima hakata. Põlemine puuakse kitsa kõriga kinni (kohati jäetakse kõriavaks isegi 200cm2) ning siis liigub edasi juba suhteliselt jahe suits järelpõlemiskambrisse, mis antud versioonis tundub vale nimega nimetatud olevat.

[h.]

Võibolla ei väljendanud ma end piisavalt täpselt ennist. Kuid siiski... ma võin sinuga põhimõtteliselt ka lingvistilistel teemadel vaielda, kuid oleksin siiski õnnelikum, kui valgustaksid mind antud koldetüüpi teemal.

.....Nüüd,peale koldekõri, järelpõlemiskambri alguses,...jne. Kes selle siis kirjutas, mes?

Kas nn. soome tüüpi kolle ei ole mitte mõeldud koos järelpõlemisega kasutamiseks? Ehk siis teoorias peaks asi välja nägema selline, et koldes puuakse põlemine kinni, küttes liigvähese õhuga ja seeläbi tekitades mittetäielik põlemine. Nüüd, peale koldekõri, järelpõlemiskambri alguses, lastakse leegi otsale eelsoojendatud õhku ning põlemata kütus lööb uuesti sinise leegiga põlema, ehk siis tekib järelpõlemine. Ilma järelpõlemiseta tundub tegu olevat koldega, mille puhul ei oleks vast mõtet kasutegurist rääkima hakata. Põlemine puuakse kitsa kõriga kinni (kohati jäetakse kõriavaks isegi 200cm2) ning siis liigub edasi juba suhteliselt jahe suits järelpõlemiskambrisse, mis antud versioonis tundub vale nimega nimetatud olevat.

[kaminahi]

kustutatud

[h.]

No anna nüüd ikka armu talupojale. Võõrkeeli ei oska ning pildid on liiga värvilised. Äkki saaks (pliis) puhtas eesti keeles selle värginduse tööprintsiibi.

[Vello Roots]

Põlemine peab toimuma ikka koldes ja järelpõlemis kambris toimub ainult 5% kogu põlemis protsessist, see pärast ei tohikski kõri teha liiga kitsana (soovitav on 150mm), kõri annab põlemisgaasidele kiirenduse ja liiga kitsa kõri puhul ei jõua hapnik ja koldes põlemata jäänud gaasid seguneda ja ei toimu koralikku järelpõlemist.
Lisaõhu moodul on pildil ja lisaõhk tuleb tuua koldesse just sellisel kõrgusel.

[Vello Roots]

Kõik mõtlevad, kuidas koldes tekitada täielik põlemine aga üks teoreetik jälle arvab,vastupidi. No järelpõletatakse ikka seda, mis koldes ei õnnestu ära põletada ja eelsoojendatud lisaõhk antakse leegi peale. Ei tea, et veel järelpõlemiskambrisse. Vello Roots räägib seda, mida Tiileris teada antakse ja ei teoretiseeri ega äja mõla mõla pärast. Nii loll jutt siis minu suust....

Siin on ekslikult kirjutatud, et inf tuleb Tiilerist, kuid ei, info tuleb http://www.tulisijat.info/ ehk siis pottsepade liidust, ka Tiiler on liige, kuid meie esimees tegeleb intensiivselt uuringutega ja siis jagatakse infot ka liikmetele

[teadja]

Jah,ma annan endale täiesti aru,et olen nn.sötta sattunud soomes väljaöppe saanud,ahju ja
kaminameistritega.Kahjuks antakse neile ette kindlad mängureeglid ja endal jääb möelda
väga vähe.Kui nyyd mönimees arvab,et ma pole siin yles ladunud yhtegi soomlast,siis ta eksib.Alates
kaheksakymne yhaksanda suvest on neid tehtud nii,et ninast veri väljas,aga asi pole selles.Soomlased
pööravad pöhitähelepanu just täielikule pölemisele,sest salvestus nende jaoks pole niivörd oluline.
Loomulikult jöuab see aeg ka meile,aga praegu veel vara,eriti maarajoonides.
Seda,et siin möni kibestunud äbarik anonyymsuse lipu all ennast välja elab,ei vöta ma tösiselt.
Nyyd edasi vaidlusesse Potikiviga.Jällegi kisub teema sinna kolde efektiivsuse poole.Jah,kolle on neil
efektiivne,aga mida edasi.Pyyan sulle selgitada,kuidas mina eestis teen.
Suure ukse puhul ja muidugi kliendi nöusolekul, joonistan välja ahju välisvoodri,koos pöskedega.
Kolde teen ukse laiuse,ukse kinnitan mitte välisvoodrile,vaid koldesamoti otstele,mis ulatavad
yle pöskede ahju ukse poole.Nyyd koldekaar,ei pea olema pikem,kui yks samott.Ukse pealset
seestpoolt ei vala,vaid kaare ja välismyyritise vahele tulebserviti samott.Kolde taha enne taga
välismyyritist tuleb vahesein,suvelööri tarbeks.Koldekaare körgusega annab mängida.(kiilukivid,samott)Nyyd koldekaar tuleb laduda tehniliselt öigesti,mitte nagu Veski öpikus.Liiga
laia kolde puhul kolde seinad toestada välismyyritisega(kohati)Koldeseinad ise on välismyyritisest
eraldatud.Nyyd koldekaarele saab ehitada sydamiku aluse,toetudes osaliselt voodrile,osaliselt kolde-
kaarele.Kuna löörid pikenedes ahenevad,sydamik suureneb,samas ka salvestus.See on laias laastus,
kui tahad tee proovi.Samas saad teada ka kivide hulga,mis eri tyypi ahjudesse läheb.
Keegi viskas siin kildu,et olen ringlööri armunud.Ei ole.peaasi,et ahi soe pysiks ja pererahvas rahul.
Edu!

[Vello Roots]

teadja väide: "Kahjuks antakse neile ette kindlad mängureeglid ja endal jääb mõelda
väga vähe "
Võimalik, et kellegile keegi mingid mängureeglid seab, kuid . . . . eks ikka iga üks mõtleb oma rikutuse tasemel .
Mina oma komentaarides lähtun paberitest, kus on näha mis ja miks ja praktikast, kus on näha,et paberil olev toimib .
Viimane uuring mida mina näinud olen, oli sekundaarse õhu lisamine koldesse ja see uuring maksis vaid 70000EUR-i
Ja eks igaüks võib sealt edasi mõelda,et kes siin kellegi mängu on kohustatud mängima.
Teadjale ikka edu vastuvoolu ujumisel.

[pottkivi]

Lgp. Teadja eks igaüks kujutab asju endale ette vastavalt fantaasiarikkusele. Kui sulle meeldib end sõjas näha, siis jumal sinuga. Ehitasin oma esimese ahju 1986 aastal. Sel ajal ei teatud nn. soomlastest ööd ega ilma. Seega ei mahu ma kuidagi sinu klassifikatsiooni alla. Vaidlesin Kaminahjuga üsna tuliselt kodusoe foorumis samal teemal ainult seal pidin kaitsma nn. eestlase häid omadusi. Kui mahti soovitan sul selle vaidluse diagonaalis läbi lugeda.Mõlemal ahju tüübil on omad eelised ja puudused. Ei hakka neid siin üle kordama. Ma poleks siingi vaidlusse laskunud. Lihtsalt häiris see kergekäelisus, oma tõe ülimaks kuulutamisel, ilma eriliste selgitusteta. Igal meistril on oma väljakujunenud töövõtted ja eelistused tehniliste lahenduste osas, mida on mõistlik jagada. See et keegi on mingit varianti kasutanud 10 või enamat aastat, ei tähenda veel seda, et seda peaks automaatselt parimaks lugema. Edu minugi poolt.

[kaminahi]

Hr. Pottkivi. Võtan ka õiguse meenutada mõõdunut. Eks igaüks mäletab oma ja mina mäletan:
1. Sa ( st. mina) ei ole olnud kakskümmend aastat pottsepp. (2 plekut tegin seitsmekümnendatel)
2. Sul ei ole olnud minu õpetajat ja sa ei saa midagi osata.
3.Sa kiidad ainult ühte tüüpi ahju kuna ei tea teistest midagi.
Sõitke te kõik vanad stagnapeerud oma harimatuses edasi ja ärge hakake aasta möödudes jälle sama juraga foorumis esinema.

Kes tahab aga jagada oma uusi kogemusi, laske tulla!!!
Panin üles linke Põhja-Ameerika müürsepa-ahjudest. Mõnel lingil ka minu laps ja meie workshop pilte. Kolde ehituse olen kõiki nähtut kokku seades lappinud isenesetarkusest selliseks nagu piltidel näha. 11. link, 8. ja 9. pilt

[teadja]

Jällegi kisub kuumaks.Loomulikult on igal ahjutyybil omad head ja vead.Oma tööd ma pole samuti ylimuslikkuseks pidanud,ehk on
keegi asjast valesti aru saanud.Ainult,et nende ahjudega tekkis jama just siis,kui tööle hakkasid just soomes väljaöppinud mehed.Kas
unustati rahvale selgitamast,et ei tohi ikka järjepanu sedavörd agu anda,kui vanadele ahjudele.Minule igaljuhul tehti l-eestis
terve ekskursioon vaatamaks löhkiköetud ahjusid.Ja oleks olnud veel yhe mehe tööd.Ei,köik erinevad mehed.Nii,et oleks nagu mötlemisainet.
Nyyd töesti,härra Roots,ei sa aru sellest rikutuse tasemest.Tean,et ka teie soomes olete ja töötate.Ja arvan,et teilgi on töölepingus
punktid,millest nagu rääkida ei tahaks.Ja kapitalism,kuramus on selline,et kes maksab,see tellib ka muusika.See,et kui ma ei uju
samas suunas kui Märjamaamehed,ei tähenda veel,et ujun vastuvoolu.Edu!

[Vello Roots]

Sellest teemas peaks vast rääkima ahjudest, mitte pottsepadest.
Minu viimane postitus siia teemasse pottsepadest on see, et minul ei ole ühegi firmaga mitte mingit lepingut küttekollete ehitamiseks, ma ei ole seotud ühegi ehitusmaterjale tootva firmaga, ainuke liit kuhu ma kuulun olen juba välja öelnud ja mul ei ole keegi midagi keelanud rääkida, ega ka käskinud rääkida.

[,]

Kivi paisub kuumenemisel ,sellepärast ongi paljud ahjud pragusi täis.

[väheteadja]

Lgp.pottsepad,päris huvitav on teie foorumeid lugeda,kuigi ise ei ole pottsepp aga ladunud paar ahju 20 a.tagasi plekkkesta sisse ja need siiamaani täiesti toimivad.Nüüd paar kuud tagasi tegin omale sellise soome tüüpi ahju,suht väike-77cm küljemõõt,ausalt öelda ei jõua ära imestada kui vähese puuga see ahi soojeneb ja mis peamine püsib ööpäeva soojana.Siin eelnevalt keegi väitis,et seda tüüpi ahju peaks kütma hästi vähese õhuga,siis põlemise kinni pooma,mina olen just vastupidi teinud,kuna ahi suht värske siis kütan vähese peenikese puuga,nii,et põlemisaeg on 15-20 min,õhku annan korralikult ja põleb ikka valusa leegiga.Arvan,et just kõriga kolle salvestab nii palju kuuma,et seda siis pikemat aega välja anda. Edu meistritele.

[Meistrid]

Täname mitteteadjat edusoovide eest ja loodame, et ka teadja midagi teada sai. Edu teilegi!

[kaminahi]

No anna nüüd ikka armu talupojale. Võõrkeeli ei oska ning pildid on liiga värvilised. Äkki saaks (pliis) puhtas eesti keeles selle värginduse tööprintsiibi.