Harvia korsten tilgub

[Õhuke]

Saunaahjul Harvia moodulkorsten peal. Vihmaga tilgub päris rõõmsalt suitsutoru ja väliskesta vahelt. Katuse läbiviik peab, võtsin alt lahti kõik kuiv. Korstna otsamüts ka korralikult peal. Äkki on kellelgi kogemusi?

[motamees]

Usun, et see polegi väljast tilkuv vesi. Moodulkorstende sein ei ima niiskust (nagu silikaat) ja kondentsvesi jookseb larinal alla.
Miks just vihmaga tilgub? Õhuniiskus siis ju väga suur.

[dumbuser]

Vanasti tekkis kondenseerumine temperatuuride vahest. Vbl enam pole nii.

[motamees]

Tumbuser'ile.
OK, füüsikaseadused kehtivad ka praegu.
Seleta mulle ära aga järgmine nähtus: Kaubiku kongi uksed olid öösel lahti. Hommikul olid klaasid seest ja väljast nii niiskust täis, et nired jooksid klaase mööda alla. Vihma ei sadanudki. Kui kongi uksed on kinni, siis on klaasid märjad ainult väljastpool. Seespoolt väga vähe.
Ja kogu su postituse mõte oligi kellegile koht kätte näidata. Kui ma olen loll, siis näita oma tarkust parem korstna tilkumise lahtiseletamisega.

[dumbuser]

Tumbuser'ile.
OK, füüsikaseadused kehtivad ka praegu.
Seleta mulle ära aga järgmine nähtus: Kaubiku kongi uksed olid öösel lahti. Hommikul olid klaasid seest ja väljast nii niiskust täis, et nired jooksid klaase mööda alla. Vihma ei sadanudki. Kui kongi uksed on kinni, siis on klaasid märjad ainult väljastpool. Seespoolt väga vähe.

Eee ... ja millest sa siis nüüd aru ei saa ? Kui uksed on lahti siis saab mõlemale poole klaasi üks ja sama hulk niiskust. Sissepoole ilmselt siiski vähem aga seda silmaga mõõta on päris keeruline. Kuna klaas soojeneb aeglasemalt, kui teda ümbritsev õhk siis tekib sinna ka laksti kondensaat külge. Kui klaas soojeneks sama kiirelt nagu õhk seal ümber siis poleks mingit jama. Kui kongi uks kinni panna ja seal seal kongi sees ei ole niiskust sama palju kui väljas ja siis tekib külmale klaasile ka vähem kondensvett. Vaidle vastu kui tahad, mina paremat seletust ei oska leida.

Ja kogu su postituse mõte oligi kellegile koht kätte näidata. Kui ma olen loll, siis näita oma tarkust parem korstna tilkumise lahtiseletamisega.

Igaüks saab aru nagu tahab. See loll olemine on sinu ütlus. Ja mis korstnasse puutub siis oli kirjas, et vihmaga niriseb vett. Ilma vihmata olukorrast polnud aga midagi. Mis minu arvates tähendab seda, et vihm ikkagi on seal osaline. Kondensaat tekib aga nii või naa ja sel juhul peaks ka ilma vihmata olukorra puhul sellest mingeid jälgi olema. Tõis küll, seda teemaalgataja ei kurtnud.

[motamees]

Eee ... ja millest sa siis nüüd aru ei saa ? Kui uksed on lahti siis saab mõlemale poole klaasi üks ja sama hulk niiskust.

Ja mis korstnasse puutub siis oli kirjas, et vihmaga niriseb vett.

Kongi asjast sain ma aru küll. Vaja oli lihtsalt sinupoolset kinnitust, et sealt edasi minna.
Kui mõtleks klaasi nüüd moodulkorstnaks ja kongi ukse korstnaavaks, siis oleks ju mingi seletus asjale olemas. Vähemasti mingi niidiots, kuskohast edasi minna.
Mul sõber otsis korstnaleket (fibo moodulkorsten). Vihma vastu tegi kõiksugu kaitseid. Lõpuks selgus ikkagi, et tegu ei olnud läbisadamisega, vaid moodulkorstna eripäraga. See eripära on tehasest sisse programmeeritud. Sellepärast pakutaksegi moodulkorstna allaotsa drenaasiavaga põhja. Silikaatkorstendel pole kunagi olnud korstna allosas drenaasiava vajadust.
Poisi majale sai ka pandud voodriga moodulkorsten. Tule allategemise algul jookseb korsten vett, ja mitte vähe. Teades eelnevaid asjaolusid pole ma hakanudki lekkekohta otsima. Kui tuli all iga päev, siis pole korstna allosas ka vett.
Kõike neid kogemusi moodulkorstendega arvestades pakkusingi variandiks kondentsvee.

[dumbuser]

Ja kuskohast seda niiskust sinna tuleb koguaeg niipalju ? Ega see autoklaas sul ka iga hommik udune ei ole. Ehk siis temperatuuride erinevus on küll olemas aga seda niiskust mis veeks muutub lihtsalt ei ole niipalju, et silmaga näha oleks. Omanik aga rääkis, et vihmaga on jama. Omanik võiks ka selle kirja panna, kuidas kütmine asja muudab. Et kas kütmise ja vihma ajal on ka märg ja kas ilma vihmata pole mitte kunagi kasvõi natukenegi vett seal olnud.

[motamees]

Õhus ikka niipalju niiskust, et lahtiste kongiustega (remontisin autot) oli igal hommikul auto seestpoolt päris niiske. Klaasidel oli hästi näha. Auto väljas katuse all ja esiklaas seespoolt negatiivse kaldega, ikkagi märg. Ja mis temperatuuride erinevust seal ikka on, kui tagasein kaubikul puudu. Sõitnud ka pole.
See, selleks. Läksime küll teemast mööda, aga vähemasti muutusid vastused arutlevaks.
Kui nüüd teemasse tagasi minna, siis praegu lugedes seda "rõõmsat" tilkumist, kaldun ka arvama, et tilgub ikkagi vihm. Nagu eelmises postituse õigesti mainiti, infot on ikkagi vähe.
Panen siis ka sõbra veel ühe märkuse korstna kohta kirja. Kui ta seal loiguga põrandal võitles, näitas ta mulle korstnamütsi (vihmavari). Ütles, et see ka väike ikkagi. Müts oli korstna välismõõduga üks. Tuulega pidi vahelt ikkagi sisse lööma. Ja kõik, mis juba korsta otsast sees, jõuab alla välja. Moodulkorsten oleks nagu "klaasist". Imamisvõime null.

[Õhuke]

Olin paar päeva võrgust väljas aga siin on vahepeal päris andmiseks läinud. Samas härrased, õiget vastust kommidest ei leia. Vesi pressib sisse justnimelt suitsutoru ja kesta vahelt, elik läbi villa. Siis kui vihma sajab. Olen suht kindel, et kondentsiga tegemist ei ole. Samas olen toru väljast elik vihma käes oleva ose üksipulgi läbi käinud ja sotti ei saa. Mõtlesin äkki kellelgi on kogemust nimetet produktiga. Arvestades produkti hinda lähen muidugi järgmiseks porode elundeid väänama.

[dumbuser]

Mingit pragu siis kuskil näha ei ole ? Aga see koht kus korsten läbi katuse läheb ? Või on ehk need moodulid omavahel kuidagi viletsasti ühendatud ja see koht sattus kuidagi sellisesse paika kus vihmaga vesi sisse pressib ?

[Õhuke]

Niisiis porode vastus käes läbi kohaliku esindaja. Siin tema on:
Tervist
Küsisin Teie probleemile nõu ka tootejuhilt. Sain sellise vastuse:
Reason for this is that rain is coming almost horizontally and some water is getting in from the small
gap between the inner pipe and top plate/end plate of the pipe. Solution could be a extension for the
rain hat of the pipe. Sometimes this kind of enquieries occurs in all the cases has been similar ie.
the house is next to coast-line or some hill, where the rain is really coming horizontally.
Nagu näha on probleem suure tõenäosusega viimaste aegade pea tormilistes ilmaoludes. Kui võimalik soovitan kasutada kuumuskindlamaid vuugihermeetikuid suitsutoru ja korpuse tihendamiseks.
Terv.
Tegelikult lihtne ja loogiline, olen lihtsalt reklaami ohver. Mula nende toodete ilmastikukindlusest on paljas vaht. Ostad õige mitme kilo eest oma teada kvaliteeti aga saad sotsialistliku junni. Aga tänud kaasamõtlemise eest ja õppigem võõrastest vigadest on odavam.

[Andres80]

Kus juures minul on täpselt sama mure, vett on tilkunud sise ja väliskesta vahelt, kus asub vill.
Kui ma polnud terve suva läbi kaminat kütnud, siis oli kohe kuulda, kuidas korstna sees kõik susisema hakkas ja seal olev vesi keema.
Aga räägi kas sa leidsid oma korstnal defektse koha üles, minu silm ka ei leia endal korstnal seda viga üles :S

[Õhuke]

Kus juures minul on täpselt sama mure, vett on tilkunud sise ja väliskesta vahelt, kus asub vill.
Kui ma polnud terve suva läbi kaminat kütnud, siis oli kohe kuulda, kuidas korstna sees kõik susisema hakkas ja seal olev vesi keema.
Aga räägi kas sa leidsid oma korstnal defektse koha üles, minu silm ka ei leia endal korstnal seda viga üles :S

Ainsa võimalusena vee sisse pääsemiseks näen suitsutoru ja väliskesta ülevalt katva krae vahelt. Pragu on seal täiesti olemas, suht kitsas aga kui 24/7 vihma kallab, eks siis midagi ka sisse tuleb. Käisin sügisel üleval ja käitusin vastavalt põdra soovitusele, proovisin ahjumastiksiga seda pragu kinni panna. Kuna tervet ümbermõõtu ei näe tuli tegutseda osaliselt käsikaudu ja osaliselt õhust kinni hoides. Sellest ilmselt ka vilets tulemus. Sissesadamine jäi justkui vähemaks aga midagi tuleb ikka. Kevade poole kui katus vähe karedamaks läheb võtan ülemise jupi alla ja vaatan kas saab mastiksiga hakkama või peab miski võru sinna peale aretama. Kui mingeid uudiseid tekib siis annan siin teada.

[virgor]

Seal üleval peaks ju olema mingi võru,miks sul ei ole??

[Peetripoeg]

Ei siin ei pääsata mingi võru.
Piltlikult öeldes müüdi sulle jutu järgi mersu aga hiljem selgus et on sapakas.Autode puhul me niimoodi õnge ei lähe,aga muude asjadega paraku alatihti.Ja mida rohkem määravamaks saab hind seda rohkem.Lihtsat müügimeest kaupluses huvitab vaid müük,Ja midagi negatiivset müüdava toote kohta ei kuule sa sealt kunagi.Paremal juhul öeldakse mõne toote välimuse kohta ,et maitseasi ja ongi kõik.
Ja hiljem ongi käes need varjatud ohud,millest päästab ainult Tehase sertifikaat ,kus on kõik mustvalgel kirjas,mille kindel ja millistele tingimustele peab vastama Tehases valmistatud toode.
Olulisemad ongi metallkorstende puhul ilmastikukindlus,nõgipõlemiskindlus,happekindlus,temperatuuritaluvus,isolatsioonikihi materjal ja paksus,ohutuskaugused süttivatest materjalidest jne

Olgem tähelepanelikud: Vaenlane ei maga ja pärast jama palju.(Ostjal)
Nii me õõnestamegi neid vana kapitalismi alustalasid...........
.......Ja peagi saabub sotsialistlik kapitalism.

[varukas]

Ahjuhermeetik ei aita kuna ta kivistub ära ja läheb praguliseks,eriti kui pealemäärida.Kui on elestne kuumakindel hermeetik siis teine asi.Seni pole sellist kahjuks müügilt leidnud.
Minu soovitus oleks järgmine .Tuleks uuesti korstna otsa ronida ja proovida fooliumteibiga väliskesta ja sisetoru vahelinepragu kinni teipida, kasvõi mitme kihiliselt sellel on tugev liim taga.Kui on võimalus siis oleks hea kuumaõhupuhuriga eelnevalt soojaks lasta ,siis jääb paremini kinni.Soovitan kasutada kangemat teipi mida kasutatakse kaminaehitusel fooliumvilla ühenduskohtade teipimisel alates 150C.
See teip on paksem ja tugevam kui tavaline mis poodides müügil see kõlbab saunaruumi fooliumi liimimiseks .Kasutan teipi väga edukalt ka kaminakivide servade teipimisel kaitseks värvimisel seal on tunduvalt tugevam liim kui paberteibil ja värv ei tungi teibi alla.
Isegi ajutiselt saab sellega autosummutit lapida kuna tegemist mittepõleva materjaaliga .
Palun ärge saage minust valesti aru, ei ole tõesti mingi teibi maaletooja.Räägin lihtsalt kuidas võib probleemist lahendust saada.Kindlasti on ka teisi arvamusi.

[mitteteadja]

Metallist moodulkorstendel on üleval kus vill ja väliskest lõppeb plekist krae peal,krae välisserv valtsitud allapoole ja sisemine serv valtsitud ülespoole ja selle ülespoole valtsitud serva peale läheb korstna müts mis kinnitatakse sisetoru külge kruvidega.Sealt vahelt küll vihmavesi sisse sadada ei saa.Mingit hermeetikut sinna vahele panna pole mõtet kuna sisetoru kuumuse käes paisub ja kerkib koos mütsiga üles samal ajal on vill ja väliskest paigal.

[virgor]

Ei siin ei pääsata mingi võru.
Piltlikult öeldes müüdi sulle jutu järgi mersu aga hiljem selgus et on sapakas.Autode puhul me niimoodi õnge ei lähe,aga muude asjadega paraku alatihti.Ja mida rohkem määravamaks saab hind seda rohkem.Lihtsat müügimeest kaupluses huvitab vaid müük,Ja midagi negatiivset müüdava toote kohta ei kuule sa sealt kunagi.Paremal juhul öeldakse mõne toote välimuse kohta ,et maitseasi ja ongi kõik.
Ja hiljem ongi käes need varjatud ohud,millest päästab ainult Tehase sertifikaat ,kus on kõik mustvalgel kirjas,mille kindel ja millistele tingimustele peab vastama Tehases valmistatud toode.
Olulisemad ongi metallkorstende puhul ilmastikukindlus,nõgipõlemiskindlus,happekindlus,temperatuuritaluvus,isolatsioonikihi materjal ja paksus,ohutuskaugused süttivatest materjalidest jne

Olgem tähelepanelikud: Vaenlane ei maga ja pärast jama palju.(Ostjal)
Nii me õõnestamegi neid vana kapitalismi alustalasid...........
.......Ja peagi saabub sotsialistlik kapitalism.

No sellist jama oskad küll ainult sina ajada.Muidugi aitab see võru,et vihm sinna vahele ei sajaks.

[Õhuke]

Metallist moodulkorstendel on üleval kus vill ja väliskest lõppeb plekist krae peal,krae välisserv valtsitud allapoole ja sisemine serv valtsitud ülespoole ja selle ülespoole valtsitud serva peale läheb korstna müts mis kinnitatakse sisetoru külge kruvidega.Sealt vahelt küll vihmavesi sisse sadada ei saa.Mingit hermeetikut sinna vahele panna pole mõtet kuna sisetoru kuumuse käes paisub ja kerkib koos mütsiga üles samal ajal on vill ja väliskest paigal.

Kato perkkele, minu korstnalt on see siis tuuri pandud Tegelikult sellel harvia torul, mida ei saa korstnaks nimetada, on seal pragu, mis jääb pealmise kaane ja suitsutoru vahele.
Varukas: ei kasuta põhimõtteliselt teipi kohtades, kus võimalik ükskõik millise püsivama materjaliga hakkama saada. Mingu tegemiseks või nädal. Kardan muidugi ka seda, et teip seal ilmselt kua ei kestaks. Isegi 150 kraadine. Võibolla ajutise lahendusena. Aga ajutiselt tegemiseks ei pääse praegu ligi, nats libe ja kuue meetri pealt ei lähe langevari ka lahti.
Peetripoeg: tegelikult oli harvia toru, mida ei saa korstnaks nimetada, minu isiklik ja vaba valik, võin piiblil vanduda. Kui kahtlustada kaupmehi pettuses siis on nad spetsiaalselt minule müümiseks pakkinud miski no name toru harvia originaalpakendisse, (5erinevat kasti) kleepinud kinni harvia originaal teibiga, varustanud igasuguste paberitega ja pannud K-Rautasse müüki. Võiks lisada veel võimalike luule aga selliste luulude tõenäosus on null või isegi alla selle. Seega Valisin selle harvia toru, mida ei saa korstnas nimetada, kaalutlusel, et põhjanaabrid teavad milline peaks sauna korsten olema ja neil on ka miski metallitöö kogemus. Paraku mida netu seda netu. Ja nüüd olen selle juraga nagu l... lapsega. Ja ei lohuta mind mitte üks põrm see, et Andres 80 on samasse ämbrisse astunud. Pigem teeb tigedaks, et ma õigel ajal kasvõi siin foorumis lärmi ei löönud, et naabrid korstnaehitusest mitte halligi ei tea ja keegi veel teadmatusest puusse pani.
Sai pikk see lugu aga tänud kõigile kes kaasa aitavad mõelda ja mulle tundub, et lähen nädalavahetusel katust liivatama ja harvia toru, mida ei saa korstnaks nimetada alla võtma.

[Peetripoeg]

Tere!
.......
Virgor,edaspidi võid kõik mind puudutavad teosed saata aadressile :uuskamin@gmail.com
Aga ,kui soovid võid ka kisada siin.vaba valik
........
Ma usun,et enamuses siin sõnavõtnutest on siiras soov saada vastus-saada aidatud ligimest ,naabrimeest,kaasrändajat ........
Ehk et kui me rikume oma mõtet odavama,kuid samaväärse korstna libemüüja veellibedamates sõnadest.Siis hiljem ei ole meil mõtet küsida foorumist Asjatundjate ebamäärast(vaidluste-süüdistuste-kaklemistega läbipõimunut)arvamust sellesama ebakvaliteetse(kuni ei tea sert .numbrit.siis omadussõna õigustet)toote kohta.
Seda enam,et osa harvia tooteid "vist" tehakse eestis.Plekki keerata oskavad paljud.Ma tahan kuulda kisajat,kes väidab et Harvia toodang tuli kõik Soomest.
Härrased,see kapitalismi osa,mille me praegu läbisime oli veel hilis-sotsialistlik röövpüük kapitalismi tingimustes
Foorum on kujunenud tehaste ja müügimeeste praagi kõige odavamaks likvideerimise kohaks.
Doktor AiValus

[Peetripoeg]

Originaalpakend
Tõeline garantii...............
Sõbrad,vaid tehase sertifikaat ja volitatud müüja(mitte alati) aitab teid selles valikus.
Kui kahtlete.
Ja käsitööna ,vaid isiklik kogemus.
Ehk et kui oleks kulutatud raha kondentsi lukule,poleks neid probleeme.........
Kui tellija teadmata jäeti see paigaldamatta,siis on tegemist tellija petmisega.
Samas kerisepealt korstnaga otse ülesse minnes polegi teda vöimalik paigaldada.
Millal tekib kondents.
Siis kui soe ja niiske õhk puutub kokku külma ja soojust hästi juhtiva pinnaga.
Soe ja niiske õhk=(oleneb ventilatsioonist,aga uuest elamust ehitusniiskus kiiremini kui 3 aastat te lahti ei saa - õiget soojusbilantsi paika ei pane.)
Ehk et enamjaolt võimalik niiskuse kondenseerumine külma suitsutoru sisepinnale niiske ruumiõhu metallkorstnast väljumisel.Arusaadav.Ok
Sama võib toimuda ka isolatsioonikihiga(niiskumine) ,kui sisekiht pole hermeetiline.Sama toimub ka ,kui väliskiht ei ole hermeetiline(Võimalik ka paigaldaja iseomatarkus).Võimalikke ebakvaliteedi kohti liialt palju.Ja arvestades veel hiilivat hilis-sotsialismi.
Paraku ei ole:" Finland,b made in Estonia",enam kvaliteedi märk.Õigemini pole seda kunagi olnud.Riskib vaid ostja.(aga ainult siis ,kui raha on välja käinud)
Ja palun,ärge rääkige mulle midagi originaaltähistest......
Korstende puhul vaid poest ostes tehase sert või kohalikelt tegijatelt kuldaväärt pikaajaline käsitöö kvaliteet.(Üldjuhul põlveotsakunstnikud paigaldavad 100% ehk et vastutavad 100%- )Ja paigaldaja terane silm ja profesionaalsus aitavad teid hilisematest probleemidest.

[kaminahi]

Panen ühe pildi kodulehelt, et küsida, millised detailid on sinu korstnal puudu ja kuhu paned segu ja ei pane teipi ? Kondents on kerge tekkima aga korsten peab ka ikka "vettpidavalt" tehtud olema.

[Külaline Õ]

Petrovits,

viska lipsu taha, saad vaevast lahti ja ei vaeva teisi ka.

[varukas]

Panen pildi korstnast Made in Estonia neid kasutatud üle10 aasta Eesti turul.Mitteteadja jutt täitsa tõsi,sest selline korsten sisetoru vahelt küll ei tilgu kui antud korstent kasutada näiteks kaminakorstnaks mille T on alla 350C.
Siin teemas olev Harvia korsten kasutusel sauna korstnana mille temp. tunduvalt kõrgem.Võib olla on seal midagi temperatuuri paisutamisega ära nihutanud.
Omal ajal oli juhus kus saunakerise pealt tõstis toru paigast ära ja tagasi ei läinud.Oli vinguhaisu tunda.Kui kerisekivid sai ära võrtud siis ka viga leitud .Seal oli probleemiks see et sisetoru oli omavahel ja väliskestaga kinnitamata ja ta mängis omasoodu.
Kui mööda Eestit ringi sõita siis mitmeski kohas olen märganud ebaloomulikult kõrgeks kerkinud sisetoruga korstnaid.Seal ka probleemiks ülestõusnud sisetoru mis pole jahtudes tagasi kukkunud.
Väga tuleohtlik värk.
Teipi soovitasin selleks et kui ajutiseltki pidama jääb saab parema lahenduse leida.

[Peetripoeg]

No nii
.Krooks
Härrased.kas olete tähele pannud ,et kui välja ilmuvad fotod,siis jääb "eetrimüra" vähemaks.
Ehk,et alustagemgi alati teemat konkreetsete fotodega.
Saun on kõrgendatud niiskuse allikas.
Ja see niiskuse kondenseerumine ei toimu mitte lae all vaid ikka jahedamas kohas.(erijuht,kui keriseruumis põrandaküte aga seda olen ise kohanud haruarva ja üldjuhul väljalülitatud)
Ja vaevalt et ka saunakerise kütmine lae alt toimub.
Konkreetne juhus oli,kus saunakeris ja tulikivi ahi olid ühte korstnalööri juhitad.Ahju köeti harvem,kui sauna. Ja iga kord ,kui ahju kütma asuti hakkas ahju puhastusluukidest vett välja immitsema.(puhastusluugist sisse vaadates oli seal 3cm vett)Kuidas sattus vesi ahju?
Muideks ,need kaks korstent on visuaalselt erinevad just selle ülemise krae poolest.Ja kui arvestada veel sellega,et sisemine toru kuumusega mängib siis see "made in Estonia"krae ja sisetoru tihedus on kindlasti küsimärk.Või ei saa ma pildilt hästi aru ,kuidas see üleminek lahendatud.
Kuhu siis jõudsime.
Vesi võib sattuda metallkorstnasse 5 erineval moel:
1.Välimise kesta ebatihedus
2.Sisemise kesta ebatihedus
3.Puudub korstna sadevete vastane kate(või on liiga kitsas kate,et kõva tuulega peksab vihma korstnasse)
4.ülemise krae ebatihedus
5.Niiske ruumiõhu kondenseerumine korstnas aegadel,mil kerist ei köeta.Eriti kui kasutatakse sauna pesemisruumi ilma sauna kütmatta.Kui ikka ruum on niiske ja metallkorsten veab koguaeg,siis kondentsvee tekkimine sisemise toru sisepinnale ja sealt allavalgumine paratamatu(selle vastu aitab korralik siiber.Röhutan korralik,poe saunasiibrid tuleb ümber teha.Kuiga jah........EURO seaduste järgi ei tohi olla tihedat siibrit.

Niiskus liigub alati soojemast külmema suunas.