termovaht

[paadimees]

Tere lugupeetavad
Kuskil ajalehes oli alles hiljuti jutt termovahust: http://www.therm.ee/
Kas kellegil siin on kokkupuuteid olnud sellise vahuga?
Endal ees maja soojustamine ja tekkis mõte, et peno asemel kasutaks seda vahtu.
Kahhtlen ainult, kas termovahu paigaldamine maja soojustamiseks on piisav. Hetkel on hoone seinaks narva plokk, õhuvahe ja tellis. Maja ja telliskivivoodri vahe on umbes 5 cm. Kui narvaploki soojusjuhtivus võrdub 5cm kivivillaga, vahesse lastev vaht veel 5 ??? ja tellis maks. ka 5, siis on kokku ainult 15, kuigi norm näeb ette 20 cm villa. Ehk keegi teab täpsemalt öelda neid soojustegureid?

[Kalvis]

Vaid 5 cm ei ole piisav. Kuid tulemus on kindlasti parem kui enne. Samas arvestades ehk töövaeva ja kasu siis on tasuv ettevõtmine.
Kui tahad head soojustamist siis tuleb täiendavalt paigaldada 10-15 cm lisasoojustust juurde, kuid see töö on üsna kallis. Peab rahakotiga enne nõu pidama. Samuti rahakoti ja muudest asjaoludest võib soodsam tulla, et silikaadi lõhud maha, soojustad seinad ja paigaldad uue välisfassaadi. Kuid kõik sõltub maitsest, rahakotist ja vajalikkusest.

[Silwer]

Tõstaks selle vana teema uuesti üles. Vana puitkarkassil maja vajaks täiendavat soojustust. Väljast penoga katmine ei ole mõeldav. Ainukene koht kuhu täiendavat soojustust võiks panna oleks 5cm paksune õhuava tellisest välisvoodri ja puidust põhikonstruktsiooni vahel.

Kui vaatan http://www.therm.ee kodulehte siis on kõik ilus ja tore. Viidatakse Taani firma pikaajalisele kogemusele jne. Kui ma aga hakkasin otsima seda Taani firmat siis leidsin järgmise veebilehe: http://www.thermo-lun.dk

See aga tundub hoopis mingi Leedu päritolu olevat asi. Kuidagi kahtlane tundub või mis?

Veebilehtedel on kirjas et see materjal sobib ka puitkarkassi ja telliskivi voodri vahel oleva ventileeritava õhuava täiteks. Samas, mingeid sertifikaate ma selle asja kohta veebilehtedelt leida ei suutnud.

Mida arvate, kas tasub sellise soojustusega riskida või on siiski liiga suur oht keerata tuksi maja puidust konstruktsioonid?

[Jüri.]

Mul on sama probleem. Peale sõda ehitatud maja, laudison tõrvapapiga üle löödud ja kunagi hiljem on laotud tellistest fasaad. Laudise ja kivide vahe on u 10 cm. Ühe koha lõhkusin lahti, mädanemist ei olnud. Kas see termovaht on mõttekas või mida teha?

[maik]

Antud-juhul oled maja soojustamise juba maha-maganud,edaspidised ponnistused vajavad kardinaalseid muudatusi konstruksioonis vt.teemat soojustus.

[nors]

Asi tundub natuke hämar küll. Nende jutu järgi on thermo-lun tehnoloogiat euroopas 30a kasutatud, aga kui antud fraasi googlisse sisestad, siis saad miskipärast ainult leedu ja lätikeelseid vasteid. 30 aastaga peaks ju asi ikka üsna tuntuks saama.

Teine aspekt, mis ettevaatlikuks teeb, on nende KKK leht. Juba esimese küsimuse juures on nende arusaam õhuvahe funktsioonist pehmelt öeldes kummaline. Võimalik et kuskil troopikas vihmaperioodil võib õhuvahe funktsioon tõepoolest midagi taolist olla, nagu kodulehel seletatakse. Meie kliimavöötmes paraku niiskuse liikumine konstruktsioonides niipidi ei käi, nagu http://www.therm.ee härrased arvavad.

Iseenesest võiks ju sellist toodet kasutada juhul, kui on plaanis hoonele täismahus korralik uus kasukas peale tõmmata ja ei ole viitsimist või võimalust olemasolevat voodrit maha lammutada. Vastasel juhul keerad tõenäoliselt oma seina niiskusreziimi untsu.

Kui selle vahuga on euroopas tõepoolest soojustatud sadu-tuhandeid maju, siis kindlasti pole seda kasutatud lihtsalt olemasolevate fassaadide tuulutusvahede täitmiseks, vaid muude raskesti ligipääsetavate tühimike täitmiseks.

[uhhuu]

Olen isegi mõelnud pikemat aega sellele vahule, kasutades teda puuduva tuuletõkke eest.
Sein saepuru täitega puitkarkass , siis õhuvahe mingi 3-5 cm ja servi tellisvooder. Jama ongi asja juures see, et nii öelda tuuletõket praktiliselt ei ole. Kui teist korrust peale tegin, siis tuli olevat otsaseina ülemises osas avada ning seal märkasingi, et osaliselt oli tuuletõkkeks mingeid vanu tsemendikoti pabereid topitud. Arvata võib, et ka mujal tuuletõke samuti puudulik (eks ta annab lihtsalt tunda mujalgi).
Varakevadel naabrimees endale lasi voodri ja seina vahele termovahu (meil ühesugused vanad tüüpmajad), ise väidab küll, et kohe teine tunne, tuul enam majas ei puhu. Mind aga hirmutab tuulutusvahe ärakadumine ning mis see puitseinale teha võib. Kogu voodri vahetamine on aga suht kallis lõbu. Seega peab veel kaua kaaluma, mis teha.

[ave]

Olen isegi mõelnud pikemat aega sellele vahule, kasutades teda puuduva tuuletõkke eest.
Sein saepuru täitega puitkarkass , siis õhuvahe mingi 3-5 cm ja servi tellisvooder. Jama ongi asja juures see, et nii öelda tuuletõket praktiliselt ei ole. Kui teist korrust peale tegin, siis tuli olevat otsaseina ülemises osas avada ning seal märkasingi, et osaliselt oli tuuletõkkeks mingeid vanu tsemendikoti pabereid topitud. Arvata võib, et ka mujal tuuletõke samuti puudulik (eks ta annab lihtsalt tunda mujalgi).
Varakevadel naabrimees endale lasi voodri ja seina vahele termovahu (meil ühesugused vanad tüüpmajad), ise väidab küll, et kohe teine tunne, tuul enam majas ei puhu. Mind aga hirmutab tuulutusvahe ärakadumine ning mis see puitseinale teha võib. Kogu voodri vahetamine on aga suht kallis lõbu. Seega peab veel kaua kaaluma, mis teha.

mul on umbes sama teema, aga laua asemel on palk. ja huvitab, mida see vaht teha võib. kas ei või mädanema minna? kas seda vahtu üldse saab lasta seina vahele?

[Reevo]

Ärge laudiste vahele seda laske ,laudise taga peab ikka õhk liikuma muidu mädaneb ära.

[OLLE]

Ärge laudiste vahele seda laske ,laudise taga peab ikka õhk liikuma muidu mädaneb ära.

loomulikult puit fasaad lauidise taha ei tohi paigatada vahtu.et mujale oleneb seina kontstruksjoonist

[Reevo]

www.eestipuitmaja.ee sealt leiate korraliku vahu mis kestab igavesti ja on thermi omast palju parem,kes ei usu tulge vaadake ja ma tõestan teile seda.
Vaht mis on 2 korda soojapidavam kui kivivill.

[miki999]

Reevole: Mul ka puitsõrestik täidismaja. Seina sees Ehituspapp, tolline laud, 100 mm linaluu ülevalt ja akende alt kindlasti tühjaks vajunud, selle peal ....ehksiis pole teada. Fassaadi alumine pool on kärgtellis, ülemine voodrilaud. Kuigi pole uurinud, siis eeldan, et voodri ja seina vahel õhkvahe on, ütleme 2 cm. Esiteks võiks täita vahuga tühimikud soojustuse sees akende all ja ülemises servas. See tundub ok. Samas, kui täita õhkvahe, siis kondensatsioonipunkt on endiselt seina sees, tõenäoliselt linaluuus. Kui aabitsatõde ütleb, et kihid peavad minema seestpoolt väljapoole järjest auru läbilaskvamad, siis kuidas ikkagi oleks võimalik see õhkvahe vahuga täita? Kui see vaht tõesti seda suudab, siis palun kirjeldada, kuidas? Olen huvitatud oma suvemaja lisasoojustamisest, kuid siiamaani ainus võimalus tundub fassaadi mahalammutamine ja uue soojustuse paigaldamine. Selle hind muidugi on liiast...

[Kalvis]

Puuritakse kiviseina seguvahest pisike auk sisse ja lastakse vaht sealt sisse. Iga järgnev auk on 1 m raadiuses eelmisest. pärast pannakse segule sama värviga segutükk ette.

[Külaline]

Tänan Kalvi! Siiski ma ei mõelnud mitte seda, kuidas see füüsiliselt võimalik on. Mõtlesin seda, et kihid peavad minema seestpoolt väljapoole järjest auru läbilaskvamaks. Kui nüüd õhkvahe lasta mingit plastikulaatset asja täis, siis jääb kondenseerumisel tekkiv niiskus seina sisse ja sein hakkab kopitama. Palun vahumeestelt selgitust, kuidas/miks on see vaht sobiv õhkvahesse laskmiseks, eriti täidisseina puhul.

[Kalvis]

Küsi "vahumees" Alar Piirfieldi käest.
Muidu võib väikest tihedamat kihti lubada, kui ees on eelnevalt paksem hõre kiht kuid sel juhul tuleb teha kontrollarvutus niiskusele. Krohv on ka aurutihedam kui vahtplast, ometigi pannakse peale.
Mina küsiks selle termovahu firma käest arvutusi.

[Piiirfeld]

Mina arvan , et vaht on jama.

[Külaline]

Tere. Ehk kodanik Piiirfeld seletaks, miks vaht jama on. End "vahumeheks" mittenimetav Alar Piirfeld

[uhhuu]

Tere

Kui võimalik, paluks lugupeetud hr Alar Piirfeldi nõuannet, kas puitkarkassseina ja tellisvoodri vahelist õhuvahet tohiks siin eelkirjeldatud meetoditel vahuga täita või on see halb mõte. Ilmselt oleks muidugi parem tellisvooder maha võtta ja kas vahetada olemasolev saepurutäide millegi parema vastu ja/või lisada täiendavat soojustust ja tuuletõke, mis minu puhul ongi probleemiks.

[Külaline]

Tere. Selline tegevus on seinakonstruktsiooni põhimõtteline muudatus, mis eeldaks inseneri aktsepti. Vahud on erinevate parameetritega, mida peaks teadma vahu müüja. Samuti peaks vahu müüja omama piisavalt pädevat inseneri, kes selle uue situatsiooni välja arvutaks, et hiljem ei tekiks pahandusi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[uhhuu]

Mis puudutab vahu müüjaid, siis mul on tunne, et nende "pädevad insenerid" heameelega arvutavad välja selle, et nende vaht antud situatsioonis parim ja konkurendi oma ei kõlba kuhugi.

[madis64]

Selline tegevus on seinakonstruktsiooni põhimõtteline muudatus, mis eeldaks inseneri aktsepti.... Alar Piirfeld

Kus kohast sellist inseneri, kes oma otsusele eramaja kiviseina lisasoojustamise kohta ka "allkirjaga paberi" (selle kohta, et renoveeritud sein kehtivatele soojustusnormidele vastama saab ja sealjures kopitama ei lähe) väljastaks, leida võiks?

[BadZaan]

Tere
teema pakub ka mulle palju huvi. Nimelt on tegemist majaga, millel kahekordne tellissein õhuvahega. Olen enam kui kindel, et õhk seal vahel liigub st. et see ruum ei ole nii suletud, et õhk seisab.
Loogika ütleb, et väljast soojustamine võib anda väiksema efektiivsuse, kui keskel õhk liigub. Samuti jube kallis oleks väljast soojustada.
Kas sellisel juhul siin on mõistlik seda termovahtu kasutada?

[Kalvis]

Täpselt ei taibanud kus see õhkvahe on ja kui suur. Vanasti nimetati keskelt soojustatud kahekordset tellisseina Gerardi seinaks ja kui seal keskel ulub vaid õhk siis võib probleemidetta sinna vahtu lasta.

[BadZaan]

Jah just kahe tellisseina vahel on õhuvahe ma usun et min 5cm. ja teinekord tõesti tunne, et seal võib lausa tuul uluda. Kardan, et väljast soojustades ei saa ikka tuba soojaks.

[BadZaan]

Lasin selle soojustuse ära teha ja ütlen ausalt, et ei kahetse seda. Töö oli kiire ja korralik ja maja ikka päris mitu mitu kraadi soojem.