pliit koos soemüüriga ja ahi

[mitteteadja]

Vanust umbes 20a, tolle lammutamine käis kiiresti ja kergelt.

[mitteteadja]

Vanajuhan ja teised kes nõudsite pilti minu tehtud pitsist aga palun vaadake,mõlemad on voodriga pitsid.Eelmisel suvel tehti tollel majal uut katust ja nagu neil ikka kombeks purunenud korstnad plekkidega kinni kaetud ja kuna pliit ajas sisse siis topiti plekist torud pikendusteks peale,kasu midagi ja kogu see ümber topitud plekihunnik läks prügimäele ja loomulikult maksis klient selle kõik kinni.Uue pitsiga hakkas ka pliit tööle.

[jeff01]

Kui halb on see, kui korstnapits on sama mõõtu nagu korsten isegi .....st et 6 kivi ringis ja pits pole ei voodriga ega mingi eemale ulatuva osaga? Väliskuju mõjub ilmselt rohkem sellele, et korstna äärest vesi sisse ei sajaks? vooder peaks aga pikaealisuse tarbeks olema? ja kuidagi laotakse ka ots peenem et suitsugaaside liikumist kiirendada....st et tõmbe tugevdamiseks?

Uurin, kuna oma majal 2 uut korstent sellised et pitsi justkui pole aga ots vaid silikaadist laotud ja plekist äär üleval äärepeal et silikaadile vesi otse ülevalt pähe ei sajaks.......huvitab kuna tahaks teada umbkaudset eluiga.

[mitteteadja]

Vooder ongi ka pikaealisuse tarbeks.Silikaadist välisvoodri laod ilusti loodis ülesse ja sisse laod servi punasest põletatud tellistes või samotist ja sisevoodri laodki koonusesse 1,5-2cm meetri kohta igast küljest.Kui pits on voodritta ehk ainult silikaadist laotud ja ilma koonusetta siis soovitan plekksepal lasta 0,7mm zn plekist toru valmis teha alumine ots korstna ristlõikest kuni sent väiksem ja ülemine ots koonusesse.Too toru teev tömbe korralikuks ja ei lase suitsul silikaati kahjustada ja pitsi eluiga pikeneb kordades.
Samas on mul küsimus neile pitsitegijatele kellele meeldib kive tükeldada.välisvoodrisse lõikate kuni 4-5 sm tükid vahele mis teeb välismõõdu kitsamaks,samuti ei mahu servi tellis sisse astmele ära tekib kõva trepp sisse.Kas lõikate ka sisevoodri kivid serviti pooleks või jätate otsa pasunasse?

[Tanel.]

Isegi müürimeeste rusikareegel on,et seotis võib olla kuni kolmveerand kivi.See pits mida sina näitasid on vertikaalvuuk praktiliselt kohakuti.Kui pitsi sisu punasest teha on se mõne aastaga pude,pigem samotist ja kui ei taha 6,5 cm igast küljest pitsi korstnajalast laiemat teha,et tervete kividega istuks siis kasuta voodriks 4cm paksusega samotti ja väliskesta seotis vähemalt kolmveerand kivi.Ei mäleta et ka Valter Ots oleks seda tervete kivide varianti ainuõigeks tembeldanud ja kui lugeda Auna raamatut siis millegipärast on seal voodriga pitsi joonistes selgelt kivi tükid sees.Ise olen vähemalt 70 prossa otsadest ehitanud ilma voodrita,mis on mul endal maal juba 40 aastat püsinud.See on küll osaliselt voodriga,osaliselt ilma.See on minu arvamus.Vaielge kui tahate.

[Riks]

Tea kas sain pildi järgi õieti aru, et tagumine pits on maast kuni otsani poole kivi lõõr? Üks pilt oleks võinud olla ka pealtvaates. Ise olen kokkuhoiu mõttes vooderdanud pitsid nii, et shamott tellised 65x115x230 lõhestanud laia meisliga, läheb väga hästi pooleks. Kliendile avaldab igatahes muljet ja kokkuhoid on märgatav, mis omakorda kliendile sobib.

[jeff01]

poes on ka õhukest shamotti, kas se on liiga õhuke? mõõtnud pole aga umbes 3cm paks

[h.]

Espakis on kahte mõõtu õhemat shamotti isegi. "2,5 cm ja 4 cm. Hind on kõigil ühtviisi krõbe, kuskil 18 krooni.

[Riks]

Espakis on kahte mõõtu õhemat shamotti isegi. "2,5 cm ja 4 cm. Hind on kõigil ühtviisi krõbe, kuskil 18 krooni.

Hind krõbe jah, sestap ma neid lõhestangi. Raplas shamott mõõtudega 65x115x230 maksab 20.-/tk. Ajan kivi lõhki ja teine tükk justkui maast korjatud. Lõhestada oleks hea kõvaks tambitud liival või muul pinnasel, milles pole kive, sobib ka fibo plokk. Löön vasaraga, mis raskem haamrist, enne löök kummasegi kivi otsa ja siis kolm lööki kummasegi serva alustades äärtest. Löögid ei pea olema tugevad. Kui kivi ühelt poolt lüües tuhmi häält tegema hakkab, keeran teise külje ja löön sealt vastu. Jutt pikk aga tegelikult käib asi rutem.

[mitteteadja]

Tea kas sain pildi järgi õieti aru, et tagumine pits on maast kuni otsani poole kivi lõõr? Üks pilt oleks võinud olla ka pealtvaates. Ise olen kokkuhoiu mõttes vooderdanud pitsid nii, et shamott tellised 65x115x230 lõhestanud laia meisliga, läheb väga hästi pooleks. Kliendile avaldab igatahes muljet ja kokkuhoid on märgatav, mis omakorda kliendile sobib.

Too väiksem pits on täiskivi lõõriga 14x27cm,vana pits oli 2lõõriga,teine ventlõõr hakkas pihta lae alt ja kahe lõõri vaheseinaks oli servikivi ja ventlõõr nii kitsas et luua otsas pomm sisse ei mahtunud.too pitsi lõppes ca 0,6m sauna laest allpool kuna oli sedavõrd lõhki ja pudi.Ja nagu juba mainitud plekksepad remondivad korstnaid plekkidega kinni kattes.Päästeamet laseb sellistel sossseppadel rahulikult tegutseda ja ise uluvad et Eesti tules hukkunute ja tuleõnnetuste arvu poolest maailmas juhtivamatel positsjoonidel.Kogu saast mis ehitajad valmis ehitavad võetakse ju dokumentide alusel vastu kuskil kabinetis.

[jeff01]

Kui pikk on kivikorstna eluiga? julgen väita et 40 - 50a kui asi on korralikult tehtud Kui kaua kestab plekitükk meie ilmastiku oludes ? paarkümmend aastat ja see on nii pude et tuul puhub selle katuselt alla... Ma ei näe põhjust miks ei võiks uut korstent plekiga katta, et se ei saaks endasse lausvett imeda. Se aitaks ju korstna iga igati pikendada.....kui plekk ükskord ära mädaneb ongi paras aeg korstna seisukorda ka välispidiselt hinnata ja mõtiskleda kas võib veelkord plekiga katta või kestab plekk korstnast kauem. Seestpoolt vaadatakse korstnasse ju vähemalt kord aastas ja see pilt mis sealt avaneb ütleb ju üsna palju korstna seisundi kohta Minul on korsten jälgitav kolmest kohast (Alt luugi kaudu kust puhastatakse, kivirida siibrist kõrgemalt, kuhu igaks juhuks luuk sai paigaldatud ja pitsi otsast. Väliselt on korsten jälgitav toast, pööningult ja katuselt täies mahus (Plekki pole ümber pannud puhtalt finants seisu tõttu aga kui raha oleks siis ma ilmselt seda ka teeks) Ei tule ju pitsist lausleeki läbi kui seal mingi ahi või asi ikka taga on mitte ei tehta korstnajalas tuld. 100kraadine suits ei ole katusest kõrgemal ju nii ohtlik kui te siin räägite. Hõõgumiseks on tarvis ju lausa 600 kraadi.

[mitteteadja]

Lisatud pildil korstna vanus 1,5 aastat ja nii pudi et otsa ronida ei julgenud.Katusefirmad toodavad korstendele katuseid mida avada pole võimalik inimesemoodi,käsi mahub vaevalt korstna ja katusevahelt sisse ,korstnasse vaatamisest võib ainult unistada,eile jai üks selline ette vaatasin ühtegi kruvi mis mütsi kivi külge kinnitaks ei näinud ja üritasin katust pealt maha kangutada et korstnasse näha,mütsi kätte ei saanud aga korsten 2kivi lõõriga murdus pooleks perenaine minestas all ära nähes millist sitta ehitajad teinud on esimese korruse vahelaes põrandatalad 5cm kaugusel korstnast ja seal vahel tavaline kivivill,tolle maja vanus 5aastat.50 aastaga muutub korsten seestpoolt selliseks nagu munakivi tee,väliselt terve aga sees pole enam midagi ja siis tuleb ikka uus teha.Eeskirjad ja nõuded kehtivad kõigile võrdselt,aksepteerin plekke korstna ümber juhul kui peremees tõstab selle kolaka igal pühkimise ajal maha ja näitab et korsten on terve.jeff kui sa korstendest ikka midagi ei tea siis ole parem vait.

[jeff01]

Pean ilmselt oma 3 vana korstent pildisatama, kuna see on seest vaid tahmane aga isegi mitte ainsamatki mõra ega midagi ma ei näinud kui eelmine aasta katusel käisin.
olen 60a vana korstna maha lammutanud ja tean mis seisus se nii seest kui väljast oli, peoga sain kätte vaid katusepealse osa....meetes sealt allapoole tahtis kerget kolksu haamriga saada ja allpool penne oli korsten nii kõva et iga kivi tahtis haamrilööki saada et lahti tuleks.
Olen 10a eramajas elanud ja neid on meil siin hoovipeal 2 tk ja ühel neist 1 korsten ja teisel majal hetkel 2 ja millalgi tuleb ka kolmas korsten. Tee või tina aga mina julgen oma isa laotud korstnale 20neks aastaks pleki ümber panna ilma igasuguse kõhkluseta. Mida teevad tänapäeva ehitajad see mind ei huvita, oma majale ma neid ligi ei lase.
Vendilõõri ma never korstnasse ei ehita.

[Külaline]

Lisatud-peremees mitteteadja, kui sa korstendest ikka midagi ei tea siis ole parem vait.

Tõesti, tõesti

[priima]

Veel kord, vaatasin ka pildid üle. Täiesti tavaline töö. Seleks, et korstnale selline ilus vorm anda ei pääse nendest kildudest.Eriti kui kasutati voodriks 4cm samotte. Laimaja võrdluseks toodud korstnapits pole vormilt võrreldav.Kui ollakse nii tark (või pigem loll),et tuldakse teist mahategema võiks võrdluseks võrreldava pildi panna. Pigem kaldun arvama, et nendel korstendel vooder puudub mis oleks lõõride paigutust arvestades loogiline aga mine tea. Lisaks veel, et voodreid tehti alkselt pitsidele mitte pikaealisuse vaid sademete eemale juhtimiseks korstnast ajal kui veel ei tuntud silikoone ja ketaslõikureid. Tänapäeval tehakse voodreid korstnapitsidele just ilusa vormi andmiseks, mida näitab ka antud korstna sirge mitte sakiline läbitulek katusest kuna korstnaplekk tuleb pitsi peale mitte ei lähe pitsi väljakasvatatud osa alla. PS. Nagu minu isa ütles lolliga vaielda on sama mis vasikaga võidu joosta.

[mitteteadja]

priima poolt kiidetud voodrita ehk silikaadist pitsid näevad 30 aasta pärast sellised välja.Jah nõuka ajal oli voodri lisaväärtus ka see et sai katuse vett pidama,sisemise voodriga viiakse korstna ots koonusesse mis annab korraliku tõmbe lisaks talub samott või lode suitsu kordades paremini kui silikaat.Mina laon voodri lodest,korstnale müts ja katus peale ja tööle onnan 10 aastat garantii.Mul muudgi teha kui silikaati tükeldada ja relaga samotti sisse lõigata ja lõhestada ja samotiga läheb ju hind kirveks kliendile.Võid minna ja oma silmaga vaadata neid pitse ja saad veenduda et vooder on sees lodest,männiokka 12 on asukoht!

[priima]

priima poolt kiidetud voodrita ehk silikaadist pitsid näevad 30 aasta pärast sellised välja.Jah nõuka ajal oli voodri lisaväärtus ka see et sai katuse vett pidama,sisemise voodriga viiakse korstna ots koonusesse mis annab korraliku tõmbe lisaks talub samott või lode suitsu kordades paremini kui silikaat.Mina laon voodri lodest,korstnale müts ja katus peale ja tööle onnan 10 aastat garantii.Mul muudgi teha kui silikaati tükeldada ja relaga samotti sisse lõigata ja lõhestada ja samotiga läheb ju hind kirveks kliendile.Võid minna ja oma silmaga vaadata neid pitse ja saad veenduda et vooder on sees lodest,männiokka 12 on asukoht!

Tore jutt moonutajalt:) 10 aastat karantiid ja 30aasta pärast näeb korsten välja täpselt samasugune nagu pildil. Kindlasti annavad pitsile eluiga juurde kõiksugused mütsid, katused ja muud sellised vidinad. Moonutaja korstnal neid küll näha pole. Samas julgen kahelda kas ainult vooder pikendab pitsi eluiga kuna vooder hakkab paratamatult lagunema ning tulemuseks ongi lehter nagu pildil. Seega pole vooder lahenduseks sest lehtris korstna tõmme halveneb märgatavalt. Samas pole moonutaja korstna vormist võimeline kirjutama sest siis laguneks tema teooria (ainult voodriga pitsid) koost. Lihtsam on oma joru ajada ja pooltõdesi levitada. Teistele teadmiseks, et korstnapitse laotaksegi mingi ajapärast uuesti, olgu see 10 või 20 aasta pärast sellest ei pääse soe, külm ja niiskus teevad oma töö. Eranditult väljaarvatud moonutaja pitsid need seisavad igavesest ajast igavesti

[mitteteadja]

Priimale meeldib muidugi iga 10 aasta tagant uut pitsi teha kuna töö ei lõppe kunagi otsa kuna konveier ju töötab täiega.Silikaadist ei hakka ma kunagivormikat pitsi tegema,küll aga lode kivist.Priima sa võid oma silmaga kaema minna mütsid on peal,pilt tehtud kohe pärast ladumise lõppu.60 aastatel laotud kotstendel milledel punasest kivist vooder sees pole veel ühtegi sellist näinud millist priima kirjeldab.Nendel kivid terved aga segu kivide vahelt punuma pannud.

[Vello Roots]

priima kirjutas "Seega pole vooder lahenduseks sest lehtris korstna tõmme halveneb märgatavalt."
Kui Sa ehitad ilma voodrita, kuda Sa selle koonuse siis koraldad sinna korstnapitsi - otsa?

[mitteteadja]

Siin järjekordne ilus näide priima taoliste sossseppade kätetööst.Tolle pitsi ülemise osa on ladunud 2aastat tagasi keegi paberitega pottsepp.Tolle pitsi alumine voodriga osa on täitsa pudi ja pudi oli see ka juba siis kui uut otsa laoti, põõningul olev korsten ka läbi pigitanud.Plekimehed jookseksid kohe sellist iludust plekiga kinni katma.
Silikaadist vormikat pitsi ei hakka ma laduma selle pärast see lai osa mis on seest samoti või punasega vooderdatud ja kestab siis see ülemine kitsas osa on ju puhas silikaat mis tahab 10-20 aasta pärast uuesti ladumist.Pitsi taastades ülemine ots mõda juba aga alt voodri osa korras ja tolle lammutus ju raiskamine ja kui nüüd vana inetu osa peale uus jupp laduda siis välisilme ju porno,mõnda see ei häiri kuid mulle küll ei meeldi ja omale sellist junni katusele küll ei taha.
Üldine soovitus kõigile enne kui hakkate laskma uut pitsi teha siis kutsuge korstnik kohale ja igal korstnikul ka soovitada pottseppa kes korralikku tööd teeb.Korstnapühkija leiad http://www.korsten.ee ja päästeala infotelefon 1524 ja andmepaas üle eesti.
Tänud säänsetele sossseppadele kes pildil näha olevat sitta kokku keeravad,tänu teile on mul pikk tööpõld ees

[Külaline]

priima kirjutas "Seega pole vooder lahenduseks sest lehtris korstna tõmme halveneb märgatavalt."
Kui Sa ehitad ilma voodrita, kuda Sa selle koonuse siis koraldad sinna korstnapitsi - otsa?

Ära mängi lolli!!!!!!!!!!!! Tead kindlasti ka ise, et koonus pole ilmtingimata vaialik.

Siin järjekordne ilus näide priima taoliste sossseppade kätetööst.Tolle pitsi ülemise osa on ladunud 2aastat tagasi keegi paberitega pottsepp.Tolle pitsi alumine voodriga osa on täitsa pudi ja pudi oli see ka juba siis kui uut otsa laoti, põõningul olev korsten ka läbi pigitanud.Plekimehed jookseksid kohe sellist iludust plekiga kinni katma.
Silikaadist vormikat pitsi ei hakka ma laduma selle pärast see lai osa mis on seest samoti või punasega vooderdatud ja kestab siis see ülemine kitsas osa on ju puhas silikaat mis tahab 10-20 aasta pärast uuesti ladumist.Pitsi taastades ülemine ots mõda juba aga alt voodri osa korras ja tolle lammutus ju raiskamine ja kui nüüd vana inetu osa peale uus jupp laduda siis välisilme ju porno,mõnda see ei häiri kuid mulle küll ei meeldi ja omale sellist junni katusele küll ei taha.
Üldine soovitus kõigile enne kui hakkate laskma uut pitsi teha siis kutsuge korstnik kohale ja igal korstnikul ka soovitada pottseppa kes korralikku tööd teeb.Korstnapühkija leiad http://www.korsten.ee ja päästeala infotelefon 1524 ja andmepaas üle eesti.
Tänud säänsetele sossseppadele kes pildil näha olevat sitta kokku keeravad,tänu teile on mul pikk tööpõld ees

No nii, hakkame siis neid moonutusi vaatama:1)"Siin järjekordne ilus näide priima taoliste sossseppade kätetööst" Miks arvab moonudaja, et ma sellise töö heaks kiidan. 2)"Tolle pitsi ülemise osa on ladunud 2aastat tagasi keegi paberitega pottsepp." Paberitega või ilma mis mul sest. Lihtsalt poolik töö.Aga kus oli tellija???? Või telitiki ainult viimased 8 rida. 3)"Tolle pitsi alumine voodriga osa on täitsa pudi ja pudi oli see ka juba siis kui uut otsa laoti" Millest ma siis koguaeg räägin: VOODER POLE LAHENDUS. Praegu ise tunnistasid seda. Nii et hakkad juba oma sõnu sööma 4)" põõningul olev korsten ka läbi pigitanud.Plekimehed jookseksid kohe sellist iludust plekiga kinni katma." Ma ei tea mis vimm sul plekimeeste vastu on kuid see on juba täitsa iba mis sa välja ajad. Plekimeestel täitsa kama kaks milline see korsten väljanäeb. 5)"Silikaadist vormikat pitsi ei hakka ma laduma selle pärast see lai osa mis on seest samoti või punasega vooderdatud ja kestab siis see ülemine kitsas osa on ju puhas silikaat mis tahab 10-20 aasta pärast uuesti ladumist" Jälgid ka mida soiud meeldetuletuseks "Tolle pitsi alumine voodriga osa on täitsa pudi ja pudi oli see ka juba siis kui uut otsa laoti" Sa mees oled omadega ikka täitsa segi. Sa aru ma ei kahtle selles, et sa oskad pitsi laduda (lihtsalt omamoodi) aga ära tule siin teisi mahategema kui sul pole 100% õigus. Lõpuks sain aru mis sind vaevab Sa ei ole potsepp vaid korstnapühkia. Kui nüüd sinu kommentaari uuesti lugeda hakkavad asjad paika loksuma.Sa oled asjadele vaadanud ainult oma korstna otsast