vana palkmaja soojustus

[randolfe]

tere.
teoksil vana palmaja soojustamine.kuna sisse tuleb niikuinii kips panna,mötlesin et kui yhtlasi sörestik teha siis vöiks ju villa ka vahele panna,kuigi paljud ei soovita seda,et ikka väljast soojustada.vöi mis rahvas arvab.
ja kui yxkord välja järjega jöuan,siis esialgu mötlesin välja peno panna aga nagu siin lugenud olen,soovitataxe pigem vist villa.
kuda yldse oleks köige targem palkmaja siis soojustada.seest välja.kas kips,kile,vill,palk(peno vöi vill) ja siis mingi vooder

[wake]

Endal sai pandud kipsi taha vill, kus mahtus, aga seda mitte soojustuse eesmärgil. Lihtsalt, et kips ei jääks väga kumisema. Samal ajal sai väljast soojustatud 150mm villaga. Järgmisel palkhoonel kasutan väljast soojustamiseks puistevilla, kuna vana palksein ei ole nii sirge ja sile. Kilet minu majas ei ole teatud põhjustel.

[Kalvis]

Villa asemel paneks sisse palkmajal justnimelt vahtplasti. Viimane toimib nõrga aurutõkkena. Vahtplasti võib ka krohvida (pole kipsi vajagi), kuid kipsein pole ka liiast.

[randolfe]

kui peno panna siis tuleks ka puit sörestik teha.muidu kui otse seina kleepida ei saa vast seinu eriti sirgex

[Kalvis]

Palkmajadel ei soovitata üldse otse palkseina külge kinnitada, sest palk mängib kogu aeg. Seega puitkarkass on ikkagi vältimatu.

[randolfe]

aga kas on siis yldse mötet seest soojustada.

[OJV]

Palkmaja isenesest ei ole ratsionaalne konstruktsioon tänapäevase soojustuse mõttes. Tema väärtused kipuvad olema mujal. Näiteks väljanägemises. Et aga palki soojustada ei saa niimoodi, et palk näha jääks mõlemalt poolt, siis tuleb teha kompromiss. Kõige mõistlikum oleks palkmaja soojustada ikkagi väljastpoolt. Võib ka seestpoolt aga sel juhul peab sisemine soojustus olema kas väga vähene või siis vähemalt paar korda õhem kui välimine ja sein ei paista sel juhul kah enam üldse välja.

Häda sisemise soojustusega on selles, et kui tavaliselt saab seestpoolt kasutada aurutõket ja niimoodi vältida kondensi sattumist külma väliskihti, siis palkseinas või pika kuuma suve ajal hakata veeaur liikuma väljast sissepoole ja sellisel juhul on veeaurule vastu sattuv aurutõke lausa kurjast.

Seega peaks palkseina soojustuses vältima suure veeaurutakistusega materjale nagu EPS. Soovitav on kasutada puistesoojustust mis täidab ka palgivahed, et vältida soojustuse ja seina vahelisi õõnsusi, kus hakkakas külmal ajal toimuma konvektiivne soojavahetus. Soovitav on soojustada palksein väljastpoolt. Kindlasti kasutada tuuletõket võimalikult väikese difusioonitakistusega.

[Külaline]

Tere. Lühikommentaar selle tagurpidi niiskuse liikumise suhtes. Suvel, kui sisetemperatuur on 22-25 C peaks keskmine välistemperatuur olema vähemalt 5 C kõrgem, et üldse mingi liikumine toimuma hakkaks. Nõus, et puidupinnal keskpäeva päikese käes see on, tõenäoliselt kõrgemgi, aga kui rääkida ööpäeva keskmisest, siis ei ole see kindlasti kõrgem sisetemperatuurist. Seetõttu rääkida meie kliimas eluruumide puhul tagurpidi difusioonist on pisut liialdatud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[randolfe]

Tere. Lühikommentaar selle tagurpidi niiskuse liikumise suhtes. Suvel, kui sisetemperatuur on 22-25 C peaks keskmine välistemperatuur olema vähemalt 5 C kõrgem, et üldse mingi liikumine toimuma hakkaks. Nõus, et puidupinnal keskpäeva päikese käes see on, tõenäoliselt kõrgemgi, aga kui rääkida ööpäeva keskmisest, siis ei ole see kindlasti kõrgem sisetemperatuurist. Seetõttu rääkida meie kliimas eluruumide puhul tagurpidi difusioonist on pisut liialdatud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

mida siis alar piirfeld isiklikult soovitaks.

[Külaline]

Tere. Erinevalt paljudest teistest teemadest on siin soovitatud variandid (v.a. ainult vill sees) kõik kasutatavad. Valik tuleks teha isikliku maitse ning kasutatava viimistlusmaterjali järgi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[randolfe]

on siis yldse mötet midagi panna,viimistlus ilmselt kips

[Kalvis]

Eks sa oma küttekulusi tead kõige paremini.
Kipsi jaoks pead karkassi nagunii panema, patt on see tühjaks jätta. Karkassi jagu soojustust paneksin igal juhul.