Narvaplokk maja 100 m merest

[SILLU]

Kuidas soojustda maja väljast?Üks vana ehitusmees ei soovitanud peno kuna see pidi niiskuse seintesse jätma(ei lase seinal hingata).Kas paks tuuletõke ei sobi? Peale tahan laudvoodrit panna.Või mis olex kõige arukam valik?

[restauraator]

Sellel vanal ehitusmehel on oma moodi õigus.See materjal millest peno plaadid on valmistatud ei kuulu hingavate kilda.Kui aga kasutate vastavaid peno seinaplaate siis need lasevad piisavalt auru läbi.Vaat,et rohkem kui narva plokk ise.Ja kui te ei lisa sellesse seina muid õhutihedaid materjale(kasvõi kiletapeet) siis nimetatakse seda seinakonstuktsiooni hingavaks.

[Külaline]

Tere. See vana ehitusmehe jutt ei kuulu päris pädevate juttude hulka. Peno-plaadid kuuluvad hingavate materjalide kilda juhul kui nad on projekteeritud vastavalt kompetentse inseneri poolt koostatud seinakonstruktsioonile. Õhutiheda materjali lisamine seina sisepinnale (kiletapeet) teeb hoopis seina niiskusreziimi paremaks juhul kui seinakonstruktsioon on vildakalt konstrueeritud. Korralikult konstrueeritud seina puhul ei muuda kiletapeet karvavõrdki seina "hingavust". Hingava seinakonstruktsiooni mõttest enamus sellel teemal sõnavõtjatest ei saa aru. Lugupidamsiega. Alar Piirfeld

[restauraator]

Seda oli karta.
Teame,teame juba kulla-kallis hr. Piirfeld, et pea kõik ehitusmaterjalid hingavad ehituskonstruktsioonis.Kasvõi NATUKENEGI,aga ikkagi hingavad,olgu see konstruktsioon ehitatud siis hingavatest või mittehingavatest materjalidest ehk nende kooslusest.
Ehk aitaks parem SILLU teeotsale ja minul ei ole samuti valus targemaks saada kuidas kivimaja väljast nii soojustada,et sisse on kasulik kile panna?! Seina niiskusreziimile on tihe materjal sees loomulikult alati kasulik,eriti mittehingavaid soojustusmaterjale kasutades.Aga elanikule,seda enam,et SILLU saab ju veel valida!

[Külaline]

Tere. Sillut (tore nimi) aitan meelsasti, aga selleks tuleks ikka lahti rääkida mis majaga on tegemist. Kui olemasolev seinakonstruktsioon on lahti rääkimata, siis edasine jutt kipub ka teoretiseerimise valdkonda. Teatud juhtudel jah peno ei "hinga", aga seda pole lugeda, kas Sillul on just selline case. Aga kui restauraatoril on kivimaja, siis selle peal olev peno ei tekita midagi halba, vastupidi, ainult head. Mida rohkem seda parem. Ja polegi kilet sisse vaja.
Aga kui on soov laudiseks, siis lollikindlam (ja vist isegi lihtsam) on villaga lahend: seinale vill+tuuletõke+õhuvahe+laud. Villa võib asendada ka tuuletõkkega, tema soojapidavus on sobilik, aga pole veel Eestis näinud piisavalt paksu (5-15 cm) tuuletõket. Vältima aga peaks puitu sisaldavat tuuletõket. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[SILLU]

[SILLU]

Tänan,et olete võtnud vaevax vastata.Nimelt ostsin maja paar aastat tagasi mere äärde.See on ehitatud narvaplokkidest,maja all täiskelder ja põhiline,et keldris on veel salvkaev!See ju toodab kah niiskust.Seintes avastasin keldri tuulutusavad,mis on hea avastus.Maja on seest ja väljast soojustamatta. Seestpoolt osa tube kipsplaadiga tehtud ja osa tube saepuruplaadiga,loomulikult karkassiga.Kui midagi arusaamatux jäi siis küsige vastan meelsasti.

[Külaline]

Tere. Kas seesmise karkassi vahel on midagi? Vill, peno, õhk? Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[SILLU]

Tere.seesmise seina vahel on ainult õhk.

[Külaline]

Tere. Keerulist pole midagi. Klassikaline lahend : narva plokile vill + tuuletõke + õhuvahe+ laudis. Ainult sellise lahendi puhul on suure tõenäosusega sõltuvalt kasutatvast tuuletõkkest rohkem või vähem tuule läbipuhumine. Tuuletiheduse saaks peno+krohv. Aga välispuidu jaoks on selline lahend keeruline. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Tselluvilla võib vast samuti narvaplokil kasutada.Eks põhimõte ole sama mis villaga(mineraalvillaga),puidust soojustuskastid seinakülge ning märgpuistega tselluvilla täis ja pehme puitkiudplaat tuuletõkkeks peale. Märgpuistega jääb tselluvill ühtse kleepunud matt-plaadina ega puhu ka läbi eriti. Siis õhuvahe 20...25mm,lõuna ja lääneküljes 15mm ning laudis soovitavalt paksem(nõuab hiljem mitu korda vähem hoolt)

Need on nüüd kõik ainult hobiehitaja soovitused kes ei ole mingi öko ega roheline aga eks meis igaühes ole midagi ka neist.

Enda viimasel majal kasutasin ka midagi sarnast.Kontseptsioon nägi ette võtta karkassmajast tema parem omadus - soojustus ning kivimajast tema hea niiskusreziim,akumulatsioonivõime ning ka mürakindlus ja keeta see kokku.Nii hästi või halvasti kuidas see erihariduseta kokal välja tuleb.Niisiis ehitasin tavalise karkass-välisseina,tuulutatava põrandaalusega. Soojustust (200mm)ja välisvoodrit on eespool kirjeldatud. Välisseintele ladusin-valasin sissepoole 130mm savipõhise massi mis jäi kandma 50x250 põrandataladele!Siseseinad, samuti niiskete ruumide seinad on raskematest savipõhistest materjalidest(omaette vundamendidel)Sooja annab puugaasikatel samuti on traditsiooniline ahi-pliit olemas.
Restauraator.

[SILLU]

Tere.Ma ise kah mõtlesin selle villa,tuuletõkke ja laudise peale.Ainult voodrilaua asemel kasutaxin tavalist tollist saetud lauda. Lauad võõpaxin muldvärviga üle ja olekski asi korras,sest mere ääres teised värvid eriti kaua ei kesta.Siis tuleks maja rootsi või soome tüüpi väljanägemisega.

[SILLU]

Tere. Naabrimees andisidee, et panna villa asemel topelt kiht tuuletõket.Aga kas siis peax ikkagi mingi roovituse seina ja tuuletõkke vahele tegema?????????? SILLU

[saunamees]

Tuuletökkeplaadil on vaid korralik hind ja sooja peab see 12 või 30mm vähe.(arvustulikud andmed ehitusraamatutest)Vahtpolüstorool peab nii tuult kui sooja.50 on soojaks veidi vähe aga 100-sega saad seinad soojaks.Soojapidavaks jäävad muuta veel lagi,pörand ja aknad!

[Külaline]

Vääga põnev
Huvitav oleks nüüd teada seda viimast meest --- KUIDAS SAAKS AKNAID SOOJUSTADA??? )
SEE ON IKKA MIND VÄÄÄGA HUVITANUD JUBA LAPSEPÕLVEST PEALE , kuid välja ei olegi mina seda mõelnud ja keegi teine ka ei oska aidata ... ))))))

NB!!! AKNAD ISE ONGI KÜLMAALIKAD NING NEIDEI SAA JU MITTE IIALGI SOOJUSTADA ... )
UIDUGI ON KA UUSRIKKAID KES LASEVAD PANNA ENDA KLAASIDELE ELEKTRIKÜTTE .... )))
Olen paar maja teinud Norras ja sääl küll mees rahanumbritest lugu ei pidanud ........... ))

[andres]

akende soojustamisest: Siberis tehti vist kunagi minigisugune maja või projekt ökohoonest, kus klaasakende ees oli majal väljastpoolt eraldi soojustatud liigutatavad luugid.

Kui lähed kodust ära, samuti ööseks tõmbad soojustuse ette.

Vahet pole, et maja muutub seest kottpimedaks. Peaasi, et peab sooja