sarikad

[205d]

Vaja katus teha hoonele, millel laiust müürilatist müürilatini 8.5 m( sõrestiksein). Sisemine sein asub ühelt poolt 5m ja 3m( umbes ). Kui kui kaldtoed alla panna sarikatele ja toetada sisemisele seinale, kas tekib ainult vertikaalne jõud või hakkab kuhugi poole müürilatti suruma.

[205d]

Küsimus tekkis sellest, et väikemajade raamatu joonisel asub sisemine sein täpselt keskel ning teistes raamatutes , mis kätte sattunud, on ka alati selline ideaalvariant. Aga tahaks ikka katust keskelt toetada, et ei peaks sarikaid alt hirmsa jõuga kinni tõmbama, sest laetalad ei ole mul ka ühes tükis , vaid pikema osa peal üks ja lühema osa peal teine( ümarpalgid ).

[Chef]

sarikad hakkavad müürilatti ja välisseinu välja poole suruma. selle jõu vähendamiseks võid paigaldada pennid või toetada ematala alt postidega kui seina ei taha keskele teha.

[restauraator]

Saan aru, et teist korrust vist kasutusele ei taheta võtta ja ilmselt siis katuse kalle on ka madalam. Siis või ju katust toetada ka otse laetaladele. Eks vaheseinale või ka otse sarikate koormust üle kanda, aga materjali kulu tuleks siis ülemäära suur. Seda enam, nagu aru on saada, et laetalad tulevad toekad.

Ps.Väike täpsustus: klaasikalised pennid pole küll mõeldud A-sarikaid koos hoidma, pigem sarikaid läbipainde eest kaitsma.

[eml]

Penn peaks vist mõlemat pidi töötama nii survele kui tõmbele?
Ma vähemalt loodan kuna varsti omal ka katuse ehitus ees ja mul tuleb see jõud päris suur kuna kalle 25 ja maja laius 11 meetrit ning ühtset kandvat seina maja keskel pole.
Muidugi ma ühendam nad ka laetaladega mida just monteerin prussidest 100x200 ja 600 vahega.


Terv

[205d]

Tere

Tegelikult tahaks teist korrust ka kasutusele võtta, laetalad on jämedamast otsast 25-30 cm ümarpalgid 1,2 m sammuga. Neile risti peale panen 20X20 müürilatiks, millele toetaks siis sarikad. Müürilatist müürilatini on ca 8,5m. Küsimus on selles, et kas on mõtet katust keskelt toetada või mitte. Kui toetada, siis sarikaid alt enam laiali ei surutaks. Samas toed jääksid ette, et katuse all rahulikult kõndida. Ise kardan seda jõudu, mis hakkab alt laiali kiskuma. Laetalad pole nii jämedad, et mingit suurt hammast sisse saagida ja seintega siduda. Kavatsen lihtsalt risti mõne 5x10 prussi klotsiks ette lüüa mõlemalt poolt.Ühesõnaga mingeid aruvutusi pole tehtud ning tunde järgi vaikselt nokitsen. Ei tule eluhoone vaid kuur panipaik.Vana vundament oli olemas , ise poleks nii laia hoonet tegema hakanud. 45 kraadise kallaku korral tuleb sarika pikkuseks müürilati otsast harjani ca 6.1 m. Kui panna pennid, kas 5x20 prussist 1.2m sammuga piisaks?. Sarikast laseks alt augu läbi ning keermelatiga või millegagi tõmbaks laetala külge kinni. Katuse pindala tuleks kuskil ca 150 m2 ja eterniit. Sai pikk jutt, aga mõtlesin, et küsiks enne targematelt. Endal katuse nullist ülesehitamise kogemus puudub.

[Külaline]

Nüüd ei saa enam hästi aru, et milles probleem seisneb. Kui laetalasi poleks, siis veel... Ühendad need laetalad keskelt tõmbele kokku ja sarikad neid nüüd küll puruks ju ei tõmba. Sarika, müürilati(müüripärlini) ja laetala korektne ühendus on olemas igas ehitusõpikus. Probleem võib siis olla, kui sarikaid tahetakse harvalt panna või nende kandevõime pole piisav. Siis tuleksid abitoed mängu, muidu on antud konstruktsioon A-sarikatelt tulevat survet hästi vastu võtnud ja ongi klassikaline lahendus.
Restauraator

[Chef]

kui sa ühe keermelatiga ühendad ei teki jäika sõlme vaid liigend.

[jörm]

Penn peaks vist mõlemat pidi töötama nii survele kui tõmbele?
Ma vähemalt loodan kuna varsti omal ka katuse ehitus ees ja mul tuleb see jõud päris suur kuna kalle 25 ja maja laius 11 meetrit ning ühtset kandvat seina maja keskel pole.
Muidugi ma ühendam nad ka laetaladega mida just monteerin prussidest 100x200 ja 600 vahega.


Terv

kuidas sa seda ette kujutad, et töötab nii survele kui tõmbele? kui nii surve kui tõmme on võrdsed ,et siis on summaarne mõjuv jõud null ja võid penni üldse ära jätta

penni on aegade hämarusest survele töötanud. sarikaid peavad hoidma laiali vajumise eest kinnitused müürlatiga, seda penn ei tee.

[wake]

penni on aegade hämarusest survele töötanud. sarikaid peavad hoidma laiali vajumise eest kinnitused müürlatiga, seda penn ei tee.

Oled sa reaalselt mõne penni läbi lõiganud, et tead kindlalt väita, mis jõud seal mõjuvad. Arvutuslikult võib saada penni nii surve kui ka tõmbe.

[jörm]

penni on aegade hämarusest survele töötanud. sarikaid peavad hoidma laiali vajumise eest kinnitused müürlatiga, seda penn ei tee.

Oled sa reaalselt mõne penni läbi lõiganud, et tead kindlalt väita, mis jõud seal mõjuvad. Arvutuslikult võib saada penni nii surve kui ka tõmbe.

olen näinud vana katust, kus osadelt sarikatelt pennid ära võetud = katus oli keskelt lohkus, laiali vajus üritus alles siis kui sarika ots müürlati küljest lahti tuli (st. müürlatt ära mädanes).

mismõttes arvutuslikult? Sa võid arvutades need jõuvektorid ju mistahes pidi laduda, kui väliseid mõjusi õigesti hindad siis peaks summaarne mõjuv jõud ikka ja ainult ühes suunas tulema.
(ja kui algselt vektor valepidi pandud siis saad selle jõuvektori lihtsalt miinus märgiga)...

Kindlasti on erinevad piirjuhud - aga siiski, kuidas sa ette kujutad, et töötab nii survele kui tõmbele?

[wake]

Eh, ega sa ometi arva, et samaaegselt on pennis tõmme ja surve? Ühest eelnevast postitusest võis selle välja lugeda.
PS. Erineva kaldega katustel on tuulekoormused erinevad, samuti lumekoormused. Jne.
Ning müürlati külge kinni võib sarika panna nii liikumatult kui tahad, kui müürlatt on seina küljes kehvasti, siis pole sest ju kasu. Ja kui mingil põhjusel ei saa laetalasid panna sarikatega samas suunas...eriti veel karkass- või palkmajal. Mõtle laiemalt.

[jörm]

Eh, ega sa ometi arva, et samaaegselt on pennis tõmme ja surve? Ühest eelnevast postitusest võis selle välja lugeda.
PS. Erineva kaldega katustel on tuulekoormused erinevad, samuti lumekoormused. Jne.
Ning müürlati külge kinni võib sarika panna nii liikumatult kui tahad, kui müürlatt on seina küljes kehvasti, siis pole sest ju kasu. Ja kui mingil põhjusel ei saa laetalasid panna sarikatega samas suunas...eriti veel karkass- või palkmajal. Mõtle laiemalt.

see oli mu point jah, et nii tõmme kui surve samal ajal mõjuvad.

sisuliselt võid siis ju vahelae tala mis otstest sarikate küljes, kah tõmbele töötavaks penniks kutsuda

äpardunud ehituskvaliteedist tingitud muutuseid siinkohal ei kommenteeriks.

[tommi]

Penn võib hakata tõmbele tööle siis kui müürlatt (või sein koos müürlatiga) hakkab mingil põhjusel laiali minema.
Omal on umbes sama skeem, laetalad keskelt katkestatud. Mina ühendasin laetalad keskel tõmbele tööle (ebamugav, aga tehtav) ning ühenduse müürlatt-sarikas-vahelaetalad tegin võimalikult tugeva.
Siinmainitud skeemi juures tundub mulle hoopistükkis sarika samm veidikene suurevõitu.

[restauraator]

penni on aegade hämarusest survele töötanud. sarikaid peavad hoidma laiali vajumise eest kinnitused müürlatiga, seda penn ei tee.

Oled sa reaalselt mõne penni läbi lõiganud, et tead kindlalt väita, mis jõud seal mõjuvad. Arvutuslikult võib saada penni nii surve kui ka tõmbe.

Tõmbasin, siit ühe posituse välja.
Küsin samuti, et mis mõttes arvutuslikult?

1. Kas peab eeldama, et konstuktsioon on alati valesti ehitatud?
2. Kui ei ole, kas siis arvutuslikult on tähtsust penni võimlikule tõmbele, mida reaalselt ei saa toimuda, kuna sarikad on alt nõutekohaselt seotud.

[wake]

Küsin samuti, et mis mõttes arvutuslikult?

Otseses mõttes.
Kui on traditsioonilisest erinev lahendus, kas siis on vale lahendus? Kas igal katusel toetuvad sarikad müürlatile, mis on seina peal? Te kumbki ei ole vist konstruktsioonide arvutamisega kunagi kokku puutunud? Kui nii, siis jätaks selle jutu.