peakaitse asukoha muutus

[otti]

teen majas remonti ja tahaks peakaitse ja voolumõõtja asukohta muuta kuna asuvad elutoas ja see on ainuke sein kuhu saaks sektsiooni paigutada. voolumõõtja segab ja muidugi tahaks juhtmed ka asendada. kellel on õigus sellist tööd teostada? ja kellelt on vaja luba saada?

[Kalvis]

Suvalisel A või B pädevust omaval firmal või eraisikul. Jaotusvõrk nüüd lisatasu eest teeb ka seda tööd.

[solaris]

een majas remonti ja tahaks peakaitse ja voolumõõtja asukohta muuta kuna asuvad elutoas ja see on ainuke sein kuhu saaks sektsiooni paigutada. voolumõõtja segab ja muidugi tahaks juhtmed ka asendada. kellel on õigus sellist tööd teostada? ja kellelt on vaja luba saada?

Mul oli vaja teha midagi analoogilist. EEsti Energia võtab võtab plommid maha, vaja teha projekt (minul oli vaja voolumõõtja viia umbes kuni 1 meetri kaugusele), siis vaja kooskõlastused, vaja veel teha mõõtmised. Mina sain kasutada B kategooria elektrikut, kuid tuli välja et temal võimatu isegi elektrikilbi paigaldust panna (Eesti energia euronõuded). Mul jäigi see töö tegemata. Sain aru, et kõige lihtasam on see, kui EEsti Energia teeb ise selle töö algusest lõpuni. Kusjuures rääkisin nelja erineva klienditeenindajaga, igaüks rääkis ei juttu.

[Kalvis]

Projekt pole sellisel kujul tööle kohustuslik. Küll tohib teha sellist töid suvaline teovõimeline isik A või B pädevuse isiku kontrolliva silma all, kes annab ka tööde lõppemisel allkirja. Tema paberi lisad projekti juurde. Projekt on nõutav, kui suurendaksid peakaitset.
Ja loomulikult tuleb sul EE-le annetada raha arvesti plommimise eest, väljakutse eest ja võimalik veel ka mõne muu töö eest. Täpse vastuse saad EE klienditeenindusest.

[solaris]

mul see selle nädala kogemus. Küsimuse all võib-olla klienditöötajate pädevus? Ei tahtnud ma midagi peakaitset suurendada.Tahtsin arvestit lihtsalt magamistoast välja koridori panna, esialgsest asupaigast meeter kaugemale. Projekt , mõõtmine ja kooskõlastamine kohustuslik! EE klienditöötajad vastasid nii, küsisid projektijuhi käest üle.
Tahtsin tegelikult ka uut vooluarvestit 30-40 aastase ketasvoolumõõtja asemele. Keelduti, õeldi, et vastab küll euronõuetele. Kui ikka väga tahan, siis tuli ligi 3oo krooni letti laduda. Päris tõsi jutt!!
Tunnistajaks Bkat elektrik.Ka EE selle kohta tõendid, nad ju lindistavad kõik meie kõned.

4 aastat tagasi oli see tõesti lihtne: maksin plommimise tasu ära ,pandi ka uus digitaalne mõõdik tasuta, elektrik tegi töö ära ja OK. ... Aeg on edasi läinud

[Kalvis]

EE projektijuhid kasutavad kogu aeg inimeste lollust ära ja nõuavad asju, mida teha pole vaja. Asi selles, et EE pakub ju ise neid teenuseid ning ta tahab nende pealt teenida. Mida rohkem õnnestub kliendile pähe määrida seda suurema summa ta teenib. Ärge lootke EE-st erapooletud soovitust.
Teisest küljest soovisid sa rohkem, kui oli tegelikult vaja. EE klienditeenindajad võisid õigustatult aru saada, et tahad täisteenust. Teistel soovitan enne EE pakutule konsulteerida mõne pädevustunnistust omava elektrikuga. Säästate õige soovituse korral eduliselt.

[Imelik]

Huvitav näide kuidas asju nii kirja panna et arusaamiseks pead jurist olema.
Paigalduskohas koostatud elektrikilpide (koostete) nõuetele vastavuse tõendamise kord.
Kord reguleerib paigalduskohas koostatud (renoveeritud või uuendatud) elektrikilpide vastavuse tõendamist. Koostamiseks loetakse selliseid töid, mille tulemusena asendatakse elektriskeemi komponente (kaitseseadmed, lülitusseadmed, kontaktorid, releed, …) ja sellega kaasneb elektriskeemi muutmine ning latistuse/juhtmestiku muutmine, kuid ei asendata kilbi kesta (ümbrist). Sellise iseloomuga töid nimetatakse ka kilbi renoveerimiseks või uuendamiseks.
Koostan näiteks kilbi mille peakaitse on 32A (endise näiteks 16A asemel),peaasi et kesta ei vaheta (muidu ei ole renoveerimine)? Mis vahet tavalisel koostamisel ja renoveerimisel, kilbi kest ?
Kui vahetakse välja ainult üksikud komponendid analoogsete vastu ja sellega ei kaasne juhistiku / latistuse muutmist, loetakse töö remondiks ja esitatud korra kõiki nõudeid ei pea täitma.
Milliseid?

Aga eks lugege ise.
http://www.tji.ee/?id=12241
http://www.tji.ee/?id=12242

[Kalvis]

Mul on TJI ametlik vastus allkirjaga, et remont on:
- lisad n tükki uusi seadmeid või muudad ükskõik kus nende asukohti või vahetad neid välja.
- lisad uusi juhtmeid või asendad olemasolevaid, kusjuures kaabeltusteede kulgemine ei ole oluline
- vahetad kaitselülitid välja sama nimivõimsusega kaitselülitite vastu, kusjuures alanevalt veib neid lisada n tükki. Samuti võib lisada RVK. jne.
- TN-C süsteemi ehitamine TN-C-S Või TN-S on remont.
- ehitatakse majale kordusmaandus
- vahetad kilpe või muudad asukohti.

Ja lõppu oli lisatud paar võlulauset:
Remont on igasugune elektrisüsteemi parandamine, mille käigus võib muuta asukohti ja lisada uusi seadmeid. Ka TN-C süsteemi muutmine TN-S või TN-C-S ei ole tehnosüsteemi muutmine, sest sellega kaasneb olemasoleva süsteemi paranemine.
Uue ehitamine on alles siis kui muudetakse maja peakaitset!!!

Ka olen kindel, et kilpi võib asendada samaväärse või suurema IP arvuga kilbi vastu.

[Imelik]

Kas sa ei näe vastuolusid minu poolt kirjeldatud dokumentide ja Sinule saadetud kirja vahel?
Kuidas mõistad vahet ehitamisel (seda juba vist kirjeldasid),renoveerimisel (e. uuendamisel) ja remondil?
Miks seda küsin on see et dokumentatsioon peab nii või teisiti olema; aga teatud juhtudel poleks nagu inspektorit vaja (remont oleks nagu käidutoiming)?
Keegi on kuskil öelnud et igaüks tõlgendab asja nagu TEMALE tundub ja õigus on sellel kes ametipostilt
tähtsam. Paistab tõsi olevat.

[Kalvis]

Kuna mul oli reaalne vaidlus, kuhu kaasati kohtumõistjaks TJI siis minu juhtum on praktikas testitud ja nii jäigi. Tegelikult oli lahendus lihtne, absoluutselt kogu maja süsteem vahetati ringi (tegelikult ka voolumõõtjad, peakaitsed), kuid peakaitse nominaal jäi samaks. Uus elektrisüsteem ei järginud milleskis vana. Kuid TJI väitis, et tegemist on remonttöödega ja seega pole tehnilise inspektori allkiri vajalik. Tegelikult ei tehtud isegi mitte elektri projekti, tööde teostajal puudus pädevustunnistus jne. Ainus kasu oligi, et projekt tehti takkajärgi ja pädevustunnistusega isik kirjutas alla samal päeval kui TJI oma pootstagi seletuskirjale andis. Kuna selline kiri on väga hea indulgents mõistete selgitamiseks mis on remonttöö ja mis ei ole. Muuseas ehitamise kohta on ka selliseid indulgentse juba üksjagu kogunenud, näiteks et tuleohutusnõuded on lollidele (päästeamet on nõus ka allkirjaga kinnitama, et tuleohutusel ei tule järgida seaduses ettenähtuid nõudeid tulekindlate ustele ja nende mõõtmetele)
Vot nii käib EV asjaajamine, loll on see, kes seadusi liiga usinalt tõlgendab.

[solaris]

Mul vaja viia voolumõõtja toast välja koridori, umbes 1 meetri kaugusele praegusest asukohast. On siis vaja kindlasti projekti, kooskõlastamisi jne? Küsimus ka selles , et kas ei või juhtuda nii (puuduvad vajalikud paberid), et valmistan uue voolumõõtja koha ette, EE elektrik tuleb kohale, kuid ei pane mõõdikut uude kohta? EE klienditeenindad väidavad midagi sarnast.

[Kalvis]

Ei ole vaja projekti, kuid EE võib nõuda pädevusega isiku allkirja teostatud töödele.

[solaris]

Kas siis nii, et lasen elektrikul kilbi ette valmistada, ja EE elektrik paneb mõõtja uude kohta. (kusjuures klienditeenindajale ei tohi mainida, et tahan mõõtjat uude kohta) Kas EE elektrik üldse tohib mõõtja uude asukohta panna, kui see ei ole tema töökäsul kirjas? Nokk kinni- saba lahti jne
Ja kes on pädevusega isik, kes võib allkirja anda (B kat elektrik kõlbab?), või peab see olema EE esindaja?

[Kalvis]

Teatad klienditeenindusse, et ettevalmistustööd on tehtud arvesti uude kohta tõstmiseks, maksad klienditeenindusse oma raha ära (neil on selleks tasuline arvesti ümbertõstmise teenus) ja jääd EE elektrikku ootama.
Kui too saabub siis on tal õigus nõuda pädevusega isiku paberi ettenäitamist, kui sul seda pole siis tema oma tööd ei tee ja sina jääd rahast ilma. Paljud EE elektrikud sellise pisiasja kohapealt liiga nõudlikud ei ole ning tavainimestel on jäänud mulje, et mingit paberit polegi vaja.
Täpsed prodseduurilised üksikasjad jne. saab loomulikult teada klienditeenindusest ja pole mõtet pisiasju foorumist küsida

[otti]

teie kirjutisi lugedes tundub et kõige lihtsam on saag kätte võtta, voolumõõtja koos palkidega välja saagida, siis teine samasuur auk 50cm eemal välja lõigata ja lihtsalt kohad vahetada ja ongi voolumõõtja uues kohas. juhtmeid vahetada ei õnnestu aga ma riputan voolumõõtja kohale suitsuanduri ja loodan et jumala abiga peab see minu elupäevade lõpuni vastu.

[võrgus]

Mida teadjad mulle soovitaks.
Ostsin eelmine aasta maja, millel on 2 lepingit EEga, mõlemad minu nimel.
Siis nägin, et majja tuleb sisse 3 faasi, pöördumisel EEsse soovitati tellida nende elektrik vaatama, sest nende andmetel ei ole 3e faasi.
EE elektrik tuli kohale lappas ringi vaatas alt ja pealt ja tõdes, et jah mööda õhuliini tuleb 3 faasi maja seinani, siis maja seinal on karp, mille sees on näha, et kasutatkse vaid 1 faasi.
Lisaks selgus, et majal ei ole peakaitset, kuigi sellel karbil, milles 3st faasist sai 1 oli EE plomm.

Nüüd tegi EE mulle pakkumise 32k, et ma 3 faasi saaksin, see sisaldab ampritasu ja kilpi.
Minu küsimusele, et kas EE ei ole kohustatud oma tarbijatele peakaitset paigaldama vastati telefoni teel, et nemad võtsid 15a tagasi posu maju raudteelt üle ja neil ühelgi ei olnud peakaitset ja isegi kui ma ei sooviks neile 3 faasi eest ampritasusid maksta peaks ma neile peakaitse eest ikkagi maksma.

kas EEl on või ei ole peakaitse omal kulul paigaldamise kohustus ?
kui ma need 2 lepingut üle võtsin oli kummaski kirjas, et majal ON peakaitse.

[Kalvis]

Raske uskuda, et peakaitse üldse puudub. Vanasti oli selleks kork ja siis on peakaitse suuruseks 20 A. Sinu juhtumil siis tõenäoliselt 1f 20 A

Tänapäeval on oluline, mis on lepingus kirjas. Uutes lepingutes on peakaitse suurus kui faaside arv fikseeritud ja vaid see on tähtis. Sõbral oli lepingus 3*16 A kuigi tegelikkuses oli 1*16 A (analoogselt majja tuli 3 f, kuid pööningu karbist arvestini lühike jupp vaid 1 faasi). Jageles ja sai takkajärgi tänaseks tasuta 3*16 A.

Kui lepingus pole fikseeritud kas 3 või üks faas lähtutakse jooksvast tarbimise olukorrast. St. sul on üks faas. Muidugi on võimalus lavastada arvesti ja juhtme vargus ning peale organite käiku lasta ülesse panna juba 3 f. Palju sõltub piirkondlikust elektrikust. Normaalne mees ei sigatse ja saad arvesti vahetusega 3 f arvesti koos kaabeldusega. Kuid viimase aja trend on, et need mehed otsustavad alati kliendi kahjuks kui neil valikuvõimalus tekib.

[Võrgus]

tnx vastamast ...
ma arvan et minevikus toimus selline asi ....
ee paigaldas mõned aastad tänavale uued postid, sest need mis seal on on puust ja näevad värsked välja, nõmme väike tänav, maa alla ei minda seal nii pea
samal ajal pakkusid ümbruskonna majadele 3f.
see kes mu majas enne elas jobutas ja võitis aega, ee vedas kaablid postist majani, kuna üks tegemine korraga ja siis eelmine omanik ikkagi ei teinud lepingut.

aga nii on, et peakaitse puudub täielikult, majas on 2 korrust ja 2 kilpi, et eraldi arvet pidada ja 2 lepingut siis ka, mille sõlmimisel ee pooliku olukorra kohta infot ei andnud
aga peakaitse puudub täiesti.
pakun, et ülepingest tekkinud tulekahju korral saadab kindlustus mu pikalt aga samas pole veel leidnud must-valgelt et kas ee-l on kohustus peakaitse paigaldada v on see täpselt reguleerimata ja seepärast nad saavadki peaaegu et väljapressida om a-tasu

[Kalvis]

EE - uut ampritasu nad välja pressida ei saa (vanasti ei olnud ampritasu määratlust ja selle tekkimisel võeti aluseks teadaolev kaitse väärtus). Jääb vaid vaidlusmomendiks, mis on peakaitse suurus. Nagunii on juhtme läbilõike järgi sul max lubatud voolutugevus määratud ja kui muidu kaubale ei saa siis see võetaksegi aluseks. Kui EE hakkab vastu jonnima siis liigute mööda trassi kuni esimese kaitseni (alajaamas asub alati kaitse) ja võtate selle nominaali peakaitseks. Kui kuskil on säilinud hoone projekt siis võetaks seal toodud peakaitse aluseks. Siit on ka üks kavalus - lase mõnel vanemal elektrikul teha lihtne korteriprojekt ja las ta siis kirjutab sinna sulle sobiva peakaitse enne arvestit. Muidugi kuupäevaks mingi ürgvana aeg (vot veidi enne renoveerimise teostamist). Nojah ja räägidki, et mehed kunagi ehitasid aga sina ei tea peakaitsest paigaldamisest midagi. Vaevalt et EE palju vaielda viitsib, võtab projekti aluseks, sulle topitakse uus leping nina alla ning kui alla oled kirjutanud siis ongi peakaitse määratud. Väga palju sõltub sellistes juhtumites piirkondlikust EE elektrikust ja sinu seaduste tundmisest.

[Just Walk Around]

Ehk keegi saab nõuga aidata. Sai ostetud palkmaja, aga eelmine omanik on palunud ajutiselt voolu majast välja lülitada( juhtmed posti otsas lahti). Kuna omaniku vahetusega tuleb uus liitumisleping EE, siis eile pidi tulema EE elektrik näitusid üle vaatama. Keda ei tulnud oli EE esindaja. Telefoni teel õnnestus viimaks tehnik kätte saada, ja see laksas et mis ma neid näitusid vaatan, temal asi teada juba ammu. Hästi see selleks, aga küsimusele, et kas praegust peakaitse asukohta oleks võimalik muuta ( praegu kilp toas, aga sooviks posti külge, majja jõuab kaabel maaliini pidi), vastas esindaja et on küll 14 kilo ja teevad ära. Avades kilbi oli näha et eelmine omanik oli peakaitsme kärssama ajanud ( oli peenikeste juhtmetega teinud pikendusi), samuti on kilp seest roostes ja osa kaitsmepesi oli täiesti ära roostetanud ( peakaitse siis tänapäevane ja ülejäänud kaitsmed vanad korgid). Kuna maja on palk, siis sellist sütikut ma oma seinale ei taha. Vana veel soovitas et vahetagu ma peakaitse korras kaitsme vastu välja , küll nad siis traadid kokku keeravad. Minu küsimus oleks kas EE peaks kilbi asukohta vahetama, arvestades sellega et vana peakaitse on amortiseerunud, või ei pea. Mul on muidugi ka võimalus see kilp üldse maha rebida, ja öelda et pole olnudki. Mis siis EE kostab. Kaabel tuleb mööda posti alla, mis viga oleks sinna kilp koos peakaitsmega panna. Nendel parem näitusid vaadata ja mul ohutum.

[figo]

Tere!
Kus kohas asub maja?

[Imelik]

Ei näe probleemi. Kui pead EE küsitud hinda paljuks, vormista liitumisleping liitumisega sisendpostil (kuigi arvan et tegemist on pigem võrguühenduse taastamisega kui liitumisega [peaks olema hinnavahe]) ja telli liitumiskilbi paigaldus kuskilt mujalt. Küll aga jääb EE le õigus peedistada kuna sisendpost kuulub neile .
Ühesõnaga kokkuleppe küsimus (mida vähem jääb neile teha seda odavam tuleb).

[Just Walk Around]

Maja asub Tartumaal. Ja tegemist on tõepoolest võrguühenduse taastamisega. Usutavasti kui ma lähen EE rääkima liitumisest, et selle kaudu saavutada kilbi uus asukoht, kuulen ma sealt veel suuremaid numbreid. Aga küsija suu peale ei lööda, käin ära küsin järgi.
Kuigi arusaamatuks jääb EE poliitika. Praegu on kilp mittetöökorras, ja seega ohtlik. Voolumõõtja on taadeldud aastal 96. kilp ise seest roostes. EE inimesed peavad nagunii tulema posti otsa et traadid kokku keerata, samas peavad nad ka seda kilbis tegema. Aru ma ei saa miks ei võiks seda teha uue kilbiga, uues asukohas. Tööd ju juurde ei tule. Võimalus et ma saaks voolu varastada kaob samuti miinimumini. Praegu oleks see võimalus olemas, kui traadid posti otsas oleksid ühendatud Siis oleks võimalik voolumõõtjast mööda minna vabalt. Kaabel tuleb peakaitsesse mis ei ole ühegi plommiga kaetud, viruta nagu jõuad.

[figo]

Helista proovin aidata. 5134831

[ponkskar]

Minu teada EE on just huvitatud,et kilbid ei oleks majas sees, veel enam, et oleks maja hoovist kaväljas, et neil oleks lihtsam hooldada ja alati juurdepääs olemas. Nagu mulle öeldi liitumise ajal, et kilpi ei panda lillepeenrasse või magamistuppa. Naabril viidi kilp majast õue ja minu teada ta ei maksnud midagi selle eest.
See siis ka Tartumaal