katusealuse toa ehitusega probleem

[KyBer]

Tere,

sooviks abi seadusandlusega katusealuse toa ehituses

objektiks on muinsuskaitse all olev maja milles on korterid erastatud kuid ühisomandis on lakkapealne ja maa
sai ehitatud enda korteri peale tuba, naabritelt sai võetud allkirjad nõusolekust, et ma võin ehitada lakapeale
käis kohal ka linna peaarhitekt ja ei näinud mingit probleemi selle ehitamises ja projekti polevat vaja
muinsuskaitselt pole luba võetud!

nüüdseks on asjast möödas 5 aastat ja üks naabritest kaebas, et meil on ehitatud lakapeale tuba (see naaber ei olnud andnud allkirja)
käis kohal ehitus järelevalveinspektor ja leidis ringi vaadates, et katuse aampalgid ei pea vastu ... kuigi aru ma ei saa miks need aampalgid vastu ei peaks pidama kui nende külge polegi peaaegu midagi kinnitatud

mis õigused on mul ja mis linnavalitsusel
on neil õigus nõuda toa lammutamist?

kurvastades Andri

[Kalvis]

Kuna kandvaid konstruktsioone ei muudetud siis otsest seaduserikkumist justkui pole (õige märkus, et pole vaja projekti). Lammutamist saab nõuda ikkagi seaduserikkumise puhul ja ka siis pole see mitte esmane nõue vaid viimane juhtum kui kuidagi seadustada ei saa.

Esiteks ei selgunud, kas oli inspektori tühi loba või tegi ta ettekirjutuse. Ettekirjutus peab ikkagi baseeruma ekspertiisiaktil, kus arvutustega tõestatakse ära, et su maja konstruktsioonid ei vasta maja ehitamise ajal kehtivatele nõuetele. NB! need on tollased nõuded (tavaliselt leebemad) kui maja ehitati, mitte nüüdsed. Kuid sul võib ka maja tänapäevastele nõuetele vastata, seda parem sulle. Muidu on ehituskonstruktsioonides küll nii, et tühi pööning arvestatakse väiksemale koormusele kui elatavas pööningul. Elamispinnaga pööningule lisandub tahes tahtmata inimeste kaal + mööbel. Kui palk on ilma selleta arvestatud siis õige napilt ületab see nüüd nõutud väärtust. Kuid palkidel on ka varutegur jne. Seega enda jaoks oleks kasulik pöörduda mõne ehitusinseneri poole, kes teeks sulle tegeliku palgi koormuse ja annaks vastuse kas on piisav.

Palju hullem võib olla lugu hoopis kaasomandi mõistega. Sa pole kirjeldanud maja omaniku ega selle vormi. See on ehk tähtsamgi kui inspektori jutt. Kui tegemist on kaasomandiga siis mitte nõusolekut andnud naabrist kaasomanikul on õigustatud õigus kasutada pööningut. Ja ta võib seda isegi kohtult saada. Kui aga nõusolekut mitteandnud naaber ei kuulu kaasomanike hulka siis pole vaja teda tähele panna. Teiste omandusvormide puhul võib olla omakorda erisusi siin pole mõtet huupi kirjeldada.

Kui sul on alles linnavalitsuse arhitekti jutt paberil siis see on kuldaväärt dokument. Sellega saad ennast edukalt kaitsta. Kui pole siis teistele teadmiseks pole mõtet aega kulutada linnaametnike külaskäikudele kui dokumenti maha ei jää.

Infot on vähe, et midagi kindlat väita. Minu arvamus: Sulle pole ühtegi ametlikku kirja saadetud, otsest seaduserikkumist pole veel teada. On võimalik, et midagi leitakse. Ehituse poole pealt on võimalik, et suudetakse tõestada ära talade ebapiisavus. Seda saad ennetada, kui tellid mõne paberitega eksperdi, kes kinnitab et talad on piisavad. Igale lobast kirjale (tulevad need siis LV või inspektsioonist) saaks sisu nullida sellega täielikult. Teine oht on sul kaasomandist. No siis läheb asi väga inetuks ja on võimalik, et pead katusekambri vabastama. Kuid selliste nõudmiste puhul soovitan juristi käest nõu küsida, siit grupist sa seda ei saa. Otse ei saa ükski asutus trahvi teha, sest seadust pole veel rikutud. Seniks aga maga rahulikult.

[KyBer]

inspektor käis asja uurimas...ettekirjutus pidavat tulema kuigi ekspertiisist polnud juttu, nii et mis alusel ta selle ettekirjutise teeb ei ole praegu teada
maja vanus ca 200 aastat, vahelae palgid on ca 30cm x 30cm suurused ja alt toetavad veel vaheseinad
allkirja mitteandnud on kaasomanik, tema korteri pealne osa on vaba kuna ehitasin oma korteri peale
5 aastat tagasi oli nõue, et vähemalt 50% elanikest peab nõus olema ehitusega, mul tuli siis kokku ca 75% elanikest
linnavalitsuse arhitektilt tõesti mingit paberil tõestus pole
eks otsin kellegi kes hindab kandekonstruktsioonide tugevuse ära

tänan hea ja põhjaliku vastu eest

[Kalvis]

Kõigepealt tuleb ettekirjutus ära oodata. Kindlasti saab sõltuvalt selle sisust vaidlustada (eriti kui mingi trahv või nõue on). Ainus ennetav löök olekski kohtueksperdi otsus, et talad on piisavad.
Minuteada on kaasomandi kasutamisel vaja ikkagi 100% nõusolekut.

[KyBer]

Kõigepealt tuleb ettekirjutus ära oodata. Kindlasti saab sõltuvalt selle sisust vaidlustada (eriti kui mingi trahv või nõue on). Ainus ennetav löök olekski kohtueksperdi otsus, et talad on piisavad.
Minuteada on kaasomandi kasutamisel vaja ikkagi 100% nõusolekut.

eks ootan selle ettekirjutuse ära

praeguse seisuga olen tellinud talade vastupidavuse projekti ... seda küll insenerilt mitte kohtuekperdilt

asjaõigusseaduses on tõesti kirjas, et kõikide nõusolekut on vaja
huvitav on see, et sel ajal kui teha sai anti teistsugu nõu

asjaõigusseadus: http://wlex.lc.ee/wlex.cgi?do=disp&titl ... 2003-07-01

[Kalvis]

Ära siis unusta projekteerijalt allkirja võtmast ning kutsetunnistuse koopiat.

[KyBer]

sain ettekirjutuse kätte
sellega nõutakse ehitusluba

mis selle saamiseks peab tegema, mis kohustused selle saamiseks kaasnevad ja mis alusel seda küsida...kas ehitise laiendamine, renoveerimine või miskit muud?

tänan

[Kalvis]

Küsi vastu, et mille alusel?

Ehitusluba on vaja, kui muudad kandekonstruktsioone või maja välisilmet. Siseviimistlus ei käi sinna alla (samuti kergvaheseinad). Samamoodi on vastanud majanduse ja kommunikatsiooniameti kirjadele vastaja (vt. ministeeriumi kodulehekülge, seal on see kirjas)

Teata, et sa pole muutnud mitte ühtegi kandvat konstruktiooni ega maja välisilmet ning sa pole tegelenud ehitamisega. Ning tahaksid väga teada saada, et mille alusel nad nõuavad (või on järeldanud) et sa ehitad.

Üldiselt oleks vaja sul eksperti mõistete defineerimisel, sest teil käib kassi-hiire mäng, kes oma kirja sõnastuses eksib esimesena. Kui sulle ekspert allkirjaga kinnitaks, et sa pole ehitanud siis saada see ka ministeeriumi. Kohtueksperdi sõna vastu enam ametnik ei saa, kui vaid, et ekspert on peast lolliks läinud ja ta litsents tuleb tühistada.

Minu soovitused:
Loe läbi ehitusseadus ja vaata läbi mõiste, mis on ehitamine. NB! vaata ka mõiste, mis on rekonstrueerimine. Ma arvan, et nad püüavad sind tunnistama saada, et sa tegelesid just rekonstrueerimisega. Ajakirjanduses on seda mõistet veidikene lahti sõnastatud, see on ikkagi olulises rahalises mahus tööde teostamine (oli kuskil, et miljon krooni on juba rekonstrueerimine).
Sina jää oma sõnastuses kõikjal, et teostasid remonttöid, ning tegelesid viimistlemisega.

Ehitusluba taodeldakse kohalikus omavalitsuses ja selleks esitatakse sinna ehitusprojekt paberitega arhitektilt. Ehitusprojektile tuleb sul saada kõigi kaasomanike allkirjad, vajadusel naabrite jne (päästeamet, eesti energia, veevõrk) omad. Sinu juhtumi puhul arvan, et nende saamine on 99% ulatuses suht lootusetu.
Seadusest tulenevalt pole sul ehitusluba enam vaja nõuda vaid piisab, kui saad kasutusloa. Selleks esitatakse ikkagi projekt KOV ja nõuad kohe kasutusluba. Kuna KOV tahab teenida siis tahavad nad sulle kärbest pähe ajada, et võta ehitusluba, kuid nõua kohe kasutusluba. Kuid allkirjad on sul vaja saada ikka, nii et suht lootusetu ettevõtmine....