kütteringide temperatuurid

küttesüsteemid, millega ja kuidas kütta
Rye
külaline

kütteringide temperatuurid

Lugemata postitus Postitas Rye »

Tere,

on ostetud 2kW ventilatsioonisoojuspump (õhk-vesi) millega on vaja kütta:

1) magamistuba, 16 ruutu, põrandaküte
2) vannituba, 7 ruutu, põrandaküte
3) söögituba, 13 ruutu, puhurkonvektor

Kas saan võtta kõik 3 ringi samast kollektorist ja siis iga ringi elektrilise termostaadiga parajaks reguleerida? Olen lugenud siit foorumist et igal neist peaks olema oma temperatuur aga kohe kuidagi ei tahaks kolme segamissõlme ehitada. Loodaks siiski, et äkki saan termostaatidega hakkama?

Suured tänud asjalike soovituste eest.
Rye
StatiX
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 35
Liitunud: 04 Veebr 2008, 23:08

Re: kütteringide temperatuurid

Lugemata postitus Postitas StatiX »

Põrandakütteringide jaoks võib jääda üks segamissõlm. Kuid puhuri jaoks on temperatuurid hoopis kõrgemad järelikult pead sellele eraldi 3T ventiiliga segamissõlme ehitama.
Termostaadiga reguleeritakse ikka soojusväljastustuse intensiivsust mitte küttevee temperatuure.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 11214
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 316 korda

Re: kütteringide temperatuurid

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Ma ei saa aru, milleks üldse soojuspumbale segamissõlm? Soojuspump töötab seda parema kasuteguriga, mida madalam on väljundvee temperatuur. Ja põrandaküte tahab madalamat vee temperatuuri. Kogu süsteemi veele vaid üks ringluspump ning küttesüsteem juhibki soojuspumpa.
Rye
külaline

Re: kütteringide temperatuurid

Lugemata postitus Postitas Rye »

@StatiX
>Termostaadiga reguleeritakse ikka soojusväljastustuse intensiivsust mitte küttevee temperatuure.
Mis vahe on soojusväljastuse intensiivsuse ja küttevee temperatuuri reguleerimisel lõpptulemusele?
a) termostaat keerab rohkem kinni -> põrand külmem
b) segamissõlm reguleerib temperatuuri madalamaks -> põrand külmem
Kas lõpptulemus ei ole mitte sama?

@Kalvis
Ilmselt ei pannud sa tähele minu nimekirjas 3) puhurkonvektoriga söögituba, mis tahab kõrgemat temperatuuri.

Tänan seniste seisukohavõttude eest.

Rye
StatiX
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 35
Liitunud: 04 Veebr 2008, 23:08

Re: kütteringide temperatuurid

Lugemata postitus Postitas StatiX »

Kalvis kirjutas:Ma ei saa aru, milleks üldse soojuspumbale segamissõlm? Soojuspump töötab seda parema kasuteguriga, mida madalam on väljundvee temperatuur. Ja põrandaküte tahab madalamat vee temperatuuri. Kogu süsteemi veele vaid üks ringluspump ning küttesüsteem juhibki soojuspumpa.
Kui sa tahad soojuspumbaga toota madalatemperatuurilist küttevett (põrandaküttele) siis sooja tarbevett pead valmistama mingil muul viisil ning puhuriga plaanitud tubadesse pead samuti paigaldama põrandakütte.
Kui seda teha ei taha, siis antud juhul (koos tarbeveega) tuleb teha 3 segusõlme.
StatiX
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 35
Liitunud: 04 Veebr 2008, 23:08

Re: kütteringide temperatuurid

Lugemata postitus Postitas StatiX »

Milleks toota kõrgetemperatuurilist küttevett (puhuri jaoks vajalik) põrandaküttesse kui sa hiljem selle vooluhulka piirama hakkad, et mitte põrandat üle kütta ja ebamugavustunnet tekitada.
Põrandaküte on üldjuhul ikka projekteeritud madalatemperatuurilisena ja sellele vastavatele arvutuslikele vooluhulkadele. Ka madalatemperatuurilise vee korral tuleb kütteringidele paigaldada termostaadid (manuaalsed/mootorajamiga), et vastavalt soovidele põrandatemperatuuri muuta. See peaks käima ikka käsikäes nii vooluhulga kui veetemperatuuri muutmisega. Veetemperatuuri muudab segusõlm, vooluhulka termostaat.
Kui sa juba kallis pumba endale jõuad soetada, siis selle pumbaringi ehitamine ei ole ikka sellekõrval midagi. Sellist poolkõva lahendust pole mõtet teha.
Nagu Kalvis ütles, mida rohkem madalatemp. vett toodad, seda suurem pumba kasutegur ja eluiga.
Rye
külaline

Re: kütteringide temperatuurid

Lugemata postitus Postitas Rye »

Tänan, hakkan juba aru saama, aga mitte veel sellest:

>Nagu Kalvis ütles, mida rohkem madalatemp. vett toodad, seda suurem pumba kasutegur ja eluiga.

Pump ise toodab ikka ühte ainsat kõrgema temperatuuriga vett, kuna seda vajan puhurile ja pumba sees olevale tarbevee boilerile. Pumbale ei tohiks sellest küll mingit vahet olla kas ma reguleerin põranda vee madalamaks segusõlmega või vooluhulgaga.

Ei taha koonerdada, vaid aru saada :)

Rye
StatiX
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 35
Liitunud: 04 Veebr 2008, 23:08

Re: kütteringide temperatuurid

Lugemata postitus Postitas StatiX »

OK võibolla kirjeldasin ise pisut valesti. Pump toodab loomulikult ikka ühe ja sama temp vett. Kuid erinev on veekogus mida pump ülessoojendama peab.
Kui sa põrandaküttesse juhid madalatemperatuurilist vett, siis selle soojendamiseks peab pump kindlasti vähem tööd tegema kui pumbast otse kõrgetemperatuurilist vett põrandasse juhtida.
Seda asja ma muidugi täpselt kommenteerida ei oska, et kuidas põrand ise käituma hakkab kui sinna kõrgetemp. vett juhtida.
Sa juhid põrandasse kõrgetemp. vett olgugi et vooluhulk on min peale viidud, kas siis põranda pind ikkagi ebamugavalt kuumaks ei lää. Kuidas süsteem toimib näit arvutuslike välisõhutemp. ca -21oC juures.
Süsteemi effektiivsema reguleeritavuse huvides oleks ka parem kui süsteemi vooluhulk oleks pigem kiirem kui aeglasem, kuna soojusülekanne veelt torule ja torult põrandale peaks kiirema vooluhulga korral parem olema.
Arvan et kõrgtemp. vee juhtimisega põrandasse ei suuda sa põranda pinnatemp ja ruumitemp nii hästi endajaoks parajaks ajada kui madalatemp. vee korral. ( praktilist kogemust mul endal muidugi pole).


Rye kirjutas:Tänan, hakkan juba aru saama, aga mitte veel sellest:

>Nagu Kalvis ütles, mida rohkem madalatemp. vett toodad, seda suurem pumba kasutegur ja eluiga.

Pump ise toodab ikka ühte ainsat kõrgema temperatuuriga vett, kuna seda vajan puhurile ja pumba sees olevale tarbevee boilerile. Pumbale ei tohiks sellest küll mingit vahet olla kas ma reguleerin põranda vee madalamaks segusõlmega või vooluhulgaga.

Ei taha koonerdada, vaid aru saada :)

Rye
Rye
külaline

Re: kütteringide temperatuurid

Lugemata postitus Postitas Rye »

Tänud,

olen aru saanud, et 3T ventiiliga temperatuuri reguleerimine on siiski loogilisem lahendus, kui 2T ventiiliga vooluhulga reguleerimine.
Kuna nagunii elektroonikale üle minna tahtsin, siis paneksin igale ringile kollektori kappi (peale ühist kollektorit) 3T ventiili, mida siis igast toast anduri ja täiturmootoriga juhiksin.

Peaks vist OK olema?

Rye
StatiX
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 35
Liitunud: 04 Veebr 2008, 23:08

Re: kütteringide temperatuurid

Lugemata postitus Postitas StatiX »

Igale põrandakütte kontuurile kindlasti eraldi 3T ventiiliga segusõlme vaja ei ole. Tee ikka 1 segusõlm kogu põrandakütte peale. Igat põrandakütteringi juhid pärast ruumitermostaadiga. e siis ruumitermostaadiga juhid tagasivoolutorul olevat mootorajamiga termostaatventiili mitte segusõlmes olevat 3T ventiili. 3T ventiili juhib komplektne automaatika vastavalt välisõhutemperatuurile. Vastavalt välisõhu ja tagastuva vee temp. arvutab automaatika (etteantud küttekõvera järgi) pealevoolutemp.
2T ventiiliga reguleerimine ei ole energiasäästlik, kuna ei kasutata ära tagastuva vee soojuslikku potentsiaali.

Rye kirjutas:Tänud,

olen aru saanud, et 3T ventiiliga temperatuuri reguleerimine on siiski loogilisem lahendus, kui 2T ventiiliga vooluhulga reguleerimine.
Kuna nagunii elektroonikale üle minna tahtsin, siis paneksin igale ringile kollektori kappi (peale ühist kollektorit) 3T ventiili, mida siis igast toast anduri ja täiturmootoriga juhiksin.

Peaks vist OK olema?

Rye
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 11214
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 316 korda

Re: kütteringide temperatuurid

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Tegelikult pole vahet mis meetodid kasutad. Sul on vaja saada õige temperatuuriga vesi põrandakütteringi ja seda saab teostada nii 2T, 3T kui täiesti ilma igasuguste ventiilideta. Lihtsalt osad meetodid on kallimad, kuid võimaldavad anda täpsema tulemuse või on osad meetodid keerulisemad.
Kahjuks tuleb küttesüsteemi antud kontekstis vaadata tervikuna ning juurde lisada inimese erisoovid. Alles siis saab öelda milline küttevee reguleerimine on sobivaim.
Vasta