pahtliprits----tööjõudlus

[ENTU]

Poisid ,te olete nagu noored kuked,saite tänu "buumile"natuke rohkem raha ja arvate ,et see kestab igavesti,elu ja ka ehitus liigub sinusoidi mööda,ellu jäävad oskajamad,kogenenumad.

[Lembo]

Oh poiss,sa oled veel väga kaugel mõistmisest ,mis on maalritöö,oled jäänud lihtviimistlejaks,alias võõbaks.

WFT siis see nüüd oli.

Poiss ei ole ma enam ammu ja võõbaks ka end ei pea.Võõbad on minu arust ikka sellised käkerdajad,kes vaheldumisi lauspahtlit ja krunti peale rullivad ja veel miskised vene mutid-kas noored või vanad,tulemuses erilist vahet ei ole-kellest jäävad objektile täis situtud värvipurgid,suitsukonide hunnikud ja räige sõim kõigi ja kõige aadressil.

Oman suht kriitilist meelt nii enda kui teiste töö tulemuse suhtes.Ja olen endale eesmärgiks seadnud teha kõrge kvaliteediga maalritööd(kindlasti palju paremini kui RYL2000 1.klassi järgi).Ja olen selle ka saavutanud enda jaoks.Ise olen täiesti rahul,kuigi kindlasti saab veel paremini teha,ei vaidle vastu.Samas julgen suht rahulikult enda kohta väita,et olen eestis üks parema jäljega tegijaid.Kui ei usu või tundub liiga bravuurikas kellegile-see on juba teie probleem.Põhimõtteliselt võtan iga päeva niimoodi,et ilmselt on täna midagi head tulemas ja kindlasti ka midagi õpetlikku.

Ja maaler25 täitsa õigus,pole mõtet oma päevi-öid siin teiega vaidlemisega sisustada,olete harjunud käsitsi tegema ja kõike mis uudne-lihtsalt pelgate.Ja tõesti on hea,kui oma harjunud radu edasi käite ja sellest rõõmu tunnete.
Muidugi oleks veel tore,kui kod ENTU annaks teada,et mis siis tema arust võõbat maalarist eristab.Kena oleks kohe,kui veidi pikemalt defineeriks seda seisundit,milles härra arvab end olevat.

[ENTU]

Jah,,me räägime üksteisest mööda.ma ei tea mida ma peaksin tegema pritsiga objektil kus on 200 ruutu,tapeedid eemaldada seinad tasandada ,uus tapeet panna,lisaks pererahvas elab teistes tubades.Selline tööpõld on väga suur,eriti nüüd kus kinnisvara vahetab omanikke.Väga palju on objekte kus tuleb teha 1tuba milleks ,milleks prits?Kipskrohv,suured objektid-prits on õigel kohal.Te võiksite minu kirjutusi tähelepanelikumalt lugeda .Aga teie oma naba imetlemine on austust vääriv.Ah jaa,võõba=halvustav nimi maalri kohta.Lõpetame ära,muidu jõuame samale tasemele mis potsepad oma foorumis.JÕUDU!

[stockholmist]

Lembo:

Oh poiss,sa oled veel väga kaugel mõistmisest ,mis on maalritöö,oled jäänud lihtviimistlejaks,alias võõbaks.

[/color]
Samas julgen suht rahulikult enda kohta väita,et olen eestis üks parema jäljega tegijaid.Kui ei usu või tundub liiga bravuurikas kellegile-see on juba teie probleem.Põhimõtteliselt võtan iga päeva niimoodi,et ilmselt on täna midagi head tulemas ja kindlasti ka midagi õpetlikku.//


Tere Lembo, olen Sthlm tegutsev maaler. Häid maalreid on siinpool ka hädasti vaja. Kui tahad Rootsi töökogemust, anna mulle teada. Laiendad oma silmaringi, saad uusi töövôtteid teada, näed tingimusi kus rootsi maalrid töötavad jne. Kui sul on firma, saad isegi ostujôulisi kundesid. Oleks huvitav sinuga natuke vestelda. Kui arvad, et vôid kasu saada minuga kontaktist, anna teada. Ma jätan siis oma meili.
Edu

[Lembo]

Tänan tähelepaneku eest.
Ehk siis jätad oma meili.Miski nädala võiks tõepoolest veidi ennast Rootsimaal tuulutada.Pisike töökümblus ei tee kunagi paha.Praktiseeriks oma inglishit natuke,kui saab,hakkab teine juba päris rooste minema.

[rootsist]

Tänan tähelepaneku eest.
Ehk siis jätad oma meili.Miski nädala võiks tõepoolest veidi ennast Rootsimaal tuulutada.Pisike töökümblus ei tee kunagi paha.Praktiseeriks oma inglishit natuke,kui saab,hakkab teine juba päris rooste minema.

tom_est@canada.com

[Manowar]

Klge, ega Rootsis mitte tunnipalk ei ole? Miskine 130-140SEK/tund, kindlasti mitte rohkem, tükitööga teenib siin ikka paremini, keele pärast ainuüksi sinna küll ei tasu minna, aga eks nende tunnitasuda osas võib erandeid olla!

[rootsist]

Klge, ega Rootsis mitte tunnipalk ei ole? Miskine 130-140SEK/tund, kindlasti mitte rohkem, tükitööga teenib siin ikka paremini, keele pärast ainuüksi sinna küll ei tasu minna, aga eks nende tunnitasuda osas võib erandeid olla!

2007 1kvartal Rootsi riigis keskm maalri töötasu 148,7 SEK ( ca 14 euri). brutotasu, siis ca 30 % tulumaksu maha. Stockholmis natuke kôrgem.
allikas: ametuyhingu kodukas:http://www.malarettan.se/statistik/index.htm

Paljud tublimad maalrid lähevad tûkitööle ûle, siis saab teenida paremini. Samas langeb kvaliteet.
Taanis & Norras on muidugi kôrgemad palgad. Taanis näiteks töönädal 37,5 t pikk. mis on muidugi hää...
Muideks klient ostab maalrit 47euri/tunnis(koos mat.)+ moms(käibemaks)25!!! See hind ju magusam...
Edu

[maaler rootsist]

Uskmatud ei taha uskuda Lembo, aga kui nüüd veidi järele mõelda, siis oleks parem, kui teatud seltskond paneks samat viisi edasi. Eks ole ju hea, et nad kuskil sama ruutmeetri hinna eest oma kunsti teevad. Mina teen tööd. Ma pakun, et omal ajal oli ka iga endast lugupidav talumees hobustega sinasõber või ajas vagu sisse suisa enda jõul. Traktorite tööd tehti maha kuna endal puudus võimalus. Aga ajad muutuvad ja tulevikus loodetavasti suudetakse ka korralikud lihvimismasinad teha. Ma ei pea endiselt mõistlikuks käsitsi lihvimist.

To.maaler25
Nii ta on, et suundume rohkem ja rohkem produktsiooni poole. Rohkem masinaid ja tehases tehtavaid pool/täis fabrikaate. Siin Rootsis on efektiivsuse/produktiivsuses eestist palju kaugemale ette jôutud. Ma ei teagi kas kunagi jôutakse samale tasemele.
Prodel ka masinatega lihtsam. Ma ise kasutan samuti niipalju masinaid kui vôimalik ja niipalju kui vajalik.
samas leidub alati kliente, kes hindavad ja maksavad kallist käsitööd. Me olemegi ju esmalt teenust pakkuvad käsitöölised.
Edu

[lennin]

no ma ei tea mina alustasin aasta tagasi masinaga lauspahteldust koos paarimehega ja päevas tegime 2 ca50-60ruudust korterit tase oli selline et lihvimist peaaegu polnudki ja pahtli alla läksid kõik laed ja krohvseinad-kipsi polnud. pahtlid olid esimese kihi jaoks R ja teise kihi jaoks F alla jämedam ja peale peenem. proovisime igatepidi saavutada rohkem mahtu aga kõige efektiivsem oli nii et üks võttis ühe seina teine teise aga nii et kui ruum hakkas valmis saama siis ei jooksnud teine juba teise tuppa vaid aitas lõpetada viimase seina ja sis kõik kodinad järgmisesse tuppa ülemus tõi meile ka 90kraadiste nurkade tõmbaja aga see ei õigustanud end lõpuks ära kuna sama sirge nurga tõmbasime lõpuks juba käega. Ainuke abivahend mis meil lõpuks kasutusele jäi oli teiper millega sai kipsi liitekohtadele paber teipi panna sellest jooksis pahtel teibile ja siis paigutas selle teibi liitekohale teine mees tuli pahtlilabidaga järgi ja tõmbas teibi kinni ja ka teibile esimese kihi. esimese kihi sileduse saavutasime sellise et ei pidanud enne teist kihti isegi lihvima. Nii esimese kui ka teise kihi pahtlile lisasime vett 1L et saaks rohkem ette lasta ,saime teha ka nii et esimest kihti ei silunud lõpuks üldse kuna suutsime lasta väga ühtlase kihikui.teiperi pahtliks kasutasime sheetrock_i kuna mahu kahanemine oli minimum. on veel küsimusi siis vastaksin meeleldi.