Päikesepaneelide reaalne tootlikkus

[Urmas]

...äkki siis ei olegi paneelide tasuvus nii lootusetu kui sulle meeldib mõelda...?

Aga neile elektritarbijatele, kellel ei ole ega saagi olema PV paneele lubati ju rohelist elektrit praktiliselt tasuta, sest energia allikad(päike ja tuul) pidid olema puhta muidu võtta. Nii ma roheenergia partorgide huultelt lugesin. Või ei ole mu huultelt lugemise oskus veel perfektne?

[Maaks]

Ma ei saa enam essugi aru? Päike särab taevas juba mitu nädalat, tuult hünagu ka oleks, aga mida ei ole on odavad börsihinnad.

https://elektrihind.ee/borsihind/

Selle uudise valguses toetume 2/3 osas jätkuvalt fossiilsele.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12058 ... arbimisest
Ja Eleringi graafikut vaadates on Soomega ühendus vist maas jälle - meil kallis neil odav.
https://dashboard.elering.ee/en/nps/pri ... 59:59.999Z

[Walter2]

Ja Eleringi graafikut vaadates on Soomega ühendus vist maas jälle - meil kallis neil odav.
https://dashboard.elering.ee/en/nps/pri ... d=2026-05- 24T20:59:59.999Z

Üldse ei imestaks kui kuskilt kõrgelt Jumalatelt tuleb kaablipoistele kõne et vaja oleks üht järjekordset väikest “katkestust”..

[ping]

...äkki siis ei olegi paneelide tasuvus nii lootusetu kui sulle meeldib mõelda...?

Aga neile elektritarbijatele, kellel ei ole ega saagi olema PV paneele lubati ju rohelist elektrit praktiliselt tasuta, sest energia allikad(päike ja tuul) pidid olema puhta muidu võtta. Nii ma roheenergia partorgide huultelt lugesin. Või ei ole mu huultelt lugemise oskus veel perfektne?

Mida kallim toode, seda rohkem raha laekub maksudena riigi eelarvesse.
Kuna meie riigivõlg pidevalt tõuseb ja laenu teenendamise kulu tõuseb, siis energia maksustamine on üks kindel sissetulek riigile.

https://www.err.ee/1609810710/nelja-aas ... i%20euroni.

Valitsusest täna heakskiidu saanud järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia näeb ette riigivõla hüppelist kasvu, mis 2029. aastaks tõstab selle teenindamiseks vajaliku intressimaksed praeguselt 184 miljonilt eurolt 464 miljoni euroni.

Rahandusministeerium arvutab, et kui selle aasta lõpuks on Eesti riigivõlg kokku 23,3 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) siis järgneva kolme aastaga kasvab see 34,5 protsendile SKP-st ehk kasv on 11,2 protsendipunkti.

Eelarvenõukogu arvutustel kasvab riigivõlg neljal aastal kokku 7,7 miljardi euro võrra ehk praeguselt 9,7 miljardilt eurolt 17,5 miljardi euroni.