Tahaks pörandakütet!
-
hellan
- külaline
Tahaks pörandakütet!
Elan paneelmajas,esimesel korrusel.Kas vana pörand tuleb kuni keldri laeni maha löhkuda vöi täispuitt parkett alla jääda,et pörandakütet pigaldada?Ja kas muidu paneelmajasse vöib üldse pörandakütte paigaldada ja radikad vötaks üldse ära? Kas see halvustaks terve püstaku küttesüsteemi?Meil katlamaja siin ja keskküte ja mina tahaks nii väga ikka teada!!!
Re: Tahaks pörandakütet!
Väga huvitavaid fantaasiad leidub ikka inimeste mõttemaailmas.
Kindlasti sa elad vanas nõukaaegses paneelelamus kus küttesüsteemiks on ülaltjaotusega 1-toru küttesüsteem, siit tekivad ka kohe järgmised tähelepanekud.
1.Oma isetegevusega muudaksid sa kardinaalselt kogu küttepüstiku ja ühtlasi ka kogu hoone küttesüsteemi tööd. Seda eelkõige arvutuslike vooluhulkade ja temperatuurilangude näol. Sa kohe kindlasti ei taha näha enda uksetaga vihaste nägudega kaaselanikke kellele sa selle tegevusega ebameeldivusi põhjustad.
2.Kuidas/kuhu kavatsed välja ehitada segamissõlme, mis segaks hoone küttesüsteemis ringlevat vett põrandaküttele sobivaks temperatuuriks?
3.Kas sa kavatseksid hoone soojussõlmes/katlamajas asuva kütte ringluspumba oma kuludega võimsama vastu välja vahetada, kuna sinupoolt soovitud tegevus suurendab oluliselt konkreetse püstiku takistust ja ühtlasi ka kogu ülejäänud süsteemi takistust.
4.Et tagada sinupoolt soovitud süsteemis vajalik vooluhulk, suureneb ühtlasi ka kogu püstiku vooluhulk. Kuidas kavatsed sa tagada, et ülejäänud püstikul olevate küttekehade soojusväljastus arvutuslikel tingimustel ei muutuks ning ülejäänud küttesüsteem "vilistama/häält tegema" ei hakkaks.
Argumente et seda süsteemi EI TOHI rajada leiaks aga veel ja veel.
Kui tahad ikka põrandakütet saada, siis:
1.Paigalda endale elektriline põrandaküte. Seejuures küttekehad võiksid eemaldada juhul, kui püstiku arvutuslikku vooluhulka ei häirita.
2.Koli eramusse või põrandaküttega keskküttesüsteemiga korterelamusse.
Kõiksugune küttekehade/torustike iseeneselik vahetus, vanades , elkõige 1-toru küttesüsteemides on täiesti lubamatu, kuna see mõjutab oluliselt kogu ülejäänud küttesüsteemi tööd.
Kindlasti sa elad vanas nõukaaegses paneelelamus kus küttesüsteemiks on ülaltjaotusega 1-toru küttesüsteem, siit tekivad ka kohe järgmised tähelepanekud.
1.Oma isetegevusega muudaksid sa kardinaalselt kogu küttepüstiku ja ühtlasi ka kogu hoone küttesüsteemi tööd. Seda eelkõige arvutuslike vooluhulkade ja temperatuurilangude näol. Sa kohe kindlasti ei taha näha enda uksetaga vihaste nägudega kaaselanikke kellele sa selle tegevusega ebameeldivusi põhjustad.
2.Kuidas/kuhu kavatsed välja ehitada segamissõlme, mis segaks hoone küttesüsteemis ringlevat vett põrandaküttele sobivaks temperatuuriks?
3.Kas sa kavatseksid hoone soojussõlmes/katlamajas asuva kütte ringluspumba oma kuludega võimsama vastu välja vahetada, kuna sinupoolt soovitud tegevus suurendab oluliselt konkreetse püstiku takistust ja ühtlasi ka kogu ülejäänud süsteemi takistust.
4.Et tagada sinupoolt soovitud süsteemis vajalik vooluhulk, suureneb ühtlasi ka kogu püstiku vooluhulk. Kuidas kavatsed sa tagada, et ülejäänud püstikul olevate küttekehade soojusväljastus arvutuslikel tingimustel ei muutuks ning ülejäänud küttesüsteem "vilistama/häält tegema" ei hakkaks.
Argumente et seda süsteemi EI TOHI rajada leiaks aga veel ja veel.
Kui tahad ikka põrandakütet saada, siis:
1.Paigalda endale elektriline põrandaküte. Seejuures küttekehad võiksid eemaldada juhul, kui püstiku arvutuslikku vooluhulka ei häirita.
2.Koli eramusse või põrandaküttega keskküttesüsteemiga korterelamusse.
Kõiksugune küttekehade/torustike iseeneselik vahetus, vanades , elkõige 1-toru küttesüsteemides on täiesti lubamatu, kuna see mõjutab oluliselt kogu ülejäänud küttesüsteemi tööd.
-
hellan
- külaline
Re: Tahaks pörandakütet!
Fantaasia mul möllab!Oki,pörandakütet ei saa,aga mis peaks pörandale paigaldama ja mis järjekorras,et natsagi soojemaks saaks?Laminaat köige peale,aga alla???
Re: Tahaks pörandakütet!
Kas sinu 1k põranda all on majal olemas ka mitteköetav kelder või asetseb põrand pinnasel?
Et mitte oma korteris kõrgust kaotada oleks mõistlik keldri olemasolul soojustada 1k põrand altpoolt. Seda siis enda korteri ulatuses vb + 0,5 m naaberkorterite alla.Soojustuse paigaldamise soovist tuleb kindlasti teavitada korteriühistut ja nendel nõusolek saada. Muidu võivad hiljem sellise istegevuse maha lasta lammutada. Soojustuskihi paksuse ja määramiseks oleks vaja mõõta talvel keldri õhutemperatuuri ja välja uurida 1k põrandakonstruktsiooni olemus.
Oled sa kindel et kogu külm tuleb tuppa läbi põranda. Kontrolli põranda ja välisseina ühendusnurkasid. Võibolla on seal miski külmasild, kust kogu jama alguse saab.
Hetkel muidugi kontrolli väga raske teostada kuna ööpäeva keskmine välisõhutemperatuur on suhtelieslt kõrge.
Et mitte oma korteris kõrgust kaotada oleks mõistlik keldri olemasolul soojustada 1k põrand altpoolt. Seda siis enda korteri ulatuses vb + 0,5 m naaberkorterite alla.Soojustuse paigaldamise soovist tuleb kindlasti teavitada korteriühistut ja nendel nõusolek saada. Muidu võivad hiljem sellise istegevuse maha lasta lammutada. Soojustuskihi paksuse ja määramiseks oleks vaja mõõta talvel keldri õhutemperatuuri ja välja uurida 1k põrandakonstruktsiooni olemus.
Oled sa kindel et kogu külm tuleb tuppa läbi põranda. Kontrolli põranda ja välisseina ühendusnurkasid. Võibolla on seal miski külmasild, kust kogu jama alguse saab.
Hetkel muidugi kontrolli väga raske teostada kuna ööpäeva keskmine välisõhutemperatuur on suhtelieslt kõrge.
-
hellan
- külaline
Re: Tahaks pörandakütet!
Meil kelder jah all ja keldris ka radikad,a talvel ikka külm ja ei toida ära.Neid külmasildasid peab ja vaatama.A mind huvitab,et mis parketi alla panna ja mis järjekorras.Palju soojem ei saa,aga midagi ikka tolkku vast on?