Güprok ja ventilatsioon vannitoas - APPI!

[inime]

Tere

Uues kortermajas on vannitoas metallist ripplagi, millel ca 1,5cm vahed sees. Ventilatsiooniava on toruga toodud lae pinnale (pealtpoolt lage tõmbeava ei ole). Laest ülalpool lõppeb plaaditud osa, kuid güprok on sellest kõrgem - ja ka niiskustõket (roosa pintsliga peale pandud asi) on pandud napilt üle plaatide kõrguse. Tähendab ca 20cm güproki ülemist osa on täiesti paljas.

Kas on võimalik, et ventilatsioon, mis asub niisiis allpool lage, tõmbaks ka lae pealse osa nii kuivaks, et see katmata güprokit ei ohusta hallitusega?

(Oleks see minu vannituba, oleksin juba kindluse mõttes asja parandama hakanud, aga selles korteris elav isik ei usu, et hallitus saaks "nii lihtsasti" tekkida. Pean talle asjatundlikumate inimeste arvamuse ette näitama. Niiet palun öelge julgesti välja.)

Suur aitäh!

[tuisk]

asja saab näitlikult selgeks teha.
pane vannipoas kuuma veed duss tööle. vee temperatuur selline, et inimene ikka kannatab alla olla. las siis töötab umbes nii kaua kuni 1-2 inimest jõuaks dussi all ära käia. Siis pane duss kinni, ava lagi ja vaata. Sinu kirjelduse järgi võiks arvata, et veeaur on kogunenud läbi ripplae. Antud asja juures soovitaks vähemalt niiskustõkke lõpuni võõbata. samas kui vent tõesti hästi töötab, siis ei pruugi seal probleemi tekkida.

Niiskete kohtadega on ikka nii, et parem karta kui kahetseda!

[trumm]

niiskustõke ei tõkesta niiskuse liikumist, küll aga teeb seda hüdroisolatsioon

[Külaline]

Mida teeb niiskustõke ? Kui ta niiskust ei tõkesta, miks tal selline nimi?

[xxNIMETUxx]

Mida teeb niiskustõke ? Kui ta niiskust ei tõkesta, miks tal selline nimi?

peaks plaatimisel naket parandama ja et plaadisegust vett kipsi ei imaks

[tuisk]

niiskustõke ei tõkesta niiskuse liikumist, küll aga teeb seda hüdroisolatsioon

jään siiski enda juurde, et niiskustõke hoiab ära niiskuse tungimist siseruumidest konstruktsioonidesse.

peaks plaatimisel naket parandama ja et plaadisegust vett kipsi ei imaks

need omadused on niiskustõkkel samuti

nagu vanarahvas ütleb:"kellele ema, kellele tütar"

[erikvukk]

To:inime

Niiöelda make-up võid ju sellele 20 cm cyproci ribale teha.
Tehnoloogiliselt tuleks vannitoa cyproc hydrostop-iga(veetõke) paigaldamise käigus üle tõmmata MÕLEMALT POOLT JA SERVAD KA,et kindlustada cyproci mittepudenemist aja jooksul.
Millegipärast pole veel näinud et kusagil oleks niimoodi tehtud(säästukas loomulikult).

Olen isiklikult teinud remonti uute majade (ehitatud 2003-2006) sic !!! vannitubades,kus avaneb täpselt analoogne pilt sinu kirjeldatuga.Rääkimata sellest,et vannitoas peaks cyproci karkassi
samm olema 40 cm mitte 60 cm(jällegi säästukas).Vetsu ja vannitoa vaheline sein paindub läbi ja praguneb nii mis kole.

Nüüd aga asja juurde : kui sul lae vahelt õhk liikuma pääseb, pole hullu(kas põrandaküte on olemas ?)
niipea (5 aastat) ilmselt probleemid ei kollita.Kuna ripplagi suht kergesti teisaldatav,võid aeg-ajalt lae vahele luuret teha kui cyprocile tekib hallitus siis on kaks varianti : vannitoa kapitaalremont või
korter kiirelt müüki ... Edu jamade lahendamisel !

[tuisk]

to erikvukk

küsin huvi pärast. üldiselt on kuulda olnud, et tihtipeale on tekkinud niiskuse tõttu (ehk siis just selle tõttu, et on hüdruisolatsioon tegemata, halvasti tehtud) hallitus just gyproci taha. Mõtlen pinnale, mis on karkassi poole. Oled sellist varianti kohanud? ja kui oled, siis kui jube see asi on? äkki leidub mõni pilt sul sellisest olukorrast?
Oleks tõsiselt huvitatud.

Vabandan, et veidi oftopic!

[inime]

Aitäh vastajatele.

Põrandaküte on olemas.
Aga minu ettekujutuses aur/niiskus, mis on soe, tõuseb dushikardina taga ülespoole, kust edasi on kaks teed - üle kardinapuu või lae pragude vahele. Kuna ventilaator tõmbab altpoolt lage, siis teiselpool laepaneele ei pruugi ta olulist õhu liikumist tekitada (uut õhku tuleb ukse alt juurde) - või kujutan ma seda valesti ette?
Ausaltöelda ei tulnudki ise selle peale, et güproki tagmistele külgedele on ka sealt ligipääs. Aitäh. Seega kosmeetilisele võõpamisele pole mõtet loota.

Tegelikult idee oleks ventilaatoritorule tekitada juurde üks ots pealpool lage. Aga pean siin veenma skeptikut selles, et torupõlve vahetamine kolmiku vastu on vaeva väärt

[erikvukk]

to tuisk

Tavaliselt cyproc-il siiski ker.plaadi alune pind pehkima kipub(nt.hydro tegemata,plaadivuugid lasevad
vett-niiskust läbi jne.) ja muud põhjused.Karkassipoolne külg reeglina hallitama naljalt ei lähe,kui siis teiste tõhusal "kaasabil".Olen lahti kiskunud ühe vannitoa cyproc seina mida ülemised naabrid
uputasid-leotasid.Sein muutus suht lühikese aja jooksul pudedaks ja hakkas ka hallitama,sein oli suht
kole - pilti kahjuks ei teinud.Tuli tuulutada nädalapäevad enne kui sai uue cyprocseina teha,edaspidiste fopaade vältimiseks sai uus cyproc mõlemalt poolt ja servad ka 2 x hydroga üle tehtud.

[Külaline]

to tuisk
uus cyproc mõlemalt poolt ja servad ka 2 x hydroga üle tehtud.

Selline jamamine maksab küll rohkem, kui Minerit SP plaat.

[vmb]

Mida teeb niiskustõke ? Kui ta niiskust ei tõkesta, miks tal selline nimi?

peaks plaatimisel naket parandama ja et plaadisegust vett kipsi ei imaks

Küsiks veelkord - miks tal selline nimi on ? Saan aru, et naket parandab aga on ju ka sellise nimega vedelikud nagu nakkedispersioon. Saan ka aru, et plaadisegust niiskus kipsisse kähku ei imbuks aga kui hüdroga tehtud siis ju niikuinii ei imbu. Pudeli peal kiri - "kaitseb pindasid niiskuse eest" Kas tõesti rootslane kogu maailmale valetab ja keegi valereklaami eest kohtusse pole veel andnud

[külaline 818]

Turvavöö ka kaitseb vigastuste eest aga ei garanteeri ellujäämist.

[trumm]

vmb

aga sa osta pudel aquastopi ja katseta ise. ma huvi pärast katsetasin (kuigi ma teadsin, et ei kaitse, aga tahtsin ikka ise ka proovida)

[vmb]

Pudeli pealt lugesin - Aquastop; ESKARO GROUP AB Sweden, neil peaks olema hulgi õppinud keemikuid ja spets laborid selle tarbeks. Olgu, lähipäevil proovin mingil moel ära, pikaks ajaks vette uputada pole vist mõtet ega keegi basseini vast kipsist ja aquastop tõkkega ehita.

[StatiX]

Ei ole siin mingit lisaventilatsiooniotsa lae taha mõtet tekitada. Kuna ruum on suhteliselt väike ja õhu liikumine ruumi erinavates punktides on üldiselt ühesugune, seda enam et sul on ripplael vahed sees.
Kui vannitubade lagi tehakse "umbsest" kipslaest ei taga see niiskuse tungimist kipslae pealsesse alasse ( kõiksugused läbiviigud laest...valgustid jm), ka sellistel juhtudel ei paigaldata ripplae taha eraldi väljatõmbe otsa, kuna kipslaes olev väljatõmbeplafoon tagab piisava õhuvahetuse ka kipslae taga.
Ainuke soovitus siinjuhul oleks keraamiliste plaatidega katmata kipsplaadi osa, niiskustõkkega üle võõpamine.
Kust sa seda järeldad, et katmata kipsosa ei ole niiskustõkkega töödeldud? Kas sa katsusid seda või tegid visuaalse vaatluse põhjal järeldused?

[inime]

Roosat värvi pintsliga peale pandud asi on selgelt näha - küllap ta on aquastop. Aga kuna plaatide tagaküljed on karkassi tõttu täiesti "samas ruumis", siis mis see serva võõpamine seal aitab?

Seda, et lae peale tavaliselt ventilatsiooni ei panda, võib arvata - sest suuremat osa maju ei ehitata endale, vaid müügiks. Aga seal sees elades tahaks ikka kindel olla, et ühel päeval kogu kupatust välja lõhkuma ei peaks.

Ma ikka ei saa üle sellest ettekujutusest, et lagi takistab õhu üldist ringi liikumist, aga ei takista nii palju auru üles tõusmist.

[jan]

1. Vastavalt kasutusjuhendile lahjendatud Eskaro Aquastopiga võõbatud kipskartongplaadi pind, hoolimata sellest, et kontsentraat on roosat värvi, ei muutu roosaks. Jääb kergelt läikiv pind, mis veepritsmeid enam sisse ei ime - see tema peamine eesmärk ilmselt ongi. Surve all oleva ning pideva vee eest ta muidugi ei kaitse. Roosa või punaka pinna peaks minu teada jätma Mira 4120 sealer.

2. Kui ruumis on väljatõmme (ükspuha kas lae all või lae peal), siis järelikult on ruumis alarõhk ning seetõttu läheb aur ikka lihtsamat teed, ehk väljatõmbe kaudu ruumist minema. Iseasi muidugi on siis, kui väljatõmme ei ole piisav ning auru tekib rohkem kui ära tõmmata jõutakse. Siis võib tõesti niiskus ruumis pikemalt ringlema jääda ning külmade pindade peal kondenseeruda. Aga sellisel juhul ei päästaks ka see midagi, kui äratõmme on ripplae kohal.

[StatiX]

Ma ikka ei saa üle sellest ettekujutusest, et lagi takistab õhu üldist ringi liikumist, aga ei takista nii palju auru üles tõusmist.

Kes seda väitnud?
Mina ütlesi, et kuna lagi ei ole õhutihe ( k.a umbne kipslagi millel valgusti ja ventavad sees) siis väikestes vannitoa ja WC ruumides ei ole vahet kus väljatõmbeplafoon asetseb, kas lae peal, laes või seinas, oma eesmärki.....ruumis alarõhk tekitada täidab ta igaljuhul.