Üldine teema ahiküttest.

[motamees]

Mille järgi mõõta temperatuuri ahjus? ...

Elukogemusega.

[pikk88]

Ennevanasti nimetati lahmimiseks ikka seda, kui tormasid tegudele ilma järele mõtlemata ning infot pärimata. Või olen mina asjast valesti aru saanud. Siiani ikka harjunud targematelt uurima, kui pole kindel kas enda pea võtab.
Siibrid ja luugid sulguvad normaalselt, kuid millegipärast tükib kusagilt siibri lähedusest sisse ajama, kui "pisut" liiga vara sulgeda. Põhjust pole suutnud aasta jooksul tuvastada. Ahjul voodris ka praod sees, suuremad on kuidagi ära paigatud, kuid sisse tükib ikka ajama. Ahju taga veel teine siiber slepe küljes, slepe ligikaudu 2 meetrit pikk. Piisab, kui oodata peale süte kustumist 10-15 minutit siibri sulgemisega, muidu on hais toas. Tõmme on ahjul korralik, sest korsten on läbi kahe täiskorruse ja 45 kraadise katuse üle kümne meetri pikkune. Toiduvalmistamise katsetustega ootan seni kuni külmalaine mööda läheb, sest ahi kütab selliste külmadega korteri umbes-täpselt ära. Seda varu pole jäetud, et midagi saaks korstnast välja lasta.

[Bushido]

Mille järgi mõõta temperatuuri ahjus? ...

Elukogemusega.

Tuleb ise ahju ronida nagu nõid Hansu ja Grete muinasjutus?

[RaJy]

Mille järgi mõõta temperatuuri ahjus? ...

Elukogemusega.

Tuleb ise ahju ronida nagu nõid Hansu ja Grete muinasjutus?

Loe minu signatuuri! Kui leiad takistuse siis tuleb see ületada mitte seisma jääda, alati ei ole õpikutes, manuaalides õiget lahendust - siis tuleb see ise välja mõelda mitte öelda et see on võimatu ja lihtsalt tegemata jätta. Ausalt öeldes ma ei näe ühtegi takistust, et koldes vastava termomeetriga temperatuuri mõõta - kindlasti on need kaubanduses saadaval. Samas ma ei kujuta ette mida sa selle näiduga peale hakkad? Puiduküttel ahi on mõeldud ennekõike toa kütmiseks, toidu valmistamine on teisejärguline - toidu sisse pannes võib koldes olla 300+ ja paari tunni pärast ehk 100 jne. Ühesõnaga katsetamise ja tunde küsimus - täppisteadus see ei ole ja pedantidele ei sobi.

[motamees]

Tuleb ise ahju ronida nagu nõid Hansu ja Grete muinasjutus?

Eks olen ka ahjus käinud, aga siis on see kütmata. Ise kuuma ahju ronimist ma just elukogemuseks ei pea, vaid lolluseks. Küll aga tean rääkida suhtelistest temperatuuridest, sest olen ka oma toitu ära põletanud.
Kui ikka toit kohe kõrbema hakkab, siis on ahju temp liiga kõrge. Kui kõrge just, võid termomeetriga mõõta. Mingit muud retsepti siin anda ei saa, kuna ahjud on erinevad. Küpsetamine ahjus (puupliidis) tugineb elukogemusel.
Need, kes täpseid tempe tahavad, peavad elektripliitaga küpsetama. Seal saab panna täpse tembi ja aja, mis retseptist võetud.

[heints]

Võib proovida ka meisterdada kolde resti peale tellise suurune tugevamast traadist rest kuhu malmpott vajalikul hetkel peale potsatada.

[Tavalugeja]

Tuletan meelde, et ka väiksele ahjule saab ehitada eraldi küpsetusahju ja pole enam üldse oluline, kas kolle on restiga või restita.

HILLE KOLMAS VÄRVILINE -plaadid.png (174.88 KiB) Vaadatud 316 korda

[Tavalugeja]

[elektron]

Tänases "Terevisiooni" oli juttu ahjukütmisest. Minu üllatuseks teatas krõgelt haritud ja instrueeritud päästeametnik, et ahju siiber suletakse alles siis kui söed on ära kustunud, mitte siis kui söed hõõguvad - põhjuseks vingugaas. Sama jutt on ka päästeameti infolehes.
https://www.rescue.ee/files/Materjalid/ ... ceb16aeee
Siit ka järeldus, et olen vist 30 aastat valesti elanud ja ükski vingugaasi andur pole selle peale teist nägu teinud.

[pikk88]

Võib proovida ka meisterdada kolde resti peale tellise suurune tugevamast traadist rest kuhu malmpott vajalikul hetkel peale potsatada.

Selleks sobiks vist pärist hästi ka taoline kuumaalus?


Sellist alust kasutades võiks vist poti ka pisut varem ahju panna. Ei peaks nii pikalt ootama, et kolde sisemus jahtub, sest anum pole tellistega kontaktis? Mäletan, et korra olen proovinud ja siis sai pott ilmselgelt liiga vara ahju pandud kuna kõrvetas liha ära ning tookord sai operatsioon lõpuni viidud elektriahjus.

[A23]

Tänases "Terevisiooni" oli juttu ahjukütmisest. Minu üllatuseks teatas krõgelt haritud ja instrueeritud päästeametnik, et ahju siiber suletakse alles siis kui söed on ära kustunud, mitte siis kui söed hõõguvad - põhjuseks vingugaas. Sama jutt on ka päästeameti infolehes.
https://www.rescue.ee/files/Materjalid/ ... ceb16aeee
Siit ka järeldus, et olen vist 30 aastat valesti elanud ja ükski vingugaasi andur pole selle peale teist nägu teinud.

Peab teatud kogemus ja "tunnetus" olema. Kui liigvara siibrit sulgeda, siis võib ülalkirjeldatud juhtuda küll. Tean oma suguseltsist juhtumeid, kus suure tõenäosusga CO on ootamatu peavalu põhjuseks olnud ja üks isik isegi sai naabrite poolt päästetud, oli juba teadvuse kaotanud. (Seda siis CO anduriteeelsel ajastul) Kui aga liiga pikalt siibrit lahti hoida, on puude raiskamine.
Päästeamet jm oma juttudega lähtuvad eelkõige ohutusest, mitte energia kokkuhoiust.

[A23]

Võib proovida ka meisterdada kolde resti peale tellise suurune tugevamast traadist rest kuhu malmpott vajalikul hetkel peale potsatada.

Selleks sobiks vist pärist hästi ka taoline kuumaalus?


Sellist alust kasutades võiks vist poti ka pisut varem ahju panna. Ei peaks nii pikalt ootama, et kolde sisemus jahtub, sest anum pole tellistega kontaktis? Mäletan, et korra olen proovinud ja siis sai pott ilmselgelt liiga vara ahju pandud kuna kõrvetas liha ära ning tookord sai operatsioon lõpuni viidud elektriahjus.

Minu arust just kerge kõrbenud pind ongi see, mis ahjuliha eriliseks teeb.

[Walter2]

Tänases "Terevisiooni" oli juttu ahjukütmisest. Minu üllatuseks teatas krõgelt haritud ja instrueeritud päästeametnik, et ahju siiber suletakse alles siis kui söed on ära kustunud, mitte siis kui söed hõõguvad - põhjuseks vingugaas. Sama jutt on ka päästeameti infolehes.
https://www.rescue.ee/files/Materjalid/ ... ceb16aeee
Siit ka järeldus, et olen vist 30 aastat valesti elanud ja ükski vingugaasi andur pole selle peale teist nägu teinud.

Peab teatud kogemus ja "tunnetus" olema. Kui liigvara siibrit sulgeda, siis võib ülalkirjeldatud juhtuda küll. Tean oma suguseltsist juhtumeid, kus suure tõenäosusega CO on ootamatu peavalu põhjuseks olnud ja üks isik isegi sai naabrite poolt päästetud, oli juba teadvuse kaotanud. (Seda siis CO andurite-eelsel ajastul) Kui aga liiga pikalt siibrit lahti hoida, on puude raiskamine.
Päästeamet jm oma juttudega lähtuvad eelkõige ohutusest, mitte energia kokkuhoiust.

Alati võib ju siibri natuke irvakile jätta ja paari tunni pärast alles kinni lükata (eks ahjud käituvad erinevalt ja siin tuleks lähtuda kogemustest). Tegelikult oleks ideaalne selline automaatika mis juhib siibrit vastavalt ahjust väljuvale vingugaasi kogusele.

[elektron]

Päästeameti poolt on asi siiski täiesti mustvalge. Söed peavad olema kustunud ja siis siiber kinni.

Tänases "Terevisiooni" oli juttu ahjukütmisest. Minu üllatuseks teatas krõgelt haritud ja instrueeritud päästeametnik, et ahju siiber suletakse alles siis kui söed on ära kustunud, mitte siis kui söed hõõguvad - põhjuseks vingugaas. Sama jutt on ka päästeameti infolehes.
https://www.rescue.ee/files/Materjalid/ ... ceb16aeee
Siit ka järeldus, et olen vist 30 aastat valesti elanud ja ükski vingugaasi andur pole selle peale teist nägu teinud.

Peab teatud kogemus ja "tunnetus" olema. Kui liigvara siibrit sulgeda, siis võib ülalkirjeldatud juhtuda küll. Tean oma suguseltsist juhtumeid, kus suure tõenäosusega CO on ootamatu peavalu põhjuseks olnud ja üks isik isegi sai naabrite poolt päästetud, oli juba teadvuse kaotanud. (Seda siis CO andurite-eelsel ajastul) Kui aga liiga pikalt siibrit lahti hoida, on puude raiskamine.
Päästeamet jm oma juttudega lähtuvad eelkõige ohutusest, mitte energia kokkuhoiust.

Alati võib ju siibri natuke irvakile jätta ja paari tunni pärast alles kinni lükata (eks ahjud käituvad erinevalt ja siin tuleks lähtuda kogemustest). Tegelikult oleks ideaalne selline automaatika mis juhib siibrit vastavalt ahjust väljuvale vingugaasi kogusele.

[Hiid]

kas seda saab kuidagi mõõta? Mis tähendab kustunud?
Mu umbkoldega ahjus, kui järgmine päev süsides sobran, siis tuha alt vilksatab ikka mõni hõõguv süsi. Poleks siis tohtimud vahepeal siibrit sulgedagi?

[Urmas]

Mu umbkoldega ahjus, kui järgmine päev süsides sobran, siis tuha alt vilksatab ikka mõni hõõguv süsi. Poleks siis tohtimud vahepeal siibrit sulgedagi?

On eluajal saadud ahjusid kütta omajagu. Nooruspõlves oli elamises ligi 3m kõrgune pottahi. Kui söed järgi, tõmbasin uksele lähemale, pandi uksed kinni ja siiber jäi kergelt pilukile. Mingi poole tunni pärast sai siiber kinni lükatud. Järgmine päev uuesti tuld tehes oli tuhka segades kindlasti hõõguvaid süsi. Äkki on põhjuseks, et vingumürgitusse ei ole siiani surnud, et eelmise riigikorra ajal valmistatud siibrid ei olnud nii hermeetilised? Ka praeguses elamises oli enne renoveerimist nõukaaegne pleku ja kasutamine põhimõtteliselt sama.
Kindel ei ole, aga hõõguvat süsi võib vist vabalt olla ka paar päeva vanuses tuhas.

NB! Ärge kunagi pange ahjust võetud tuhka plastikust ämbrisse! Isegi mitmeid päevi tagasi köetud küttekoldest. Lihtsalt olen taasviimistlenud maja, kus sellist lollust on tehtud ja plastikust ämber tuhaga jäeti ööseks esikusse, sest õhtul ei viitsitud ämbrit õue prügikasti viia.