Kütteruumile esitatavad nõuded

[Liisa]

Tere

Vajan hädasti abi küttesüsteemi plaanimisel. Olen otsinud veebist üsna põhjalikult, kuid asjalikku infot on paraku raske leida. Ka siit foorumist olen leidnud vaid nipet-näpet, millest väga palju targemaks ei saa.
Seega, head foorumlased, vajan teie abi ja olen iga asjaliku nõu eest ette tänulik.

Ilma keldrikorruseta maja (umbes 140 m2) keskmine osa on kahekordne, selle osa esimesele korrusele on plaanitud kütteruum, kus on puugaasikatel (Atmos vms) ja silindrikujuline 2 m3 akumulaatorpaak.
Tahaksin teada, millised on kütteruumile esitatavad nõuded, ehk täpsemalt:
– kas kütteruumi suurusele on mingeid ettekirjutusi (plaanitud on 8 m2)
– kas suurema võimsusega katla puhul kehtivad ruumile rangemad nõuded (väidetavalt läheb mingi võimsuse juures piir, millest alates ei tohi katelt majja (st esimesele korrusele) paigutada
– mis nõuded kehtivad kütteruumi ustele (nt kas ruumil peab tingimata olema välisuks, kas uks peab avanema sisse- või väljapoole jms)

Lisaks kuulaksin heameelega asjatundjate arvamust katla optimaalse võimsuse kohta.
Aitäh.

[ponkskar]

Kuna omal oli ka väike plaan katel panna (enam ei ole), siis nii palju jõudsin uurida,et katlaruumi suurus võiks olla min.10m2, hea oleks 12m2. Muidu on seadmete paigutamisel liiga vähe ruumi. Katlaruumi sisemine uks peab olema. tulekindel...EI15 (siin praegu pead ei saa anda). Sinu suurusele majale võib kindlasti katla panna I korrusele. Päästeametis vaadati ainult,et mis on tulekindluse klass ustel (seda minu arust küll ei vaadanud,et kuhu need uksed avanevad, vähemasti ei kommenteerinud seda).

[Liisa]

Aitäh vastamast, jälle üks teadmisekild juures, mida peab üldpilti sobitama. Aga asi seegi.
Ilmselt küsisin liiga konkreetseid küsimusi, millele on raske vastata (kui asja täpselt ei tea), sellest ka vähesed kommentaarid. Mis parata.

[Kalvis]

Päris palju nõuded on paigas seaduste ja määrustega (eriti viimastega). Neid leiad riigi teatajast (vt. elektroonne, seal leiad märksõna otsinguga väga palju)
Uksel on mõõdud ja tulepüsivus määratud ühe määrusega.
Otsest ruumi suuruse piirangut ei ole (pigem ei tohi ruum liiga väike olla), küll on palju teatud minimaalseid mõõte
Mitmed ruumi nõuded on paigas katla võimsuse ja kasutatava kütusega. (N: kohustuslik ventileerimise nõue)
Väga palju on nõuded kirjas standarditega. Kuna standardiamet tahab pappi saada iga lehe müügist ja mitte vähe siis ei luba ta panna netti ülesse mitteühtegi tekstilõiku (ai kui karm trahv saab olema). Isegi paljundada ei lubata standardit. Küll aga võib standardeid lugeda tasuta standardiametis (http://www.evs.ee) või raamatukogudes (seal on palju vähem neid).
Muidu pea kõik sulle vajaliku saad teada ehitiste tuleohutuse standardist (vt. evs või minu varasemaid viiteid) ja paarile määrusele tuleks silm ka peale visata (tuleohutuse üldnõuded).

Minu isiklik arvamus on, et tegelikult peaks valitsus lubama netti ülesse panna tuleohutust puudutavad nõuded, sest enamus õnnetused on juhtunud inimese teadmatusest. Mitmed entusiastid on palunud valitsusel algatada seaduseparandus, kuid senised vastused on kindel EI.

[R19]

Mul sai hiljuti küttesüsteem (Atmos 35 KW ja 2400 L paak, kütevesi, tarbevesi ja põrandaküte) valmis.

*Katlaruum võiks olla vähemalt 10 ruutmeetrit, mul on nii ja ruumi ei ole üle ega ka puudu. Optimaalne
oleks 12-14 m2. Sõltub muidugi ruumi kujust ka, piklik ruum peab suurem olema.

*Välisukse võiks ikka teha, kuidas muidu puud katlaruumi saad ? Läbi eluruumi puude tassimine ei ole kõige "esteetilisem" lahendus. Ise saan puud meetri laiusest välisuksest aiakäruga katlaruumi sisse - puud käruga otse katlasuu ette

*Uksed avanevad mul mõlemad katlaruumist n.ö väljapoole, nii võtab ka katlaruumist vähem ruumi ära.

*Tuleohutusele pööra igal juhul tähelepanu, ka siis kui ehitad iseendale ilma projektita. Standardeid ja nõudeid on väga palju, end nendega kurssi viimine ja nendest arusaamine on aeganõudev "teadus omaette". Ise tegin nii: Seinad kivist, põrand betoonist, siseuks eluruumist katlaruumi metalltuletõkkeuks EI60, katlaruumi välisuks tsingitud metallist ja soojustatud, kuid ilma EI-klassifikatsioonita, laes kaks kihti 15 mm paksust tulekindlat kipsplaati. Korsten Schiedel Isokern 200 mm, ette nähtud ainult puidu põletamiseks, lubatud kuni 60 KW kateldele ja 450 C suitsugaasidele temperatuurile (olevat ka uuem sertifikaat mis lubab vististi kuni 600 C). Pane katlaruumi ka suitusuandur, nii saad ka katla rikke korral õigeaegselt jaole kui midagi viltu peaks minema. Korstna, kaablite ja torude läbiviigud ka kindlalt tihendada, et suits katlaruumist eluruumi ei pääseks. Nii peaks eeskirjadele vastma küll!

*Katla võimsus ei pea olema täpselt välja arvutatud, sest kütmine toimub akupaagi abil. 2000 L akupaak tüüpilisele 140 m2 majale on täiesti ok. Kui maja soojapidavus on halb, piirkond väga tuuline või tarbevett kulub palju, siis võiks olla suurem. Vastavalt akupaagi mahule ja maja suurusele on ka väljakujunenud katla võimsused, mille juures süsteem optimaalselt toimib.
2000 L akupaagi "toidab" ilusti ära nii 25 KW kui ka 50 kW katel. Suurem võimsus on mugavam, kuid kallim.
Ise valisin 35 kW Atmos DC32S katla, sest sinna läheb 140 L puid sisse. Väiksema võimsusega Atmos kateldesse mahub vähem, seega peab nendesse kütmisel tihedamini puid lisama.

Süsteem vastab täielikult minu ootustele, plussidena tooks eriti välja, et lahendus on terviklik (radiaatorite küte + soe tarbevesi + põrandaküte), ei ole kokku kombineeritud mitmest erinevast odavamast asjast (ahi, kamin, õhksoojuspump, elek. boiler, elek.põrandaküte jms.) ning et Atmos katlasse mahub korraga palju puid sisse, oluliselt rohkem kui tavalisse ahju või odavamasse sama võimsusega tavalisse tahkekütusekatlasse.

[Liisa]

Aitäh, Kalvis ja R19, põhjalike vastuste eest, need andsid mulle tublisti otsusekindlust.
R19, sinu vastuse üle on mul eriti hea meel, sest ma kaldun oma valikus samuti DC32S poole (2000 l paagiga). Aitäh veel kord.

[R19]

Soovitan internetist loetavat infot (ja ka minu juttu) mitte kui ainuõiget võtta. Palju esineb müügipropagandat ja "vasikavaimustust".
Kui katlaruumi veel ei ole, siis kaalu kindlasti ka muid variante (gaas, maasoojuspump, Nunnauuni või Tulikivi ahi).
Kogu usaldusväärset infot, arvesta oma võimaluste (raha) ja vajadustega, uuri tuttavate töötavaid süsteeme ja reaalseid kogemusi jms.
Arvesta, et puugaasikatlaga tuleb soojusenergia hinnaks (kui arvestada ainult kütusekulu) praegu küll soodne 35 senti/KWh, kuid kütma peab ikkagi kas üle päeva või külmade ilmadega iga päev. Maasoojuspumbaga langeb kütmine ära ja selle elektrikulu maksab praegu laias laastus samapalju kui puude ostmine. Puugaasikatlale eraldi ruumi ja korstna ehitamine on ca. 40000-60000 kroonine lisakulu, mis paratamatult tõstab selle variandi hinda. Maasoojuspumba hinnad on erinevad, kohati soodsad, kuid mida teha kui paigaldatud odav pump näiteks kolme aasta pärast üles ütleb ja pole enam firmatki, mis seda müüs ? Küttesüsteemi ehitusmaksumus ja selle liitmine järgnevate aastate jooksul tarbitavale soojusenergia hinnale on keeruline - raske on prognoosida süsteemi eluiga, hoolduse ja remondi maksust, nagu ka elektri ja küttepuude hinda järgneva 5-15 aasta jooksul. Seega täie kindlusega ei saa keegi täna öelda missugune küttesüsteem on objektiivselt kõige parem (kui just puid omast käest võtta pole vms.) ja tuleb otsus langetada ikkagi mingil määral "intuitiivselt" omaenda vajadusi ja võimalusi arvestades.

Muide, kui otsustad puidu kasuks, siis just preagu on õige aeg puude varumiseks, et need eeloleval suvel kuivada jõuaksid. Sügisel just enne kütteperioodi algust ei pruugi normaalse hinnaga kuivade kütmiskõlbulikke puide leidmine lihtne olla.

[Liisa]

Foorumis küsimisel on see hea eelis, et heal juhul, kui juhtub olema lahke vastaja, võid teada saada ka selliseid asju, millele ise pole osanud mõelda. Aitäh, R19, järjekordse seletuse eest, see viis mu mõtted hoopis ootamatutele radadele. Asi on selles, et maja tuleb väga vaiksesse kohta (väga on isegi vähe öeldud) ja ma ei olnud enne sellele mõelnud, et kõik need veepumbad teevad ju kindlasti mingit müra. Isegi kui katlaruum on hea heliisolatsiooniga, võib müra mööda torusid või kuidagimoodi veel edasi kanduda. Linna üldise mürafooni taustal ei paneks seda ehk tähele, aga maakoha vaikuses on iga vaikne undamine kohutavalt häiriv. Tahaksingi väga teada, kui vaikselt või valjult tsirkulatsioonipump töötab ja kas ta töötab kogu aeg või periooditi (palun vabandust, et ma nii lihtsat asja ei tea).
Sellest võimalikust mürast heidutatuna hakkasin tõesti mõtlema alternatiivide peale, äkki hoopis Nunnauuni tüüpi ahi (või ahjud) ja elektriküte sinna, kuhu ahjusoojus ei ulatu (teisele korrusele)? Hm.

[veebimeister]

Soovitan internetist loetavat infot (ja ka minu juttu) mitte kui ainuõiget võtta. Palju esineb müügipropagandat ja "vasikavaimustust".

kus seda ei esine?

[pätu]

Eramaja pumbad on väikesed ja müra nad peaaegu ei tekita(vaikselt sahisevad). Pump töötab ikkagi pidevalt et radiaatoritesse või põrandasse ajada sooja vett. Soovituslik on paigaldada sagedusmuunduriga pump, mis vastavalt hetkeolukorrale reguleerib oma tööd. See on küll natuke kallim kolme kiiruselisest pumbast.

[R19]

Nunnauuni ja Tulikivi eeliseks on soodsam hind, kõik kokku (korsten + paigalus) suurusjärgus 100000 krooni.

Puugaasikatlamaja kogu tehnika 75000...100000 krooni + korsten 15000 krooni + katlaruumi ehitus 30000...40000 krooni + radiaatorid (ja sinna juurekuuluvad torud, termostaadid) 15000 krooni. Kokku 135000...17000 krooni.

Laias laastus tuleb ahi seega 50000 krooni soodsam , seega võiks ahju eelistada kui eelarve on napp ja ahi õnnestub paigutada maja keskele niivõrd hästi et see kütab peaaegu kogu maja ära. Siiski jääb ahi võrreldes korraliku puugaasikatlamajaga olulisel ebamugavamaks, olemasoleva ahju asemel eelistatakse peagi (kui vasikavaimustus on üle läinud ja n.ö. enam ei viitsi ) õhksoojuspumpa ning ahjuga vaid madalamatel temperatuuridel opereerida.

Näiteks sellesama Atmos DC32S katla kütmine on hõlpsam kui ahjul:
Süütamine on tänu ventilaatorile lihtne, katlatäis puid põleb ära ca. kahe tunniga, seejärel tuleb katel uuesti täita ja sinu kütmine on sellega lõppenud, kahe tunni möödudes lõpetab süsteem kütmise ise automaatselt ära. Ei ole sellist passimist nagu ahjuga. Erinevalt ahjust on katlamaja korral ka temperatuur majas stabiilsem - küttevõimsust (radiatorite vee temperatuuri) reguleeritakse automaatselt vastavalt välistemperatuurile. Lisaks võimaldab katlaga süsteem odavamalt sooja tarbevett saada ja ka vesipõrandakütet kasutada.

Nagu Pätu juba ütles ei ole ringluspumpade müra mitte mingi probleem, 3-4 m kauguselt ei saa enam aru kas ringluspump töötab või mitte, väikseimagi taustaheli korral tuleb aga vaat et kõrvaga vastu pumpa minna, et aru saada kas see töötab. Enam teeb müra Atmose suitsugaaside ventilaator, aga ka see ei ole probleem, ventilaatori sahin tekib ainult katla töötamisel ja see sahin (võrreldav pliidi kohale paigaldatavate äratõmbeventilaatorite müraga) ei ole madalasageduslik heli, mis igalt poolt läbi tungib ning katlaruumi uks ja sein summutavad selle. Õhksoojuspumba müra märksa problemaatilisem.

Tõttöelda ega ükski variant ei ole odav, liiatigi kui muud ehitustööd lausa "neelavad" raha. Aga eks igaüks ise "süüdi" kui majaehitus ette võetud ja tagasiteed enam ei ole.

[ponkskar]

Ma nüüd ei ole täpselt aru saanud,et kas tegemist on olemasoleva või projekteerimisfaasis oleva majaga Kui projekteeritavaga, siis natuke veel võib-olla mõtlemist teise nurga alt. Mina näiteks vaatasin kütte- ja vent.süsteemi ühtse tervikuna ning see oli ka üks põhjustest, miks lõpuks raske südamega loobusin puugaasikatlast ja valisin maakütte. Maakütte puhul jääb ära ka katlaruumi ehitus ning saan seda ruumi nüüd kasutada pesumasina, sügavkülmiku jms jaoks. Aga alginvesteering on siiski jah 75000-100 000eek kallim kui puugaasikatla puhul, samuti vaja vaba maapinda kollektori jaoks, elektrihind on küsimärk jne. jne.

Muide seda korstna teemat peab ka hoolikalt vaatama, sest kõikidele kateldele vist ei meeldi tavaline telliskivi korsten ning on vaja Fibo korstent, aga see on päris kirves kui lasta ehitada (sügisel öeldi mulle töö+materjal hinnaks ~5000eek/jm ). R19 pakutud 15000eek on ilmselt telliskivi korstna hind.

[R19]

Oleks isegi maakütte pannud, kuid odavamaid lihtsalt ei julgenud panna (kui hiljem probleemid tekivad, siis on kümned tuhanded kroonid vastu taevast), korralike firmade toodang (IVT jms.), eriti veel ventilatsiooniõhu soojuse tagastusega oli mulle liiga kallis.

Korstnaks on mul 6,75 m pikkune Schiedel Isokern (http://www.schiedel.ee), selle kõige suurem variant (400x400x250 mm, 200 mm siseavaga plokk).
Hinnaks oli umbes 13500 EEK (koos korstnaplekkide, tuhaluugi, vihmamütsi ja seguga), seega üsna täpselt 2000 EEK/m käibemaksuga.
Ladumise tegin ise, üsna lihtne oli. Rondo Plus ja Fibo on küll mõnevõrra kallimad, kuid 5000 EEK/m on isegi koos ladumisega ulme!
Telliskivikorsten ei ole kateldele.

[Liisa]

Aitäh uutele (ja vanadele) vastajatele! Ahjuvaimustust jagus vaid üleöö, nüüd olen Atmose juures tagasi. Aga huvitav oli küll kõik ümber mõelda ja siis vana juurde tagasi tulla, nüüd on otsus palju kindlam. Cerbose mehed selgitasid lahkesti ka katlaruumi sisest paigutust, kui ruum on õige kujuga, piisab ka 8-9 ruutmeetrist.

[R19]

Ka mina ostsin Cerboselt, julgen neid soovitada küll !
8-9 m2 peale paigaldab ära, kuid teenendusruumi sulle endale jääb pärast vähe.
Kui võimalik, tee katlaruum 10-12 m2, nii saad ühekorraga katlaruumi näiteks nädala-kahe küttepuud sisse tuua - mugavam, ei pea talvel (viletsa ilmaga) iga kütmiskorra ajal väljast tooma. Ehitades suurema katlaruumi ei lähe lisapind raisku, seda saad panipaigana kasutada.