vana palkmaja soojustamine

[martp]

i6h-b- ...loen ja loen, kuulan ühte ja kuulan teist aga ikka ei saa aru, kas tohib siis vana palkmaja penoga soojustada või ei.
Kas niiskus majast väljumisel kuskile palgi ja peno vahele pidama ei jää või liigub ta edasi ka läbi peno ?

Kas seestpoolt väljapoole järjekord : palk; peno; tuulutus; laudvooder, oleks õige järjekord või peab midagi muutma. Kas ikka võib palja palgi siisepoole jätta või peab ikka mingi niiskust kinni pidav kile vms. asi ka ikka seespool olema ?

Palju küsimusi sai aga ehk viitsib mõni teadjam mees vastata.

[martp]

..lugesin ja uurisin veel natuke ja jäi silma kuskil vanemas postituses hr. Alar Piirfeldi väide, et veeaur tungib lihtsalt läbi penoplasti.

Saan ma siis õieti aru, et niiskus, mis seest väljapoole liigub, ei jäägi enne penot pidama vaid liigub ka sellest läbi ja kokkuvõttes väljubki ilusti majast.

[uniform]

Uba selles, et puidu auru erijuhtivus on samasse suurusjärku vahtpolüsterooliga. Ehk veeaur mis läbib puidu läbib ka peno. Tuulutusvahe võiks laudise taga olla. Kuid kui tegemist vana palkmajaga, mis ilmselt ei ole enam vertikaalis seintega, siis kuidas sa peno vastu palki saad nii et tühimikke vahele ei jää?

[martp]

Suur tänu lihtsa ja arusaadava selgituse eest.

Kuidas peno vastu palki saada ei ole veel mõelnud.

Kõigepealt tahtsin selgeks teha, kas tohib üldse penoga soojustada või ei.
Igasugused jutud maja "hingamisest"; aurutõkkekiledest; ja millest kõik veel, penoga soojustamisel, ajavad lihtsalt asjaga mitte kursis oleval inimesel pea sassi. Nüüd on siis see asi lõpuks selge. Saab ka penoga.

Mõte on, et paneks siis sellise roovitise mis jääks u. 25 mm paksem kui peno. Sellisel juhul oleks ka ühtlasi juba tuulutus olemas. Peno paneks siis sinna roovitise vahele ja vahed ja praod laseks vahuga täis.
Tegemist vana palgist talumajaga ja esmakordel piilumisel vana voodrilaua taha, tundus küll sein päris ühtlane olevat. Muidugi võis see olla ka petlik ja võib tõepoolest juhtuda, et penoplaate ei olegi vastu palki niisama lihne panna.
Aga mida ise soovitad ?

Ja veel üks asi. Kas 100-ne peno oleks liiga palju või piisab juba ka näiteks 50-st ?

[zoja uba]

pane juba siis ka vaim valmis,et tavaliselt vaja ka kõdunenud kohti lappima hakata vanal palkseinal

[vass]

uniformile: väidad, et puidu auru erijuhtivus on sama, mis penol. Kas kuskilt on võimalik ka tõestatud numbreid selle kohta saada või kui näiteks see suhe on peaaegu sama, aga siiski peno kahjuks, kas siis ikkagi niiskus (või osa sellest), mis läbi palgi seest tuleb ei kondenseeru peno ja palgi vahele? Asi selles, et seestpoolt asja niiskustihedaks ei saa, vaid jääb avatud palksein, siis niiskus peab kuskile minema. Kas paned oma pea panti, et kõik, mis palgist läbi pääseb, pääseb ka penost läbi??

[Külaline]

uniformile: väidad, et puidu auru erijuhtivus on sama, mis penol. Kas kuskilt on võimalik ka tõestatud numbreid selle kohta saada või kui näiteks see suhe on peaaegu sama, aga siiski peno kahjuks, kas siis ikkagi niiskus (või osa sellest), mis läbi palgi seest tuleb ei kondenseeru peno ja palgi vahele? Asi selles, et seestpoolt asja niiskustihedaks ei saa, vaid jääb avatud palksein, siis niiskus peab kuskile minema. Kas paned oma pea panti, et kõik, mis palgist läbi pääseb, pääseb ka penost läbi??

Pea panti .munad panti ja kui vaja siis ka sinu panen panti

[Kalvis]

50 cm vahtplasti paksuse pärast ei tasu tööd tegema hakata. Ikka 100 cm.

[Külaline]

niikui "naistekas" keegi otsis poolemeetrise läbimõõduga köit ja teine küsis 1,5*2,5 cm dussiruumi plaatimise hinda

[Alo Karu]

Tere!

Vanade hoonete soojustamine on väga vastutusrikas töö. Igasugu ehitusvead võivad maja pöördumatult hävitada.

Näiteks on paljudel vanadel majadel altpoolt tuulutatavad põrandad. Kui uus soojustus sulgeb põranda tuulutuse, siis võib põrand paari aastaga läbi mädaneda.

Sageli on viimastel aastakümnetel tehtud vundamendi "remonti" ja sellega alumine palgirida mädanema pandud, kusjuures ei väljast ega seest ei ole midagi näha isegi seina avades. Alles siis, kui palgist tüki välja lõikad näed mis seisundis ta tegelikult on.

Üldiselt on vanade maamajade juures piisavalt ruumi. Lihtsam on kõrvale uus maja ehitada ja see olemasolevaga ühendada. Saate korraliku soojapidavusega eluhoone ja lisaks ühe korraliku suure suvetoa või kui kütte viitsite, siis saab ka talvel kasutada nagu senimaani. Siis on ka piisavalt aega vana palk seestpoolt ära puhastada stiilne sisustus tellida jne. Vaadake veidi ringi, kui ilusaid sisekujundusi saab teha palkmajast.

Mis puutub penosse ja palki ning nende veeauruläbilaskvusesse, siis arvestage, et palkidel on vahed. Nad võivad olla tihendatud millega tahes, kuid puiduga võrdset aurutihedust neil ei ole.

Soomlaste rusikareeglid hoonete soojustamiseks on : sein 200, kaldpind 250 ja rõhtpind 300 mm.

Palkmaja soojustama asudes konsulteerige kindlasti asja tundva spetsialistiga ja tehke joonised kõikvõimalike sõlmede kohta. Kõigepealt tuleb saada vundament korda ja kuivaks, alles seejärel saab mõelda seinte soojustamise peale. Edasi tuleb kas laepealne või katusealune soojustus seinasoojustusega kokku viia. Ülemise korruse väljaehitamine aga võib tähendada kogu katusekonstruktsiooni vahetuse.

Lugupidamisega

Alo Karu

[martp]

mhm... sai sii käidud ehitusmessil ja penomyyjatega ka vesteldud. Selgus see, et tuulutusvahe peno ja voodri vahel, ei olegi just hädavajalik. Et täitsa vabalt võib ka ilma olla. Nyyd pilt jälle segane.

Ons siis nii või ei ja milleks see tuulutus siiis vajalik on. Mis on selle tuulutuse ülessanne?
Äkki kkegi viitsib kribada.

[jorhh]

tegelt on asi nii et võite küll penoga oma maja soojustada aint et peate ta penoga täielikult ära isoleerima väliste mõjude eest et mitte kuskilt praost ega pilust ei saaks niiskust, siis iseenesest saab penoga soojustada, sest see vähene niiskus mis pääsebki läbi ei tee väga kurja, kes viitsib ja on omast arust selline proff et oskab ja tahab selle riski võtta andku minna, üldjuhul ikka palgile villa panna on kõige kindlam ja jutt et peno juhib auru edasi on ka ikka väga vale.Nii et kui sees pole korralikku aurutõket siis on jälle palk perses.
Tegelen ise ehitusmaterjali müügiga ja olen sellel teemal ka vahtplasti tootjate müügiesindajatega rääkinud ja ei paneks nemadki palgile peno, liiga riskantne on.

[jorhhile]

Ma arvan, et jorhh võiks omandada põhiteadmised ehitusfüüsikast ja siis uuesti kommenteerima tulla. Sedasama võiksid sa ka soovitada neile "vahtplasti müügiesindajatele".

[jorhh]

nu aga räägi siis kuidas asi käib...ju siis tootja ka eksib...

[Veeaur]

Vahtpolüstüreeni auru erijuhtivus 1,2...7,0 (*10-12 kg/(m*s*Pa))
Vahtpolüuretaan 0,1...1,2
Kuuse ja männipuit 1,0...3,0
Kipsplaat 10,0...20,0

Antud väärtused pärinevad T.Masso nr2 käsiraamatust. Puidu puhul pole öeldud, kas antud number vastab puidu risti- või pikikiu suhtes.
Palkmaja võib soojustada väljast "penoga" ja krohvida polümeerkrohviga. Kuid sellisel juhul tuleb palkmajas välja ehitada sundventilatsioonisüsteem (soovitavalt soojusvahetiga).
P.s. "Energiatõhususe miinimumnõuded" (EV määrus nr. 258) järgi ei tohi lisasoojustuseta palkmajasid enam aastaringseks elamiseks ehitadagi.

[Galuto]

Milleks nii palju pead murda ... pillirooplaadist soojustus 100mm ja asi tahe! Ei idane ei mädane ja soe kah ... pole mingit sundventileerimist vaja ega midagi. 200eek/m2 soojustusele+katte materjal ja olemas.

Jörgen
tel: 5693 0335
jorgen@galuto.com

[restaureerimis spetsialist]

Palkmaja soojustamise kohta leiad juhiseid "muinas.ee" sealt avad "Kasulikk" ja siis "Restaureerimisnõuandeid" Vana maja tahab hingata ja ei ole mõistlik hakata sinna peale toppima villa, petont jm mis takistavad maja hingamist. Tuleb kasutada traditioonislisi looduslikke vahendeid mis lasevad majal hingata. Ja kui tahad panna plastik aknad puitakende asemel siis pead panema ka sundventilatsiooni ja see pole just odav. Odavam ja mõistlikum on vanad aknad korda teha, korralikult ja õigeaegselt hooldatud aken peab 100 aastat ja enamgi vastu, plastakende aluiga ei tea keegi ja needei lase õhku läbi, pidevalt epab aken irvakil olema et õhk veidigi ringeks. ja akende paigaldamisel ei soovita kasutada makrofeksi, kuna see seob niiskust ja ajajooksul mädandab puitu.
Seina soojustaksin mina nii, et sissepoole roomatid ja krohv peale, väljapoole tuuletõke, distantsliistud ja uus puitvooder peale. Tuleb palju odavam kui hakata kasutama igast tehismaterjale, liigsoojustamiseks, lihtam on natuke rohkem puid ahju visatata.

[Külaline]

Tere. Restaureerimisspetsialist võib küll teada palju restaureerimisest, aga palkmaja soojapidavuse teemas on veidi ebapädev. 1. "Vana maja tahab hingata " - mitte ükski maja ei hinga, selline mõiste ehitusfüüsikas puudub. 2. "ei ole mõistlik hakata sinna peale toppima villa, petont [peaks olema penot] jm mis takistavad maja hingamist " - puitmaja võib soojustada villaga, võib soojustada penoga, kumbki neist ei takista "hingamist" mida nagunii ei eksisteeri. 3. "Tuleb kasutada traditioonislisi looduslikke vahendeid " - ei tea miks nii kategooriline, materjali valik on maitse ja emotsiooni küsimus. Füüsikaga pole see küll seotud 4. Ventilatsioon on vajalik sõltumata akna materjaliliigi valikust 5. Vastavalt normidele valmistatud plastaken ei lase õhku läbi, vastavalt normidele tehtud puitaken ei lase õhku läbi. 6. Makroflex ei seo niiskust ja ei mädanda puitu. Akna ja seina liites tekkiv kondens on seotud auru läbilaskva liitega, kuna liites puudub aurutihe teip. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Mina tahaks ka teada palkmaja õigesti soojustamisest, aga aru ma ei saa mis on õige. Kas villa sissepoole võib panna ja kas vahtu võib pragudesse lasta?

[veeaurule...]

Vahtpolüstüreeni auru erijuhtivus 1,2...7,0 (*10-12 kg/(m*s*Pa))
Vahtpolüuretaan 0,1...1,2
Kuuse ja männipuit 1,0...3,0
Kipsplaat 10,0...20,0

Antud väärtused pärinevad T.Masso nr2 käsiraamatust. Puidu puhul pole öeldud, kas antud number vastab puidu risti- või pikikiu suhtes.
Palkmaja võib soojustada väljast "penoga" ja krohvida polümeerkrohviga. Kuid sellisel juhul tuleb palkmajas välja ehitada sundventilatsioonisüsteem (soovitavalt soojusvahetiga).
P.s. "Energiatõhususe miinimumnõuded" (EV määrus nr. 258) järgi ei tohi lisasoojustuseta palkmajasid enam aastaringseks elamiseks ehitadagi.

--------------------------------------------------------------------------

KÜSIMUS EELNEVALE:
Kas tohib paluda täpsustust Teie väitele ja viitele - et sellest aastast ei tohigi enam lisasoojustuseta palkmaju aastaringselt kasutamiseks ehitada ?? (EV määrus nr.258)
Lugesin selle läbi ja seda seal küll kirjas pole ! On vaid normid, soovitused ja mõõtühikud.
Ette tänulik ...
PS: Või saab keegi ekspert ise kommenteerida eelnevat väidet.

[Elan palkmajas]

Palkmaja sein ei vaja soojustamist, kuna sealt ei tule külm majja. Praegu on väljas -20 kraadi ning palk seinas on muutumatu temperatuuriga. Ruumid jahtuvad kas põranda või lae kaudu, lisaks lahkub soojus nurkadest ja teistest ebakvaliteetsetest liidetest. Soojustamist vajab vundament ning lagi. Kui ehitusspetsialistid soovitavad penoga (mis väidetavalt "hingab") soojustatud majja ventilatsiooni, aga mis siis saab kui elekter ära läheb ja ventilaatorid seiskuvad - lämbume majja ära?

[sashaobrok]

Justnimelt, lämbudki ära ) Palk on sul soe seetõttu, et sa korralikult kütad. Oleks sul väljas soojustus, siis sa peaks lihtsalt vähem kütma ja palk oleks samasoe.

[Elan palkmajas]

Tekib küsimus miks siis põrand (seoses usina kütmisega) soojaks ei lähe, aga seinapalk läheb? Ei kavatse oma maja üldse soojustama hakata, panen õue palgi peale ainult tuuletõkke ja voodrilaua.

[sashaobrok]

Kuna ei tea mis materjalid ja kihid ja paksused on, siis ei ole midagi kommenteerida. Edu kütmisel ka edaspidi.

[Andresto]

Tere!
Mis jutt, lämbume ära - ega Sa kilplaste ehitatud majas ela, uks ja aken ikka on! Põrandat ei jõuagi ükski ahi üles kütta, kui seal all just head soojustust või teise korruse põrandaga tegu pole.
Andres