Päikeseküte:vaakumkollektor vs. plaatkollektor

[Käsmunaut]

Tere!

Mind lihtsalt teeb natukene valvsaks see, et miks kogu arenenud euroopa on täis plaatkollektorit ja sealsed suurimad tootjad Sonnenkraft ja Tisun jne. ei taha mitte vaakumkollektorit tegama hakata, olgugi et see oleks neile ju väga oluline, kui see tehnoloogia tõesti revolutsiooniline oleks.


Käsmu

[2korda2]

Arvata võib, et põhiline põhjus plaatkollektori X korda odavam tootmise omahind ja ilmselt ka väiksemad probleemid ekspluateerimisel (kui vaakum kaob, on asi soss).

[Kuldsed käed]

Nõus.Ja ehk on põhjus ka see et torukollektori müüjad toovad "eelisena" välja asjaolu, et sul on iga kell võimalik torusid lihtsalt välja vahetada- mida põrgut ma neid üldse vahetama peaks, flat kollektorite eluiga on viimast uurimuste järgi kuni 50 aastat, vähemalt mis puudutab korralikke flat paneele. Purunemisrisk ka olematu, seega kasuta kus tahad... Muuseas todetakse isegi vaakumiga flat kollektoreid, kuid niipalju kui mina nende tehnilises andmestikus orienteerusin, siis vist mingi paar protsenti oli vaakum efektiivsem - ei näe mõtet.

[toru vs plaat]

Arvata võib, et põhiline põhjus plaatkollektori X korda odavam tootmise omahind ja ilmselt ka väiksemad probleemid ekspluateerimisel (kui vaakum kaob, on asi soss).

nüüd võrdlus
vaakumtoru tehakse ju klaasist, aga liiva on Hiinas külluses, seega ikka vaakumtoru hind on madalam
plaatkollektorites kasutatavad metallid maksavad kindlasti rohkem
efektiivsus on ka vaakumtorul parem - nimelt võtab ta vastu igalt poolt tulevat energiat nii katuselt kui ka otsest kiirgust, seega sobib hästi katuse kohale paigaldatuna, erinevus on isegi 20-25 % vaakumtoru kasuks, samuti toimib ta hästi ka pilves ilmaga
vaakumtoru ohud on jäine talv ja suured raheterad, mis võivad ka plaatkollektori klaasi rikkuda
viimasel juhul on kogu plaat out of range, aga vaakumtoru lihtsalt vahetatakse
asi on rohkem silmailus ja saksa ordnungis - nad ei taha näha mingeid torusid katuse kohal
info :http://www.euronom.fi/uploads/files/ExoSol.pdf

[Kuldsed käed]

"vaakumtoru tehakse ju klaasist, aga liiva on Hiinas külluses, seega ikka vaakumtoru hind on madalam
plaatkollektorites kasutatavad metallid maksavad kindlasti rohkem"
-surfame natuke netis ja uurime asja ja mis me näeme- kõik on täpselt vastupidi- vaakumist küsitakse kuni 2x suuremat hinda kui platekollektorist, vähemalt mis puudutab kümnete tuhandete kilomeetrite tagant siia kohaletassitud kollektoreid. Üks tuttav nägi Hiinas siinmail 5000-8000 maksvate paneelide eest küsitamas 110 dollarit/tk.
Kui Euroopas toodetud vaakumi hinda vaadata, siis kipub see olema sama või pisut ületama
samuti Euroopas toodetud platekollektori hinda, mis on ~15 000.

"efektiivsus on ka vaakumtorul parem - nimelt võtab ta vastu igalt poolt tulevat energiat nii katuselt kui ka otsest kiirgust, seega sobib hästi katuse kohale paigaldatuna, erinevus on isegi 20-25 % vaakumtoru kasuks, samuti toimib ta hästi ka pilves ilmaga"

Jah sõltumatud uuringud on näidanud et tipptasemel torukollektor toodab sama pinna juures aastas kuni 5% rohkem energiat kui tipptasemel silekollektor. Seejuures talvel on toru parem ja suvel kehvem. Peamine põhjus on parem soojapidavus tänu vaakumile.

"viimasel juhul on kogu plaat out of range, aga vaakumtoru lihtsalt vahetatakse"
Näiteks Alpides, kus päikesepüüdmine on ammu levinud, on lamekollektorid ainumõeldavad ja nende tootmisel panustatakse spetsiaalselt igasuguste lumetormide ja teiste karmide ilmastikunähtuste vastu ja ostes mõtleb tark inimene täpselt järgi kui tihti ta torusid või paneele vahetada soovib.

"asi on rohkem silmailus ja saksa ordnungis - nad ei taha näha mingeid torusid katuse kohal"
Meil siin on saksa ornung üpris sügavalt endal ka veres...

[Greenlust]

Tere üle pika aja. Väga hea ülevaate saab USA sõltumatult lehelt (bdf is fail tuleb ülesse otsida), kus siis tehtud katseid nii plaatkollektoritega ja vaakumkollektoritega. Kahjuks 2-üks vaakumite kasuks;)
Muideks, antud tabelis on ka vitosoli paneelid.
http://www.solar-rating.org/default.htm
Toodud siis erinevad tootjad ja paneelitüübid!
Head lugemist

[Greenlust]

Hehee - vaatan ja loen et: KÄSMUNAUT
Ise ka Käsmust ja kogu nooruse seal veetnud.
Võib millalgi kohtuda ja pikemalt seletada...

tanel@grenlust.ee
5221144

iga praegune ilus päev toob 15 toruga ca 7kWh tasuta energiat.

[2korda2]

Arvata võib, et põhiline põhjus plaatkollektori X korda odavam tootmise omahind ja ilmselt ka väiksemad probleemid ekspluateerimisel (kui vaakum kaob, on asi soss).

nüüd võrdlus
vaakumtoru tehakse ju klaasist, aga liiva on Hiinas külluses, seega ikka vaakumtoru hind on madalam
plaatkollektorites kasutatavad metallid maksavad kindlasti rohkem

Raudne loogika! Muide, protsessorid põhinevad ikka veel suures osas ränist, ehk liivast. Huvitav, miks need nii kallid on? Materjali hind on nende toodete puhul täiesti erineva osakaaluga kogu toote hinnast. Plaatkollektor on tehniliselt äärmiselt lihtne seade, kus kogukulust tõepoolest suur osa on materjalide hinnal. Vaakumtorude puhul on päris kindlasti suurem osa kogukulust tehnoloogiline kulu. Ja loomulikult püütakse parema asja eest ka rohkem raha küsida.

Muide, ma ei leidnud Greenlusti viidatud lehel olevatest materjalidest lihtsat BBB reitingut (Best Bang for Buck). Polnud hindasid väljas. Sellisest võrdlusest oleksin juba huvitatud.

[solaarentusiast]

otsisin mis otsisn, aga sellelt viidatud lehelt leidsin ainult glazed ja unglazed kollektorite tootlikkuse tabeli, kus klaasitud lamekollektoritest olid 1m2 kohta selgelt juhtpositsioonil Euroopas toodetud kvaliteetsemast kraamist SK500 ja Vitosol100, ei ühtki viidet evacuated tube kollektoritele. Euroopa sertifikaadid (läbisegi) on siin:
http://www.estif.org/solarkeymark/

[Greenlust]

Tervitus!
Torukollektorid nime alla "Tubular"
Vaadata meie laiuskraadil tuleks rida "D" ja kasutegurit ka natu pilvisema ilmaga.
Samas kui tõesti suviseid temperatuure tõsta soovitakse (k.a. basseinivesi) on plaatkollektor
kasutegurilt ja oma hinna poolest igati tegija. Ühesõnaga - mida suuremaks temp. vahe tõstmisel tuleb ja mida pilvisema ilmaga kasu soovime saada - seda rohkem toru ennast õigustab.
Tänan eelneva lehe eest!
Päikest!

[Kuldsed käed]

Võtsin kätte ja saatsin päringu ühele Euroopas igati arvestatavale lamekollektorite tootjale, kelle nime siin ei pea hetkel päris õigeks nimetada, sest tegu ei ole ju müügikanaliga ja küsisin kommentaari, mismoodi näevad vaakumtoru ja plaadi vahet, ja mida arvata odavapoolsetest Hiina torukollektoritest.
Vastus muutmata kujul:
"Basically it might be that good evacuated solar tube collectors are up to 25% more efficient in Estonia compared to flat plate collectors, but do remind that:

1.Price is at least 50% higher (on good products).
2.Good luck on Chinese rubbish; these collectors weren’t meant to work with glycol and absorbers. Glycol will burn and create powder in their coppers tubing (inside of the glass pipe); after some years no heat exchange anymore. Stagnation temperature of evacuated tubes is over 300°C: there is no glycol in the world (not even Tyfocor, which is the best and use by us) resisting these temperatures.
3.Life time of evacuated glass tubes is not longer than 15 years (30 years on good flat plate), since glass is breathing!
4.No hail stone resistance, no heavy snow load resistance, what about wind load??????
5.No roof, facade integration possibilities.
6.Remember what the Portuguese gave the Indian discovering and entering America? They gave them mirrors; that’s what the Chinese do now in Europe. Solar is not a miracle; we just install good radiators on the roof. Simplicity is KEY for this. Life Time Cycle is KEY for this.
7.The only real reason for selling evacuated tubes is that you can buy them for ridiculous price in China and sell them to high prices in Europe."

Kuna tunnistan end juba paadunud lamekollektori fänniks, siis ehk küsib keegi teine tasakaaluks ka torude tootjalt kommentaari!

[indrek]

Tänu sellele, et hiinlased hakkasid päikesekütte kollektoreid odavalt müüma , on meil eestlastel tekkinud selle järgi huvi. Olgem ausad, ei ole meil kellegil tahtmist osta sooja vett 30-ks aastaks ette. Hinna kollektor tasub ennast mõne aastaga.

[Greenlust]

Servus!
Mõnele on ikka väga suur pid silma torkima jäänud:)
Igasugune väitlemine on igati kasulik ja kokkuvõttes võidavad sellest kõik.
Mõlematel tüüpidel on omad plussid ja miinused. Mis puutub aga Hiina Rahvavabariigi toodangusse - siis enamus USA turul müüdavateset torudest ju seal tehtud v.a. mõned üksikud firmad nagu näiteks Thermomax - või ei?, parandage kui eksin. Kordan veelkord, et pikka juttu kirjutama ajendas selline välismaine üleolev "Mina tean" kiri. Ka Viessmannil on plaat, Evacuated vacuum ja Heat pipe kollektorid.

Milliste andmete juures on võetud torude 25% paremad tulemused? Kas m2 (cross/aporture), lauspäikese käes, pilvisema ilmaga või hoopiski -15kraadiga päikesepaistes talvel. Pakun, et plaadi pooldajatele võimalikult soodsate tingimuste juures. Ja õige iseenesest kui ennast osatakse reklaamida - nagu näiteks õhksoojuspumpasidki utoopiliste kasuteguritega 5,2 jne.

1. Hinnad ei ole alati 50% kõrgemad ja samas läheb ju vaakumkollektoreid (ka Hiinakaid) sama võimsuse saavutamiseks vähem tarvis kui plaatkollektoreid. Pluss külmema ja hajuspilvise ilma tootlikkus.
2. Niinimetatud Hiina tooted.... Esiteks on segamini aetud "separated vacuum tube" ja "Heat-pipe vacuum tube" kollektorid. Esimesetes ringleb tõesti soojakandja vaakumtorudes sees - aga - seal ei tohiks õgesti ehitatud süsteem kuidagi soojuskandja temperatuuriks 300 saada. See oleks ju puhas raiskamine - soojaagent peab vastava kiirusega ringlema ja absorberi maha jahutama.
Heat-pipe torudes glükoolilahus vaakumtoru sees ei ringle vaid seal sees ongi nn. kuum-toru ülemise otsaga soojusvahetis kinni. Muideks Heat-pipe toru sees on ettenähtud kogus vedelikku mis omakorda vaakumisse tõmmatud ja sellega saavutatakse varasem aurumine juba 25C juures (kondenseerumine/aurustumine). Jällegi on loomulik, et sealset temp. 300 lähedale ei lasta vaid vooluhulgaga korrigeeritakse. Ei lase me ju ka puugaasikatelt üle lubatud temp. Lisaks on võimalik kasutada ka "drai back" süsteemi kus soojakandjaks olev vesi kollektori jahtudes vahemahutisse lastakse (glükoolilahuse korrosiooniprobleem). Samas ju enamus meil müüdavatest vasktorudest hiinas valmistatud.
3. Ma tõesti ei tea vaielda nende eluiga kuna neid ei ole toodetud veel niikaua. Aga kas termos mis samal põhimõttel valmistatud vananeb? Miks siis kallatakse üldjuhul soe tee sooja säilitamiseks termosesse ega kaeta alustassiga "since glass is breathing!"?
4. Kuskohast sellina arvamus: ei kannata rahet, lund ja tuult? Võin siiamaani vastupidist väita - sendisuuruseid raheteri, viimast poolt meetrit lund katusel ja torme on küll ilustu seni vastu pidanud.
Hiinas ka lund, rahet, torme... Aga tõsi see on , et plaatkollektorid on üldjuhul tugevamad ja kannatavad isegi inimraskust.
5. On tõsi, et katusesse/seina integreerimine vaakumkollektori juures on võimatu.
6. Peeglite koha pealt- nõguspeegel paneb ka põlema;)
Samas kui lihtsusest rääkida - siis boler katusel ju on sooja tarbevee tootmiseks kõige lihtsam viis. Kahjuks ühe plaatkollektoriga arvestatavat tulemust Eestis saavutab vaid südasuvel. Nagu eelpool mainisin ei tea tõesti vaielda pikaealisusest - kipun siiski arvama 15+.
7. Tõsi see on, et vaakumkollektor maksab seal vähem kui siin. Äritegevuses on üks väike eesmärk - nimelt kasumit toota. Aga kas keegi on siin mõelnud ka transpordil tulevaid kahjusid (otsesed purunemised) ja kindlustust jne. Kõrged hinnad ??? Kontroller näiteks hinnaga alla 2000.- & odavam paneel ~9000.-.

Keegi ei püüagi kellegile kärbseid pähe ajada ja austus minupoolt plaatkollektori fännidele.
PS! Vastuküsimus eelpool esitatud ingliskeele kirja kohta on tehtud. Loodan ka sellele vastust saada - kui saan...

Päikest!
Tanel Talva
5 22 11 44

[kuldsed käed]

Pind oligi selles, et selle foorumi kalle oli klaastorude suunas. Tegelikult võiks ikka natuke vaadata ja mõelda enne, kuhu ja mis sobib. Hind ei peaks pikemaajalise investeeringu puhul olema esmatähtis.
Tõsi ta on, 30-60 aastat kestev katuse või fassaadikollektor (siin on mõeldud seda, et 30 aastaga kaotab mitte käest lastud lamekollektor 1-2% efektiivsusest- see uuritud asi juba- ja kaotab edasi sama aeglases tempos järgmised 30 aastat, st sisuliselt töötab) vajab natuke teistsugust mõttteviisi kui meil siiani praktiseeritud on. St. päikeseküttesüsteemi radiaatorid- kollektorid on sisuliselt kui maja ehituselement, miks mitte võrrelda neid katusekattega, mille eluiga on analoogiline. Lihtsalt erinevalt katusekattest toob ta hiljem ka raha sisse, st investeering tasub ära kordades ja loomulikult varem kui 30 aastaga, ikka 10 kanti pakuks seniste energiahinna liikumiste põhjal.
Nii et arenguid seest väljapoole oleks vaja või teisiti väljendudes - kui me suudaks välja kasvada mõttetute linnamaasturite, ATVde, kaatrite jm säärase nodi ihalusest ja selle asemel tegeleda enda ja laste tervisele ja keskkonnale millegi kasulikumaga, kasvõi metsajooksu ja jalgrattasõiduga, siis tundub üsna loogilise jätkuna arusaam, et ehitisse laitmatult sobivad kollektorid maja küljes on märksa olulisem staatuse näitaja (kui selle näitamine on omaette eesmärk) kui mingi kraisler maja ees.
See väike kõrvalepõige ehk juba näitas, miks eelistan plaatkollektorit termoskollektorile. Kestvus, lollikindlus, lihtsalt sobitatav arhitektuuri ja lõppkokkuvõttes esteetilisem.
Kuni 25% tootlikkust on loomulikult kollektori tootlikkuse võrdlus aasta jooksul. Kesk-Euroopas hinnatakse seda vahet 5-7% torude kasuks, siin siis pakutakse hüpoteetilist protsendilisa pilvede tõttu. Hüpoteetilist, kuna mina ei ole veel kuulnud, et keegi praktikas neid 2 siin koos võrrrelnud on. Ärme unusta, et kevadest sügiseni, kui on põhiline päikesehooaeg, on lamekollektori tootlikkus vähemalt sama hea või parem.
Klaasi hingamise all ilmselt mõeldud seda, et tasahilju kaob vaakum ja siis on langus tootlikkuses märgatav?
Austet Tanel Talva, eks me oleme sisuliselt ühe asja eest väljas ja kindlasti on vaakumtorudel oma koht. Paljudele näiteks pakub huvi ka eksperimentaalne lähenemine ja ehitisega arhitektuuriline sobivus on teise või kolmandajärguline.

Päikest neh

[mh]

Andmed päikese kohta Pärnus on olemas http://ilm.transcom.ee/

[2korda2]

Andmed päikese kohta Pärnus on olemas http://ilm.transcom.ee/

Panin päringusse 27.04.2007 - 27.04.2008. Möh? Maksimaalselt 1kWh/päevas/m2? Teema algusest selline leht: http://eosweb.larc.nasa.gov/sse/RETScreen/. Sealt tulevad välja märksa suuremad väärtused. Milles asi? Samas on pärnakate lehel võibolla vihjeks nulltelje väärtus: -14,6?

[mh1]

Niipalju kui aru saan siis seal seda mõõdetakse,
mitte ei arvutata. Olen uurinud veidi ja pakun,
et mitte 1 kW 1m2 päevas vaid ikka tunnis.

[2korda2]

Tõepoolest ühe päeva graafikult saab tundide kaupa teada. Siis OK.

[niisama]

Stagnation temperature of evacuated tubes is over 300°C
selline näitaja kirjeldab tegelikult toote kvaliteeti. Kui temperatuur peaks tõusma sellele temperatuurile riknevad tehniliselt vaakumtorud ja edasine kasutamine pole enam võimalik. Põhjamaades praktikas mõõdetud temperatuurid süsteemi seisaku ajal ilma kontsentraatoriteta ei tõuse üle 190 kraadi. Aga näiteks suunatava poolemeetri laiuse reflektoriga temperatuur tõuseb toru tipus 450 kraadini, mis toimuma hakkab klaastorule kalvaniseeritud kihtidega ja sees oleva vasest soojuspiibuga.....?!
Ja ka väidetaval 300 kraadises seisukorras olev soojuspiip laguneb. Õiglane number on 250 arvestades ka väikest ehitusliku turvalisa, millest tulenevat kulu(kollektori kasutamiskõlblikus) ei pea klient oma taskust maksma. Ehk süsteemi kõrgeim temperatuur ei tohi tõusta üle 250 kraadi. Reflektorite paigaldamisel ja dimensioneerimisel tuleb sellega arvestada.
Kui ei näe - ei tähenda et mõne jaoks ei paista.

[tubasoojaks]

Stagnation temperature of evacuated tubes is over 300°C
selline näitaja kirjeldab tegelikult toote kvaliteeti. Kui temperatuur peaks tõusma sellele temperatuurile riknevad tehniliselt vaakumtorud ja edasine kasutamine pole enam võimalik. Põhjamaades praktikas mõõdetud temperatuurid süsteemi seisaku ajal ilma kontsentraatoriteta ei tõuse üle 190 kraadi. Aga näiteks suunatava poolemeetri laiuse reflektoriga temperatuur tõuseb toru tipus 450 kraadini, mis toimuma hakkab klaastorule kalvaniseeritud kihtidega ja sees oleva vasest soojuspiibuga.....?!
Ja ka väidetaval 300 kraadises seisukorras olev soojuspiip laguneb. Õiglane number on 250 arvestades ka väikest ehitusliku turvalisa, millest tulenevat kulu(kollektori kasutamiskõlblikus) ei pea klient oma taskust maksma. Ehk süsteemi kõrgeim temperatuur ei tohi tõusta üle 250 kraadi. Reflektorite paigaldamisel ja dimensioneerimisel tuleb sellega arvestada.
Kui ei näe - ei tähenda et mõne jaoks ei paista.

johhaidii, annab imestada siin neid imelikke inimesi
paljud näevad ainult vigu
minu kolleeg pani torud katusele ja KOGUB BOILERISSE SOOJA ja ega otsi vigu
analoogne süsteem Taanis, online: http://www.scotte.dk/online/

kollektorile tuleb kindlustada KOORMUS, mitte arutleda, millal ta kuumusest lõhki läheb
osa siin kirjutajaist ainult kritiseerib, soojendab elektriga sooja vett ja sõidab ilmselt maasturiga
tjaa, TomTom näitab, et oleme Eestis....

[Kah Teadja]

johhaidii, annab imestada siin neid imelikke inimesi
paljud näevad ainult vigu
minu kolleeg pani torud katusele ja KOGUB BOILERISSE SOOJA ja ega otsi vigu
analoogne süsteem Taanis, online: http://www.scotte.dk/online/

kollektorile tuleb kindlustada KOORMUS, mitte arutleda, millal ta kuumusest lõhki läheb
osa siin kirjutajaist ainult kritiseerib, soojendab elektriga sooja vett ja sõidab ilmselt maasturiga
tjaa, TomTom näitab, et oleme Eestis....

Ja ja teated EE planeeritud korralistest elektrikatkestustest, kaitselüliti alajaamas on töötanud, midagi äkkisti lekib-immitseb ajas, kas pump on dubleeritud, akud ! Ehk siis suvisel puhkuseajal (ei olnud kursis EE plaaniliste töödega) paaritunnine el.katkestus ja investeering 30 aastaks, noh juhtub. Tarbijad peavad teadma kõiki riske mis võivad avariidest johtuda, OSTA MIND korrutamine siin foorumis ei müü. Lisaks siia toruja klaasi kokkuostuhinna, (PS ilma maksumärgita) hetkel siis -300 kr/t Jõelähtme valla väravas. NB numbri ette on joonistatud miinusmärk.

Päikest, päikest kõigile !

[Greenlust]

Eelpooltoodule.
Peab veel kord üle rääkima...
Klaasist vaakumtoru sees ei ringle vesi ega ka soojakandja. Seal sees on nõndanimetatud "heat pipe", mis soojuse edasi kannab. Isegi kui süsteemi soojakandja läheks keema -ei juhtu see vaakumtorudes vaid ülemises metallist soojusvahetis.
Aga ta ei lähe koheselt keema ka ülemises soojusvahetis kuna on glükooli lahus ja on rõhu all (2-3Bar).
Parimatega

Tanel Talva
http://www.greenlust.ee

[hind]

Nüüd saadaval edasimüüjatele eestis valmistatud vaakumtorud mõõdus 47-1,5-18toru kollektorid. toru tootlikus õigel paigaldusel märtsi kuus 4kWh/päevas temperatuuril 20c-50c-ni. Edasimüüjatele hind hea koguse juures 7000.- tükk. Hoiatame sellisest paigaldusest, mis näidatud leidi kodulehel. Siis ostke juba lame kollektor kui kogemus puudub ja ei oska.
Päikest

[Teadja tahtja]

Ei saanudgi aru nüüd, mis parem ja mis odavam. Kas keegi oskab otse õelda palju 1m2 vaakumtoru kollektor näiteks suvel energiat annab ja palju paremad lame kollektorid. Ja lisaks ka hinnad. Siis enda jaoks arvutaks välja mis tegelt odavam on.
Ette tänades

[Greenlust]

Kas ka torud Eestis teht?
See mõõt ju hiinakate esimeste vaakumtorude mõõt 47x1500
Täpsustaks ka seda - kas ühe toru tootlikus...