Veekindel vineer

[Urmas]

Väike eellugu. Meil on maal 25m2 maasikamaad ja seoses sellega mul on kahju kolmest asjast- 1)oma direktorist, 2) endast ja 3)äravisatavast veekindlast vineerist. Asi sellest, et maasikad kasvavad välja musta kattekile aukudest ja "põllu" suurus on 2,2x11m. Endast on kahju sellepärast, et pean maasikasaagi saamiseks pasakate(erinevat liiki rästad) poolt ärasöömise vältimiseks 2x aastas(kevadel paigaldama ja sügisel maha võtma) võrguga piirdeaia. Direktorist on kahju siis kui ta hakkab maasikaid korjama, peab ronima üle aia. Kolmandast põhjusest ja selle omadustest tahaks rohkem teada. Kahju on vahest vaadata, kuidas tellijad saadavad prügimäele suuri tükke 22-25mm veekindlat vineeri, mida on kasutatud vundamendi valamisel ja vajadusel vahest olen midagi ise utiliseerinud(taaskasutanud).
Nüüd tekkis idee, tegelikult juba mitu aastat tagasi, aga siis ei võtnud direktor vedu, kuid nüüd tundub olevat vastuvõtlikum ideele. Idee seisneb selles, et teha maasikate kasvatamiseks ca 2x1x0,3m suurused kastid veekindlast vineerist, kuid muret teeb vineeri see serv, mis jääb vastu maad. Kuidas muuta seda vee- ja niiskuskindlamaks, et ajas kauem vastu peaks? Kui kast on valmis, kas siis kleepida vastu maad minevale alumisele servale bituumenlindi riba(mõlemale poole keeratuna) või näiteks Fibergum-ga kokku plätserdada? Ühel mu tuttaval on hoovis bassein, mis on tehtud lennuraja ülesvõetud betoonplaatidest ja mis seest ei ole mitte plaaditud, vaid esimene kord oli lihtsalt paar korda hüdrotanud ja kevadeti teeb värskenduskihi. Kui hüdroga serv teha, siis vist ei oleks paha mõte ka tugevduslint panna. Ikkagi vastu maad ja külm ei saa rebestada paljast hüdrot. Vineeri pealtpoolt kaitsmiseks panen nagunii mingid immutatud lauad.
Sellel jamamisel oleks ka mõned eelised. Esiteks saab minu laiskus leevendust, teiseks oleks direktoril korraga väiksemat pinda kergem hooldada ja saaki koristada, kolmandaks saaks maasikate erinevaid sorte hoida eraldatuna ja frigotaimedel kergem vahet teha ja neljadaks saaksin kastide kattevõrguga katmise lihtsamaks teha.
Seda ideed tahaks valmis saada ülejärgmiseks aastaks, sest eelmine aasta direktor alles istutas uued taimed uude kohta ja paar aastat peaks saama head saaki.

Mõtteid?

Tänud arvamuste eest ette!

[RaJy]

Kui on ikka see veekindel (n.n. filmivineer) siis ei juhtu sellega väga pikka aega mitte midagi kui serv eraldi kaitseta jääb. Mul nii mõnigi riba vedelenud väljas aastaringselt mingi 10 aastat ja pole laiali läinud ja kasvuhoones samamoodi sellest käigurada ja peenraservad sellest üle 10 aasta.

[praanik]

servad tuleks siiski katta millegagi, see on ka vineeritootja soovitus.
Tikkurila temadur on see millega meie töö juures puitklipide servi katame

[ping]

Kui on ikka see veekindel (n.n. filmivineer) siis ei juhtu sellega väga pikka aega mitte midagi kui serv eraldi kaitseta jääb. Mul nii mõnigi riba vedelenud väljas aastaringselt mingi 10 aastat ja pole laiali läinud ja kasvuhoones samamoodi sellest käigurada ja peenraservad sellest üle 10 aasta.

Iga pinnakattega vineer pole UV kindel.
Iga filmvineer pole niiskuskindel.
Saalungi võib teha ka mitteveekindlast veineerist, sest betooni kivistumise aja jooksul ei juhtu vineeriga veel midagi hirmsat.
https://www.vineerimaailm.ee/vineeri-abc

[ping]

Väike eellugu. Meil on maal 25m2 maasikamaad ja seoses sellega mul on kahju kolmest asjast- 1)oma direktorist, 2) endast ja 3)äravisatavast veekindlast vineerist. Asi sellest, et maasikad kasvavad välja musta kattekile aukudest ja "põllu" suurus on 2,2x11m. Endast on kahju sellepärast, et pean maasikasaagi saamiseks pasakate(erinevat liiki rästad) poolt ärasöömise vältimiseks 2x aastas(kevadel paigaldama ja sügisel maha võtma) võrguga piirdeaia. ...
.... neljadaks saaksin kastide kattevõrguga katmise lihtsamaks teha.
Seda ideed tahaks valmis saada ülejärgmiseks aastaks, sest eelmine aasta direktor alles istutas uued taimed uude kohta ja paar aastat peaks saama head saaki.

Mõtteid?

Tänud arvamuste eest ette!

Ülemise serva kataks alu. fooliumteibiga, see on UV ja niiskuskindel.

Alumist serva ei kataks millegi erilisega, vaid kruviks vineeri alumise serva küljele ca 20cm laia plekiriba, et kui see plekk vajub 5cm maasse jääks vineer 10cm kõrgemale maapinnast, kuivemasse kohta.
Niimoodi peaks saama saaki kaitsta ka varsti hoovile jõudvate näljaste Hispaania tigude eest, kes muidu vineeri alt läbi poeksid.

[Urmas]

Alumist serva ei kataks millegi erilisega, vaid kruviks vineeri alumise serva küljele ca 20cm laia plekiriba, et kui see plekk vajub 5cm maasse jääks vineer 10cm kõrgemale maapinnast, kuivemasse kohta.
Niimoodi peaks saama saaki kaitsta ka varsti hoovile jõudvate näljaste Hispaania tigude eest, kes muidu vineeri alt läbi poeksid.

Hea idee, kuigi meil kuusemetsade vahel neid nälkjaid veel ei ole.

[Prill]

Kas see taaskasutatud vineer, koos plekist kõrgendustega ja teibituuninguga katusel esteetiliselt veidi silma kriipiv ei jää. Ise piirduks lihtsalt vineeri kokku kruvimisega ja ei vaevaks end nende hüdrode, teipide ja ei tea millega veel, eriti, kui pole teada, kas see veekindel vineer ka ilma vastu ei pea - vabalt võib ka ilma kesta piisavalt kaua.
Meenub, et enda peenramaale viskasid segustest prussidest piirde ümber, ajutiselt, et saaks robotniiduki niitma, 4 hooaeg läheb neil prussidel "ajutiselt", funktsiooni täidavad, silma ei karju, küllap kunagi lähevad lõkkesse ka

[Urmas]

Nonii, neli aastat möödas nagu niuhti ja jõusin esimese prototüübini. Kuna oli võimalus kasutada filmivineeri jääke, eks siis kasutasin ära. Pilt kah prototüübist, kuid hetkel ei ole veel leidnud õiges mõõdus(optimaalsete kuludega) ja õige suurusega linnuvõrku, millest silmadest mahuksid läbi ka igatsugu tolmendajad, aga sellega on õnneks veel aega.

Kirjeldan veidi omatehtut ja äkki kellegi direktor tahab sarnast. Kasti mõõtmed on sentimeetrites 125x65x25. Põhja klammerdasin hiirevõrgu, sest maal vesirotid sigatsevad piisavalt, sealhulgas söövad ka maasikate juurikaid. Prototüübil sissepoole on veel klammerdamata geotekstiil. Pasakate(erinevat liiki rästaste) rüüsteretkede vältimiseks tegin peale raami. Alusraam(pildil lillat värvi) on 10x20x1,5mm nelikattorust. Sellest tulevad välja servadest kumbaltki poolt neli 30cm kõrgused ja pealt kergelt kaarjas karkass võrgu kinnitamiseks on 6mm ümarrauast(pildil kollast värvi). Kuna kahtlustasin, et selline hunnik niisket mulda võib hakata deformeerima kasti pikemat külge, siis selleks leidsin oma arvates lahenduse. "Aaretekonteinerisse" oli keegi ära visanud hulgim alumiiniumist suusakeppe, siis ma teadsin, et leian neile kunagi kasutusotstarbe ja saingi neid nüüd kasutada. kasutusotstarbe leidin maasikakastide raami stabiliseerimise näol. Kastis fikseerimiseks oli vaja vaid parajaks mõõdetud suusakepi otsast sisse pista 10mm ümar jätkumutter ja see neediga fikseerida. Kasti peale tegin 45x145x300mm prussist raami, mille muidugi lasin kõigepealt pikuti pooleks. Kuna olen veidi üle poole oma tööinimese elust töötanud siseviimistlejana, siis pidi ka maasikakast olema dekoratiivne. Põletasin leeklambiga ära ja töötlesin esialgu parafiinõliga 1x. Kuna kasti materjali paksus oli 18mm, siis lasin iluraamile tagantpoolt freesiga 20mm laiuse freesiga ca 8mm sügavuse soone. Peale seda lõikasin nurgad 45* nurga alla ja oleks "nagu tädile". Kasti allapoole jääv serv sai samuti paksult parafiinõliga kokku määritud. Vist eelmiste postituste soovituste põhjal kruvisin servadesse plekkvinklid. Kuna maal käib kastmine õhtuti, siis vihmutusvee valgumisest filmi jooksma pannes sain aru, et vesi voolab vabalt ka vinkli vahelt alla. Selle mädandamise probleemi vähendamiseks, et vesi ei valguks alla kasti saetud serva pinnale, lasin vinkli siseküljele siru silikooni ja siis kruvisin liistu kasti külge.
Kiitke või laitke, aga selline see prototüüp esialgu sai. Direktor esitas juba palve(käsu) selleks suveks valmis teha veel 3 maasikakasti.
Ahjaa, direktor arvestas sinna kasti 12 taime, kuid üritan teda veenda, et 10-st taimest on küll ja küll. Aga noh, see ei ole enam minu otsustada.

[Urmas]

Kas see taaskasutatud vineer, koos plekist kõrgendustega ja teibituuninguga katusel esteetiliselt veidi silma kriipiv ei jää.

Akf Prill, paluks sinu arvamust prototüübi esialgse visuaali kohta. Kui meeles, siis ca 1-1,5 kuu pärast saan panna pildi maasikakastide sobivusest loodusesse.

[ping]

... Ise piirduks lihtsalt vineeri kokku kruvimisega ja ei vaevaks end nende hüdrode, teipide ja ei tea millega veel, eriti, kui pole teada, kas see veekindel vineer ka ilma vastu ei pea - vabalt võib ka ilma kesta piisavalt kaua.

Katsetatud ja proovitükk vedeleb seina ääres ning ootab jäätmejaama viimist, et kaitsmata servaga saalungivineer laguneb välitingimustes laiali.

Meenub, et enda peenramaale viskasid segustest prussidest piirde ümber, ajutiselt, et saaks robotniiduki niitma, 4 hooaeg läheb neil prussidel "ajutiselt", funktsiooni täidavad, silma ei karju, küllap kunagi lähevad lõkkesse ka

Tsemendiseguga kaetud saalungilauad peavad maaga kokkupuutes paremini vastu ja nendest saab kasvõi "ajutise" kõnnitee porile teha.

[Prill]

Akf Prill, paluks sinu arvamust prototüübi esialgse visuaali kohta. Kui meeles, siis ca 1-1,5 kuu pärast saan panna pildi maasikakastide sobivusest loodusesse.

Ei noh mis ma oskan kosta.. taaskasutuse eest 5+, hoolsuse eest 5+, otstarbekus 3 (suuremal pinnal skaleeritavus küsitav), esteetika osas olen kõhklev (väga vabandan aga sellist tööstuslikku disaini oleks keeruline turustada), kas toimib - miks ei peaks, 1-1.5 kuu pärast foorumi konsiilium kohapeal hindab saagikust, maitseb, peenemad järelmaitsed, kas antud marjal on unikaalsele kasvukohale&laiuskraadile iseloomulikult omapärane maitse jne-jne
Täpsustav küsimus, kas kast jääb maa peale või kuni põletatud iluraam maapeale ja kast ise maa sisse, vist maapeale, mis valu oleks seda maa sisse peita, onju.

Ahjaa, "Prototüübil sissepoole on veel klammerdamata geotekstiil" - selle mõte jääb arusaamatuks, tavaliselt soovitatakse peenrakastide siseküljed katta kilega, hoiab peenra niiskust ja kaitseb kasti ennast niiskuse eest.
Geotekstiil teatavasti pigem "sõel", mis takistab pinnasematerjalide segunemist/"läbinõrgumist" ja/või ka taimejuurte läbikasvu ebasoovitavates kohtades, antud kastil geotekstiil ei täidaks ühtegi eesmärki..

Iseehitamist, ratsionaliseerimist, ärksat mõtet ja tegu minu silmis alati tunnustust vääriv

[Urmas]

Ei noh mis ma oskan kosta.. taaskasutuse eest 5+, hoolsuse eest 5+, otstarbekus 3 (suuremal pinnal skaleeritavus küsitav), esteetika osas olen kõhklev (väga vabandan aga sellist tööstuslikku disaini oleks keeruline turustada), kas toimib - miks ei peaks, 1-1.5 kuu pärast foorumi konsiilium kohapeal hindab saagikust, maitseb, peenemad järelmaitsed, kas antud marjal on unikaalsele kasvukohale&laiuskraadile iseloomulikult omapärane maitse jne-jne

4,33 ei ole paha keskmine. Mis puutub disaini, siis see on tähtis minu laiskuse/mugavuse huvides, et ma ei peaks enam tegelema igakevadise-sügisese maasikate kaitseks pasakate eest kaitsekontsruktsioonide ülespaneku ja mahavõtmisega. Kui foorumi konsiilium peale maasikate valmimist vee ühe kuu ootab, siis ehk saab proovida/maitsta ka maasikatel leotatud kriisivaru. Mis puutub skaleeritavusse, siis tööstusliku tootmisega tegelema ei kavatse hakata. Minu jaoks on kastide üks eeliseid ka see, et saab konkreetset maasikasorti(ca 10-12 taime) panna ühte kasti ja paari aasta jooksul vaadata erinevate sortide saagikust ja maitset.

Täpsustav küsimus, kas kast jääb maa peale või kuni põletatud iluraam maapeale ja kast ise maa sisse, vist maapeale, mis valu oleks seda maa sisse peita, onju.

Maa peale ikka. Ma arvan, et puurin lühematesse otstesse kaks auku, millest pistan läbi köiejupi ja sissepoole köiele sõlm peale. Iial ei tea, millal direktoril tuleb pähe kastide asukoha muutmise idee ja siis on hea lihtsalt otstest kinni haarata ja teise kohta tõsta.

Ahjaa, "Prototüübil sissepoole on veel klammerdamata geotekstiil" - selle mõte jääb arusaamatuks, tavaliselt soovitatakse peenrakastide siseküljed katta kilega, hoiab peenra niiskust ja kaitseb kasti ennast niiskuse eest.
Geotekstiil teatavasti pigem "sõel", mis takistab pinnasematerjalide segunemist/"läbinõrgumist" ja/või ka taimejuurte läbikasvu ebasoovitavates kohtades, antud kastil geotekstiil ei täidaks ühtegi eesmärki..

Üritan siis selgitada. Meil niiskuse hoidmisega muret ei ole, sest kui vihmavaesed ilmad, pannakse õhtuti vihmuti tööle paariks tunniks. Kilega kasti vooderdamise efekti osas on meil totaalsed erimeelsused. Seoses inimtekkelise kliimasoojenemisega on meie ilm muutunud ettearvamatuks, siis peale nädal-poolteist vihmakallamist ma ei taha teada ega näha, milline üleujutus hakkab toimuma kastis, kus vihmaveel ei ole võimalust kuhugi ära kaduda. Lisaks ei tasu alahinnata igasugu umbrohtude võimet areneda ka läbi kasti.