Üldine teema ahiküttest.

[Tavalugeja]

Tavalugeja on kindlasti kordades üle 50 restkoldega ahju ehitanud. Üks sai ka Ahjulaborisse. Kui oleks probleeme olnud, poleks ma saanud kolmegi teha. Ka omas kodus on mul restkoldega ahi ja restkoldega pliit. Pole tõesti kordagi sulgenud tuharuumi õhupilusid peale kütmist.
See müstiline kahe jutumehe põhjal järeldamine siin on ikka narr küll juba. Mitu restkoldega ahju Eestis on...
A.Veski kirjutas oma raamatus, et restkolde jätab tegemata ainult laisk ja rahaahne pottsepp.
Mehed, olge mõistuse juures.

[A23]

Probleemi eitamine ei ole probleemi lahendus!
Mis siis võiks vingu tuppatuleku põhjuseks olla? Viimane katse, nagu Hiid kirjeldas, välistab võimaluse, et söed vajuvad tuharuuumi ja miilavad seal tuha all vaikselt edasi. Kas restkoldega ahjul peab olema igal hetkel garanteeritud (ka peale kütmis min) õhuvool "õiges suunas"? Umbkoldega ahjul võin pärast kütmist ukse ja siibri täielikult sulgeda ja tuppa nt pliidikubuga alarõhu tekitada, ikka ei tule vingu sisse!
Et restkoldega tuli "paremini" põleb siin keegi vastu ei vaidlegi, mure ju selles, mis toimub pärast kütmist.
Hetkel reaalsete kasutajate osas skoor 2:2, vingu sissetulekut restkoldega on ka mujal kurdetud. Üldiselt meister ei saakski tunnistada, et mõni töö on "aia taha" läinud, kõlaks antireklaamina. Ei välista, et siin mainitud kahel meistril on kõik 100% õnnestunud, aga võib olla ka mõni kolmas vähem pädev meister. Kas on võimalus, et probleem ongi ahju ehituses?

[timmuat]

Tegin siis katse. Koukisin enne süütamist kogu tuha alt välja, restil põletasin kõik kuivad lehtpuud olematuks. Lasin 10min seista. Siiber kinni, ving toas, mõistus otsas.
Mu umbkoldega ahjus võin ukse lahti ka jätta, pärast siibri sulgemist, kui pool ahju on vana tuhka ja värskeid süsa täis, mingit vingu pole....

Tee siis veel 1 katse. Peale kütmist kohe tuhk välja.

[pikk88]

Mina kahtlustan küll, et minu ahju puhul on tegu ehituses. Ülevalt ahju laest alla välja jookseb peenike mõra ahju voodrikivide vuuke mööda. Ukse peal asuv pikuti poolitatud tellis on juba korra eest ära käinud ning teist värvi saviga tagasi paigaldatud. Peagi on uuesti tulekul ja vajab taas lappimist. Pole küll kindel, kuid kahtlustan, et ehk pole kolde ümber kivivilla paigaldatud ning viga võib olla selles. Samuti on kolle seest suht kehvasti ehitatud. Kaldpinnad resti suunas on puudu ja ka muidu on üsnagi poolpiduse välimusega. Samas on kolle seest terve. Eks peale kütteperioodi lõppu saab kõik korralikult üle pühkida ning puhastada. Praegu pole aimugi kas ja kuna ja kuidas seda viimati tehtud on. Võimalik, et minul tuleb ving tuppa läbi magamistoas asuva siibri ja slepe puhastamiseks mõeldud luugi. Seda pole siiani lahti kakkuma hakanud.

[Hiid]

Täna ilm külmem , kütsin taas ahju, seekord hoidisn umbes pool tundi peale viimse kübeme põlemist veel siibrit lahti. Nüüd ei tulnud enam vingu sisse.
Üks teine tähelepanek veel, umbkoldega ahjus peale süttimist, a'la 5min muutub suits läbipaistmatuks, mis korstnast tuleb, restkoldega ahju korstnast tuleb lõpuni halli suitsu, nagu kütaks niiske lepaga.
Puud on samad, aastaid kuivanud kask.

[Tavalugeja]

Musta tuleb siis, kui küte on liiga rikas, ehk õhku vähe. See mustab lõõrid ära ja see põlemata saast seal ka haiseb. Autoga võetaks ülevaatusel rajalt maha.

[Hiid]

Mulle öeldi, et ära lase põleda, nigu ääs, pane alt rohkem koomale....
Selline on alumine

Ahjuuks on selline ja kütmise ajal ülevalt õhuvahed ka maximaalselt lahti

[Tavalugeja]

Proovi edaspidi nii, et põleb kollane tuli, rahuliku leegiga.

[Hiid]

nii põleb ta siis, kui alumine uks on kinni ja avatud on ribid vaid veerandi jagu, ülemised ribid on nii lahti, kui annab olla. Samal ajal korsten tossab

[suvaline]

Täna ilm külmem , kütsin taas ahju, seekord hoidisn umbes pool tundi peale viimse kübeme põlemist veel siibrit lahti. Nüüd ei tulnud enam vingu sisse.
Üks teine tähelepanek veel, umbkoldega ahjus peale süttimist, a'la 5min muutub suits läbipaistmatuks, mis korstnast tuleb, restkoldega ahju korstnast tuleb lõpuni halli suitsu, nagu kütaks niiske lepaga.
Puud on samad, aastaid kuivanud kask.

Hiid, kui puitu on nii lebolt, et ainult kasega kütta (tõrv) siis mnjah ... miks muretseda selle pärast, millal siiber kinni panna? Pane kasele ikka mõni halg tugevat kuumust andvat juurde (mul saar) ja kolle/korsten puhtam. Mul korstnapühkijad ikka ja jälle uurivad, et kuidas mul nõnna puhas.

[madis64]

Hiid, kui puitu on nii lebolt, et ainult kasega kütta (tõrv) siis mnjah ...

Ma viimase dekaadi ainult (kuiva) kasega kütan (lepa-metsakuiva küttematerjaliimitatsiooni ladumine tüütas ära), ei mingit tõrva.

Sul peab kuskil "mingi probleem" olema...

[Urmas]

Hiid, kuna sügis- ja talveõhtud pikad, siis võid ajaviiteks kasehalgudelt koore maha kitkuda ja "paljad" halud ahju pista. Vaata, kas siis ka ajab tossu. Olen ka minagi millalgi kuulnud, et kase koor tahmab tohutult. Eks ole suvehooajal isegi seda tahmalonti näinud kui suures pajas on grillipuid kasetohuga süüdatud. Aga noh, minu jaoks on see hetkeline probleem võrreldes ajavahemikuga meie planeedi Maa loomisest kuni tänapäevani.
Ja kasekoorest võid toota kästööna valmistatud hinnalist kasetõrva käelise tegevusega roheliste/hipsterite(kui nad on veel elus) jaoks.

[madis64]

Olen ka minagi millalgi kuulnud, et kase koor tahmab tohutult

Tahm ja pigi/tõrv olevat mittetäieliku põlemisprotsessi tunnuseks.

[vuuk]

Ja mittetäieliku põlemise ning tossamise üheks eelduseks on liialt madal temperatuur koldes.
Jaheda õhu juurde andmine võib (alguses) koldetemperatuuri veelgi langetada - õhu hulk peab olema võimalikult paras.
Madal temperatuur koldes on paratamatult kütmise alguses. Samuti siis, kui kolle on suur, aga tuli selles väike.

[ping]

nii põleb ta siis, kui alumine uks on kinni ja avatud on ribid vaid veerandi jagu, ülemised ribid on nii lahti, kui annab olla. Samal ajal korsten tossab

Kui tähte närida, siis need sellel pildil olevad "ülemised ribid" on ju vist tegelikult ka all?

Pane prooviks selle ukse õhurestist tuleva õhujoa ette koldesse üks serval seisev tellis, et see suunaks põlemise ajal lisaõhu kolde lae poole.
Selline põlemisõhu jaotuse muutus koldes, peaks korstnast väljuva suitsu heledamaks tegema.

[Hiid]

ülemised=ülemise ukse ribid.
Umbkoldega ahjus sama kask ei tahma, ega suitse, see tohu kärssamine ei ole jutt.
Kui puud hakkavad jõudma lõppfaasi, siis pole seal enam mingit tohtu!

[Kalvis]

Restkoldega ahjul ei tähenda puude põlemine restil veel seda, et puude peal oleks piisavalt hapnikku järelpõlemiseks. Selleks ongi uksel need ülemised ribid. Nendega saab lisõhku juhtida puude peale. Süütamise alguses on peal võibolla temperatuur madal puude peal, et kasu pole ikkagi. Restkoldel tekib just õhupuudus puude peal - resti õhk läbides põlemistsooni tarvitatakse alati kogu hapnik ära. Tekkinud kuumus lammutab puudest CO. Mõned ahju ehitajad lisavad lisapilusi õhu toomiseks peale, osad kasutavad ülaribidega uksi, külgribidega kolle või ärge laduge kogu resti puid täis.

[A23]

Restkoldega ahjul ei tähenda puude põlemine restil veel seda, et puude peal oleks piisavalt hapnikku järelpõlemiseks. Selleks ongi uksel need ülemised ribid. Nendega saab lisõhku juhtida puude peale. Süütamise alguses on peal võibolla temperatuur madal puude peal, et kasu pole ikkagi. Restkoldel tekib just õhupuudus puude peal - resti õhk läbides põlemistsooni tarvitatakse alati kogu hapnik ära. Tekkinud kuumus lammutab puudest CO. Mõned ahju ehitajad lisavad lisapilusi õhu toomiseks peale, osad kasutavad ülaribidega uksi, külgribidega kolle või ärge laduge kogu resti puid täis.

@Kalvis, kumb Sinu isiklik eelistus oleks, umbkoldega või restkoldega ahi?
(Restkoldega pliite on ju 100+ aastat tehtud, aga ahjud siiski suures osas umbkoldega, seal peab mingi põhjus olema?)

[ping]

Restkoldega ahjul ei tähenda puude põlemine restil veel seda, et puude peal oleks piisavalt hapnikku järelpõlemiseks.
Selleks ongi uksel need ülemised ribid.
Nendega saab lisõhku juhtida puude peale. ...

... Restkoldega pliite on ju 100+ aastat tehtud, aga ahjud siiski suures osas umbkoldega, seal peab mingi põhjus olema?

Pliidi kiiret tuld küttis hoolas perenaine või näljane äi aga ahjult oodatakse, et see "ise põleb".

Umbkolde uksest jookseb õhk läbi kogu kolde kõrguses ning selles puitu põletades ei ole kütjal erilist teadust vaja et põlevate puude kohal oleks suitsugaaside järelpõletamiseks piisavalt värsket põlemisõhku (tertsiaalõhk).

Restkoldes liigub põhiline põlemisõhk läbi kolderesti ja kui ahju tegija ei ole tekitanud tertsiaalõhu liikumise võimalust puude kohal asuvasse suitsugaaside järelpõlemise ruumi ja puidu uttesaaduste järelpõlemiseks kolde laes puudub piisav õhk, siis põlemata aines jääb suitsukäikudesse haisema.
Ehk toimiva restkolde ehitamine ja kasutamine nõuab suuremaid teadmisi ja põlemisprotsessi mõistmist, kui umbkolde puhul.

[Hiid]

hakkan vargsi asjast aru saama. Et siis osad pottsepad teevad siiski sitema ahju, kui teised, olgugi et paberitega kõik.
Peab proovima alt päris kinni panna ja kütta ülemine uks irvakil, nagu umbkoldega ahju, ehk ei hakka sisse ajama ja saab ikka kuidagi kasutada ahju

[Kalvis]

@Kalvis, kumb Sinu isiklik eelistus oleks, umbkoldega või restkoldega ahi?
(Restkoldega pliite on ju 100+ aastat tehtud, aga ahjud siiski suures osas umbkoldega, seal peab mingi põhjus olema?)

Restkolle. Põleb paremini, annab rohkem sooja.
Tegelikult kõik normaalsed ahjud on restkoldega - umbkolle on meistri laiskus pluss tellija harimatus. Tavalised on selliseks tellijaks vanem inimene.
Restkoldega ahju tuleb osata kütta. Suurim viga - laotakse kõrini kütet täis ja siis põlebki õhupuuduses. Või on kütja sussutaja - lükkab meelega ahju õhupuudusesse, et põleks kauem. Samas on restkoldega ahjul vale ka tuhaluuk pärani kütmine. Õige ahju kütmine on üsna raske aga nipp sees, on väga hea. Restkoldel tuleb kütet panna ahju niipalju vaid, et tule saaks üles teha. Kui kogu küte tules siis tuleb mõlemat piirata kõigepealt alt (kuulmise järgi, et ei uluks) ja siis ka natuke ülalt. Kui on kõik õige annab üks sületäis täiesti põrgulikult palju sooja - ahi on tulikuum. Valesti õhku reguleerides võis ka neli sületäit ära kütta enne kui ahi oli sama soe...

[Kalvis]

hakkan vargsi asjast aru saama. Et siis osad pottsepad teevad siiski sitema ahju, kui teised, olgugi et paberitega kõik.
Peab proovima alt päris kinni panna ja kütta ülemine uks irvakil, nagu umbkoldega ahju, ehk ei hakka sisse ajama ja saab ikka kuidagi kasutada ahju

Õige on mõlemad irvakil. Regullid kuulmise ja leegi järgi. alt reguleerid võimsustkuid ei tohi olla liigõhku. Ülalt reguleerid pealejooksvad järelpõlemisõhku - palju ei vaja aga siiski! Ülalt peaks säte nii olema, et liigõhutegur oleks 1,2 ja kindlasti alla 2
Minu kütmine on nii - all on siis söekiht ja viskan 1-2 halgu peale, et rest oleks kaetud. Halud põlevad 45 min- 1h.

[Bushido]

Millal restiga ahjul https://www.nunnauuni.ee/kuttekolled/joya/ restivahed nö kinni lükata (kangiga koldeukse all) ja tuhaukse avad kinni lükata (paremale-vasakule)? Kas kohe pärast siibri sulgemist, kui söed veel hõõguvad (ent pärast siibri sulgemist hõõguvad oluliselt vähem ehk kattuvad nö kihi alla) või pärast süte tuhastumist (nii et resti peale pole jäänud ühtki hõõguvat sütt, samal aja siibrit lahti hoida ja siiber sulgeda alles pärast süte tuhastumist)?

[vuuk]

...
Kui on kõik õige annab üks sületäis täiesti põrgulikult palju sooja - ahi on tulikuum. Valesti õhku reguleerides võis ka neli sületäit ära kütta enne kui ahi oli sama soe...
...

Oi, oi - et kohe tulikuum!
Tulikuumaks ei tohi nüüdisaegsete regulatsioonide kohaselt ahi minna. Või vastasel juhul oleks tuleohutusnõuete rikkumisega. Vastavates regulatsioonides on ära toodud numbriliselt, kui kuumaks võib ahju pind kütmisel saada ja kütja peab seda tagama. Aga see selleks...., lihtsalt vahemärkus.

Kaldun arvama, et ahju toimimine ega ka haisude tekkimine kütmisel või pärast seda ei pruugi oleneda üksnes ahju või kolde tüübist. Pigem oleneb ka küttesüsteemist kui tervikust. Kui identsetel ahjudel on erinevad korstnad või korstnalõõrid ja köetakse identselt, juba see võib midagi mõjutada. Aga näiteks telliskorstnate lõõrid ei pruugi olla identsed, isegi kui lõõride ristlõikepindala ja suitsugaaside teekonnapikkus on sama. Nüüdisaja restkoldega ahjude all peetakse silmas ilmselt (siin teemas) nö Soome tüüpi ahjusid. Nende erinevus võrrelduna umbkoldeahjudest ei seisne üksnes kollete tüübis. Neil on üldjuhul teistsugused lõõrid ja märksa rohkem tahma luuke (uksi), mis ei pruugi alati olla kuigi hermeetilised, mille kaudu võib vingu või tahma haisu ruumi immitseda või mille kaudu võib ahi saada lisaõhku, mis võib ahju tööd häirida. Tahmaluugid on hooldamiseks vajalikud. Aga kas ehitatud on ikka nii, et need ahju toimimist halvemuse poole ei mõjuta?

[A23]

Restkoldega ahjul ei tähenda puude põlemine restil veel seda, et puude peal oleks piisavalt hapnikku järelpõlemiseks.
Selleks ongi uksel need ülemised ribid.
Nendega saab lisõhku juhtida puude peale. ...

... Restkoldega pliite on ju 100+ aastat tehtud, aga ahjud siiski suures osas umbkoldega, seal peab mingi põhjus olema?

Pliidi kiiret tuld küttis hoolas perenaine või näljane äi aga ahjult oodatakse, et see "ise põleb".

Umbkolde uksest jookseb õhk läbi kogu kolde kõrguses ning selles puitu põletades ei ole kütjal erilist teadust vaja et põlevate puude kohal oleks suitsugaaside järelpõletamiseks piisavalt värsket põlemisõhku (tertsiaalõhk).

Restkoldes liigub põhiline põlemisõhk läbi kolderesti ja kui ahju tegija ei ole tekitanud tertsiaalõhu liikumise võimalust puude kohal asuvasse suitsugaaside järelpõlemise ruumi ja puidu uttesaaduste järelpõlemiseks kolde laes puudub piisav õhk, siis põlemata aines jääb suitsukäikudesse haisema.
Ehk toimiva restkolde ehitamine ja kasutamine nõuab suuremaid teadmisi ja põlemisprotsessi mõistmist, kui umbkolde puhul.

Siis meenutab põlemisprotsess juba rohkem järelpõlemiskambriga puugaasikatelt ja sekundaarõhu klapiga mittesalvestavaid "katalüütilisi" ahje, viimaste põhieesmärk just pikendada põlemisaega primaarõhu piiramisega.

Umbkoldega ahju topin pilgeni täis, süütan "keskelt" ja enne ei torgi, kui vaja süsi segada ja ette tõmmata. Põlemine toimub kerges liigõhus, "regleeritud" ahjuukse asendiga. Ka Kalvise jutu põhjal teeks järelduse, et restkoldega ahju köetakse pigem sarnaselt pliidiga, et lisad põlemise ajal puid juurde?

Kas on kogemusel baseeruvat võrdlusmomenti, kui palju restkoldega ahju kasutegur reaalselt suurem on?