Päikesepaneelide hinnapakkumised

[eerik2]

Alles hiljuti oli artikkel maaperest, kellele EL oli teinud mõned aastad tagasi juhtmete vedamise eest 30 000€ pakkumise, mis neid ei rahuldanud ja otsustasid off-grid süsteemi kasuks. Kulud olid nüüdseks kasvanud üle 40 000€. Lisaks paneelidele ja akudele oli talviseks ajaks veel genekas lisaks. Pere meespool oli süsteemi vist ise kokku pannud. Ei olnud nende jutu järgi see off-grid elu midagi eedeni aia moodi, ikka pidid päris palju arvestama, et millal ja mida. Kütteks oli neil ahiküte.

Keegi on millegagi siis väga mööda pannud. Ma olen vähem kui poolega vabalt välja tulnud, kooliraha sellest mingi 2k... 30k eest oleksin või sees oma jaamaga. Ja mul ei ole ahikütet. Mida imet nad seal oma jaamaga teinud on..? Ikka väga valed valikud.

[ping]

Mitme kW võimsusega generaator laeks mitme voldise pingega akusid 60A vooluga?

Eks ikka 12 V akusid (nagu eespool mainitud- veoauto akud ehk mahutavusega 200+ Ah ja peaks piisama 3 tk-st), ....

Juba õige varsti leiad, et see lahendus ei ole mõistlik ja teed ringi, mille käigus tavaliselt varem ostetud seadmed ei leia kasutust.
Ei ole sa esimene sellise plaaniga.

[Vko]

Vajadusel saab hakkama.

[RaJy]

Alles hiljuti oli artikkel maaperest, kellele EL oli teinud mõned aastad tagasi juhtmete vedamise eest 30 000€ pakkumise, mis neid ei rahuldanud ja otsustasid off-grid süsteemi kasuks. Kulud olid nüüdseks kasvanud üle 40 000€. Lisaks paneelidele ja akudele oli talviseks ajaks veel genekas lisaks. Pere meespool oli süsteemi vist ise kokku pannud. Ei olnud nende jutu järgi see off-grid elu midagi eedeni aia moodi, ikka pidid päris palju arvestama, et millal ja mida. Kütteks oli neil ahiküte.

Keegi on millegagi siis väga mööda pannud. Ma olen vähem kui poolega vabalt välja tulnud, kooliraha sellest mingi 2k... 30k eest oleksin või sees oma jaamaga. Ja mul ei ole ahikütet. Mida imet nad seal oma jaamaga teinud on..? Ikka väga valed valikud.

Artikkel ise siin https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12036 ... kud-aastad
Kui artiklit lugeda siis ahiküte on vaid hädapärast - põhiküte ÕVS pump

[kunn24]

Oma arvutuses arvestasin, et genekas töötabki ainult akude laadimiseks u. 60 A-ga.

Kuidas pinged- voolud sobilikuks muundad? Ma üldiselt märkasin, et su argumentatsioon koosneb suures osas "-ks" lõpuga verbidest. Sellise sõnakasutusega võid reaalses projektis sõita männiriisikaid korjama.

[kunn24]

Mitme kW võimsusega generaator laeks mitme voldise pingega akusid 60A vooluga?

Eks ikka 12 V akusid (nagu eespool mainitud- veoauto akud ehk mahutavusega 200+ Ah ja peaks piisama 3 tk-st), genekas võiks olla selline, et akude laadimine + hetkel maja tarbimine oleks talle selline paras koormus, et ei oleks "hingest kinni" ja samas praktiliselt tühikäigul ei käiks. Akudesse minev + majja tarbimine oleks u. 1 kW. Laadimisel tekkivat kadu peaks ka arvestama, aga tundub et piisab ünsa väikesest generaatorist, isegi diiselgeneraatorite puhul tundub olema raske sobivalt väikese võimsusega leida. Kui veel õnnestub erimärgistatud diislit kasutada, siis on maksumuse suhtes lausa lust ja lillepidu.

Sellist jama on viisakaks jäädes raske kommenteerida.

[Vko]

Mitme kW võimsusega generaator laeks mitme voldise pingega akusid 60A vooluga?

Eks ikka 12 V akusid (nagu eespool mainitud- veoauto akud ehk mahutavusega 200+ Ah ja peaks piisama 3 tk-st), genekas võiks olla selline, et akude laadimine + hetkel maja tarbimine oleks talle selline paras koormus, et ei oleks "hingest kinni" ja samas praktiliselt tühikäigul ei käiks. Akudesse minev + majja tarbimine oleks u. 1 kW. Laadimisel tekkivat kadu peaks ka arvestama, aga tundub et piisab ünsa väikesest generaatorist, isegi diiselgeneraatorite puhul tundub olema raske sobivalt väikese võimsusega leida. Kui veel õnnestub erimärgistatud diislit kasutada, siis on maksumuse suhtes lausa lust ja lillepidu.

Sellist jama on viisakaks jäädes raske kommenteerida.

Mis nüüd siis juhtus, kas ei oska ampreid ja vatte arvutada ja küsid mu käest abi?
Eespool on mainitud, et akude laadimiseks on akulaadijad (230 - 12 V) ja elektri majas tarbimise jaoks (12 - 230 V) inverterid.

[kunn24]

Siis ütle selgelt, et 3 akut paralleeli ja MP-süsteemi pinge tuli alles nüüd.

[Vko]

Milleks sa vabatahtlikult tahtsid sellist "tonti" näha, et akud oleks järjestikku ühendatud ning peaks kasutama mingit spetsiaalset 36 V laadijat. Ja lisaks 36 V pealt töötavat inverterit. Kuna inverterit oli mainitud ja teleka vaatamist ning inverter annab vahelduvoolu, kas on meil mingid teise vahelduvpingega töötavad telerid levinud peale 230?

[ping]

...
Eespool on mainitud, et akude laadimiseks on akulaadijad (230 - 12 V) ja elektri majas tarbimise jaoks (12 - 230 V) inverterid.

Kas kujutad ette kadusid sellises süsteemis ühes ööpäevas ja ühes kuus ning selle kao suhet aku kasutatavasse mahtu?

[kunn24]

12 V pealt muundamiskaod on üüratud. Tänapäeval minnakse selle tõttu pingetega järjest üles. Juba muutus 12 V > 48 V annab muundamisel mitu korda parema kasuteguri. Inverter saab ilma trafota töötada 230V tegemiseks alates sisendis 300- 400 V ja 400 V tegemiseks alates 600 V. Selles mõttes MP akud on tehnikaajalugu ja keegi normaalmõistusega enam ei eelda, et leidub ****, kes kasutab või soovitab 12 V MP-süsteemi. Ok, saan aru, et kuni 1 kWh aku puhul veel vb olla, aga soovitus 3 akut 200 Ah 12 V (kokku 7,2 kWh) nii ühendada... Ja lisaks pliiakudel on tõsine probleem sügavtühjendusest taastumisega, seega oma olemuselt on nad sellise solgutamise jaoks suht sobimatud ehk neid ei tohiks tänapäeval, kui on selgelt tunduvalt paremaid akusid, üldse selleks otstarbeks soovitadagi.

Kui tahad kulibinlust jätakata, siis pigem haruta telekas lahti või leia skeem ja veendu, et temas on tõenäoliselt 5 v ja 12 V sisemised toitepinged (seal võib toimuda veel mitmeastmeline pingemuundamine, näiteks ekraanivalgustuse toiteks), st piisava osavuse korral võid teda otse enda pakutud akust toita. Kuid siis käib jutt tõesti vaid teleka jms (näiteks LED-ribad) toitmisest.

Kui midagi väidad, anna kaasa elementaar-kalkulatsioon.

[Urmas]

Artikkel ise siin https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12036 ... kud-aastad

Jep, seesama artikkel, mida mõtlesin. Ei mäletanud, mis väljaandes see oli ja ei leidnud kohe üles.

[Kalvis]

akud on kasulik järjest ühendada teada tuntud standardpingetele 48, 110, 220 V DC. 220 DC on ses mõttes hea - saad kasutada palju tuntuid seadmeid (valgustid, küttekehad jne) otse ilma inverterita ja kaod on võrreldes 12 V väikesed. Nendele standardpingetele on invertereid samuti saada.

[Lauri234]

Paljud telekad, monitorid, läpaka adapterid jms impulsstouitekad töötavad ka otse DC pealt alates isegi 48V
Sest nendes seadmetes toimub nagunii DC peale konvertimine ja pinge alandamine. Talvel inverterit ei kasutagi pm. Kogu elektroonika jookseb mul juba mitu aastat sellega: htttps://www.aliexpress.com/item/1005008646325733.html?
DC tõstmiseks 80V siis töötavad asjad suurema tõenäosusega. 110-220V AC sillatakse seadmetes esmaselt DC-ks anyway.
Kindlasti ärge proovige induktsioonmootoritega asju, ventilaatoreid, külmkappe, mikrouune, vanu madalpingetrafoadaptereid jne.
Inverteri põhiprobleem on ~70W tühijooksukulu.

[Vko]

12 V pealt muundamiskaod on üüratud. Tänapäeval minnakse selle tõttu pingetega järjest üles. Juba muutus 12 V > 48 V annab muundamisel mitu korda parema kasuteguri. Inverter saab ilma trafota töötada 230V tegemiseks alates sisendis 300- 400 V ja 400 V tegemiseks alates 600 V. Selles mõttes MP akud on tehnikaajalugu ja keegi normaalmõistusega enam ei eelda, et leidub ****, kes kasutab või soovitab 12 V MP-süsteemi. Ok, saan aru, et kuni 1 kWh aku puhul veel vb olla, aga soovitus 3 akut 200 Ah 12 V (kokku 7,2 kWh) nii ühendada... Ja lisaks pliiakudel on tõsine probleem sügavtühjendusest taastumisega, seega oma olemuselt on nad sellise solgutamise jaoks suht sobimatud ehk neid ei tohiks tänapäeval, kui on selgelt tunduvalt paremaid akusid, üldse selleks otstarbeks soovitadagi.

Tänapäevastel inverteritel pole see kadu hullu midagi, aga ega üldiselt kokkuvõttes ka see % polegi nii tähtis, tähtis on kogukulu (võrreldes paneelidega). Nagu juba varem mulje jäi, võib see generaatori/akude süsteem olla kokkuvõttes odavam kui paneelidega.
Tarbimine oli mainitud 3,5 kWh ööpäevas ja akude laadimine 12 h 2 ööpäeva jooksul ehk 48-12= 36 tunni tagant. 36 tunniga tühjenevad akud 5,25 kWh ehk ei saa päris tühjaks. No ok, kui see kokkuvõttes akude kasutusiga oluliselt parandab (ja nendele tekkivat kulu ajaühiku kohta vähendab), siis võib ju ka 4 tk 200 Ah akut panna või 3 natuke suurema mahutavusega.

[ping]

... Tänapäevastel inverteritel pole see kadu hullu midagi, aga ega üldiselt kokkuvõttes ka see % polegi nii tähtis, tähtis on kogukulu (võrreldes paneelidega). Nagu juba varem mulje jäi, võib see generaatori/akude süsteem olla kokkuvõttes odavam kui paneelidega.
Tarbimine oli mainitud 3,5 kWh ööpäevas ja ...

Füüsikast rääkides peaks ilukirjanduslikud "mõõtühikud" nagu "pole hullu" ära unustada.

Kui inverteri tühijooksu voolutarve on näiteks 70W, siis ööpäevas teeb see kokku 1,7kWh ja kahe ööpäevaga 3,3kWh.

Kui ühest 12V 200Ah happeakust saab ÜHE tsükliga kätte ca 0,72kWh, siis mitu akut läheks vaja, et ainuüksi inverteri tühijooksu kulu ära katta?

Kui happeakust imeda nii palju energiat välja, nagu selle andmesildile on märgitud, siis aku taastuslaadimiseks väikse vooluga võib kuluda isegi üle 24h, mis viib generaatori kasuteguri laadimise teises pooles nulli lähedale.

[Prill]

Kuidas selle 3-4 aku laadimise lahendad, neid korraga tahtes laadida oleks vaja lisaks miskit jubinat lisaks, kontrollerit, mis igale akule paraja laadimisvoolu annaks. Akud uuena võivad olla sarnaste parameetritega ent tühjeneda ja vananeda erinevalt ja sellega vaja laadimisvoolu andmisel arvestada, muidu hakkab kas nõrgemale akule liiga tegema või tuleb kogu aja joonduda nõrgema aku järgi laadimisel, ehk teised akud jäävad alalaetuks.

Ega ma neid peensusi ise ka ei tea, aga vähemalt päiksepaneeliga pliiakusid laadides ei ole tark erinevaid akusid ühe kontrolleri taha paralleeli ühendada, on eraldi kontrollerid, mis suudavad kahele või rohkematele akudele eraldi laadimisvoolu toota.
Asendades päikesepaneelid generaatoriga, jääb see akude laadimise loogika vist endiseks..

[Ardi]

Paljud telekad, monitorid, läpaka adapterid jms impulsstouitekad töötavad ka otse DC pealt alates isegi 48V
Sest nendes seadmetes toimub nagunii DC peale konvertimine ja pinge alandamine. Talvel inverterit ei kasutagi pm. Kogu elektroonika jookseb mul juba mitu aastat sellega: htttps://www.aliexpress.com/item/1005008646325733.html?
DC tõstmiseks 80V siis töötavad asjad suurema tõenäosusega. 110-220V AC sillatakse seadmetes esmaselt DC-ks anyway.
Kindlasti ärge proovige induktsioonmootoritega asju, ventilaatoreid, külmkappe, mikrouune, vanu madalpingetrafoadaptereid jne.
Inverteri põhiprobleem on ~70W tühijooksukulu.

Aga iga AC lüliti ei sobi DC lülitiks sest DC voolukaar ei katke nii kergelt kui AC ning tulemuseks võib olla põlev lüliti ja tulekahju.

[Vko]

Füüsikast rääkides peaks ilukirjanduslikud "mõõtühikud" nagu "pole hullu" ära unustada.

Kui inverteri tühijooksu voolutarve on näiteks 70W, siis ööpäevas teeb see kokku 1,7kWh ja kahe ööpäevaga 3,3kWh.

Kui ühest 12V 200Ah happeakust saab ÜHE tsükliga kätte ca 0,72kWh, siis mitu akut läheks vaja, et ainuüksi inverteri tühijooksu kulu ära katta?

Kui happeakust imeda nii palju energiat välja, nagu selle andmesildile on märgitud, siis aku taastuslaadimiseks väikse vooluga võib kuluda isegi üle 24h, mis viib generaatori kasuteguri laadimise teises pooles nulli lähedale.

Pole hullu midagi. Üks 200 Ah aku maksab 179 eurot. Esiteks inverter ei tööta 24 h. Paraja võimusega inverteril, mis töötab enam-vähem lubatud nimikoormusel, kasutegur on 85%, ilma koormuseta töötades tarbib max 10 W.

Kuidas selle 3-4 aku laadimise lahendad, neid korraga tahtes laadida oleks vaja lisaks miskit jubinat lisaks, kontrollerit, mis igale akule paraja laadimisvoolu annaks. Akud uuena võivad olla sarnaste parameetritega ent tühjeneda ja vananeda erinevalt ja sellega vaja laadimisvoolu andmisel arvestada, muidu hakkab kas nõrgemale akule liiga tegema või tuleb kogu aja joonduda nõrgema aku järgi laadimisel, ehk teised akud jäävad alalaetuks.

Veoautodel kasutatakse ka mitut (kahte 12 V) akut ja laetakse mõlemat korraga (24 V-ga), mis see kolmgi siis väga asja muudab. Kui aga väga vaja peaks olema, siis ilmselt on võimalik laadimise ajaks omavahelised ühendused lahti ühendada ja laadida kõiki kolme eraldi väiksemate laadijatega. Laadimise ajaks niikuinii oleks vaja akud maja süsteemist lahutada (ilmselt leidub selleks ka mugavam viis kui käsitsi juhtmeid lahti võtta), et laadimise vool ainult akudesse läheks.

[ping]

Füüsikast rääkides peaks ilukirjanduslikud "mõõtühikud" nagu "pole hullu" ära unustada. ...

... Paraja võimusega inverteril, mis töötab enam-vähem lubatud nimikoormusel, kasutegur on 85%, ilma koormuseta töötades tarbib max 10 W. ...

Mitme vatise väljundvõimsusega on "paraja võimsusega" siinusinverter?
Milline inverter on 10W omatarbega, mark?
Inverterite kasutegurit näidatakse nimikoormusel ja sellest väiksemal koormusel on kasutegur vastavalt väiksem.

[Kalvis]

Veoautodel kasutatakse ka mitut (kahte 12 V) akut ja laetakse mõlemat korraga (24 V-ga), mis see kolmgi siis väga asja muudab. Kui aga väga vaja peaks olema, siis ilmselt on võimalik laadimise ajaks omavahelised ühendused lahti ühendada ja laadida kõiki kolme eraldi väiksemate laadijatega. Laadimise ajaks niikuinii oleks vaja akud maja süsteemist lahutada (ilmselt leidub selleks ka mugavam viis kui käsitsi juhtmeid lahti võtta), et laadimise vool ainult akudesse läheks.

ammu (ka autodel, kõikjal on DC akude laadimine ja tarbimine samaaegselt olemas pole mõtet jalgratast leiutada.
Kasuta standard pingeid - 48 V. Sellele on saada nii laadijaid kui invertereid, mis oskavad kõike. 4 12 V (ühesugust) akut ühendad järjest. Saada on 48 V DC seadmeid (switche, ruutereid on, valgusteid kah) aga ma teeks üle inverteri, lihtsam.

[Vko]

Mitme vatise väljundvõimsusega on "paraja võimsusega" siinusinverter?
Milline inverter on 10W omatarbega, mark?
Inverterite kasutegurit näidatakse nimikoormusel ja sellest väiksemal koormusel on kasutegur vastavalt väiksem.

Paras on loomulikult sellise võimsusega, mis töötaks nimikoormuse lähedal. Vajaliku võimsuse suurusjärk oli mainitud. Eks sa suudad vajadusel ise ka erinevate inverterite infot leida, eile ühte suvalist hiinakat vaatasin, millel oli koormuseta töötades 10 W.

[Lauri234]

...eile ühte suvalist hiinakat vaatasin, millel oli koormuseta töötades 10 W.

Ei usu eriti. Isegi kallid Victroni omad olid kunagi rohkem kui 10W. Ja nüüd neid mudeleid enam ei toodeta. Ehk nendel nüüd ka tühivõimsus alates ~50W. On olemas ka ming standby mode, mille poindist ma tegelikult aru ei saa. Jutt ikka ~2kW+ isenditest.

DEPOs tõsteti selle paneeli hinda nüüd ~10%

[Urmas]

DEPOs tõsteti selle paneeli hinda nüüd ~10%

Kui kaval oled ja rohkem ostad, siis tasub ära mõnes sulle lähimas Läti Depos ärakäimine.

[Vko]

Ei usu eriti. Isegi kallid Victroni omad olid kunagi rohkem kui 10W. Ja nüüd neid mudeleid enam ei toodeta. Ehk nendel nüüd ka tühivõimsus alates ~50W. On olemas ka ming standby mode, mille poindist ma tegelikult aru ei saa. Jutt ikka ~2kW+ isenditest.

Meil oli siin juttu ikka 1 teleri ja paari LED-lambi toitmisest.