Postvundamendi diagonaalid

[Mikk1990]

Tere!
Olukord on järgmine.
Abihoonele sai tehtud ümmargusest tsingitud terastorudest vundament.
Torud jäid maapinnast välja umbes 80cm. Kokku 14 tükki.
Aga nüüd abihoone “õõtsub” kergelt torude peal.
Mismoodi saaksin need terastorud hoone alt diagonaalidega siduda, et fikseerida “liikumine”.
Millised variandid mul selleks on?
Postide vahed 2-4m.

Aitäh

[EH.INS.]

Oletan, et betooni täis valatud...
Siin on üks väike aga...
Kui "kõigub" siis ilmselgelt vähe sarrust kui üldse ja väike ristlõige või mõlemad
Samuti oletan, et ca sama palju kui maa peal ka maa sees
Diagonaalide paigaldus tekitab sinna keskele paindemomendi - ja kui vähe sarrust / väike ristlõige siis ei pea sellele paindemomendile vastu...
Ilmselt midagi annab kujundada selliselt, et kõik postid mõlemas suunas siduda omavahel ja äärmised postid mingil viisil tugevdada...
Diagonaalide paigaldus ja nende töötamine eeldab, et ka kõik diagonaalide kinnitused tehakse vastavalt sisejõududele...

Aga olenemata sellest kas on betooni täis valatud või mitte kehtib jutt ikkagi...
Arusaamatu on, mille järgi need terastorud valiti...

Näib, et hakkab kooruma vana tõde "kooliraha" kohta...

[aero]

Kui sa õõtsumise all mõtled seda, et hoone liigub horisontaalsuunas, x-teljel, mingi amplituudiga (?), siis miks see peab nii kõrgete postide otsas olema üldsegi? Täida maapind kõrgemale ja tihenda. Mõni diagonaal oleks ka abiks.

[EH.INS.]

Täida maapind kõrgemale ja tihenda. Mõni diagonaal oleks ka abiks.

Aga ei ole ju nii...
Seal otsas on ju hoone - eeldatavasti on sel ka põrand - mis valemiga sinna täidad ja tihendad ilma põrandat eemaldamata?
Mõni diagonaal ei lahenda midagi kui neid "mõistusepäraselt" ei paigalda...
Kui saan millestki valesti aru siis teemaalgataja parandab...

[A23]

Tere!
Olukord on järgmine.
Abihoonele sai tehtud ümmargusest tsingitud terastorudest vundament.
Torud jäid maapinnast välja umbes 80cm. Kokku 14 tükki.
Aga nüüd abihoone “õõtsub” kergelt torude peal.
Mismoodi saaksin need terastorud hoone alt diagonaalidega siduda, et fikseerida “liikumine”.
Millised variandid mul selleks on?
Postide vahed 2-4m.

Aitäh

Kas ainult pinnasest väljaulatuvad postide otsad painduvad läbi või on ka maapinnas loksumise / liikumise jälgi näha?

Arvan, et hor liikumise blokeerimine ei peagi ilmtingimata olema tehtud läbi olemasolevate postide. Võib paigaldada sõltumatud "diagonaalid" ja ankurdada need eraldi. Või siis asendada mõned postid külgsuunas jäikade tugedega. Kasvõi olemasoleva posti ümber massivne "pakk" valada, maa sisse ja maa peale.

[netmaster]

Arusaamatu on, mille järgi need terastorud valiti...

mitte et see nüüd vägapalju aitaks, aga kuidas saab keegi üldse selle peale tulla, et abihoone niimoodi kanajalgadele ehitab. Baabajagaal oli ka selline maja ja see jäigi kõikuma.

Raske on midagi soovitada kui ei tea torude jämust, milline on pinnas, mis otstarbega see hoone seal peal on, või miks ta üldse nii kõrgete vaiade otsa tehti.

[Mikk1990]

Tegu on kruvivai postidega.
Pikkus 210cm.
Maa sisse läks 160cm.
Ei ole betooni täis valatud.
Kandevõimet on rohkem kui küll, lihtsalt tuli väike eksimus kõikumise osas.
Pinnas on korralik, padi on korralik, korralikult tihedatud ja seal mingeid märke kõikumisest ei ole.

Hoone all enam mingeid kaeve või täitetöid teha ei saa.
Ainus idee oleks hetkel diagonaalid, kui keegi siin midagi sarnast teinud on või oskab head nõu anda.

[pikk88]

Mis hoone see seal vaiade peal on? Üks pilt selgitaks päris palju. Kõikumine toimub ilmselt vaid ühes kindlas suunas? Kuna hoone valmis sai? Ehk vajab lihtsalt pisut aega, et paika vajuda?

[aero]

Hoone all enam mingeid kaeve või täitetöid teha ei saa.

Miks mitte? Hoone pikkus-laius? 80 cm ruumi vertikaalis ja postide vahed 2-4m ... võiks ju bobcati või atv-ga pinnast külgedelt "sisse" lükata? Sahaterale vahetükk nuputada. Tihendad veega.

[EH.INS.]

...aga kuidas saab keegi üldse selle peale tulla, et abihoone niimoodi kanajalgadele ehitab...

Täiesti kenasti saab hooned teha postvundamentidele ja ka tehakse...
Tuleb valida "õiged asjad"
Ka endal on tehtud (kuna maapind on kaldes siis üks ots vähem / teine rohkem maast väljas)

Kandevõimet on rohkem kui küll, lihtsalt tuli väike eksimus kõikumise osas...

Kandevõime koosneb mitmest osast - see, et on tagatud kandevõime survele ei näita veel midagi...
Ja vbl ongi kandevõime tagatud - pole piisavad jäikusomadused ja stabiilsus...

[EH.INS.]

Hoone all enam mingeid kaeve või täitetöid teha ei saa.

Miks mitte? Hoone pikkus-laius? 80 cm ruumi vertikaalis ja postide vahed 2-4m ... võiks ju bobcati või atv-ga pinnast külgedelt "sisse" lükata? Sahaterale vahetükk nuputada. Tihendad veega.

Üldiselt saab igasugu asju teha - küsimus on tegevuse arukuses...
Selle asemel, et hakata korraldama ülaltoodud jaburust oleks lihtsam äärmiste postide tugevdamine...

[aero]

Hoone all enam mingeid kaeve või täitetöid teha ei saa.

Miks mitte? Hoone pikkus-laius? 80 cm ruumi vertikaalis ja postide vahed 2-4m ... võiks ju bobcati või atv-ga pinnast külgedelt "sisse" lükata? Sahaterale vahetükk nuputada. Tihendad veega.

Üldiselt saab igasugu asju teha - küsimus on tegevuse arukuses...
Selle asemel, et hakata korraldama ülaltoodud jaburust oleks lihtsam äärmiste postide tugevdamine...

Äkki siis mõni näide ka juba, kuidas tugevdada tsingitud poste? Ilma tsinki rikkumata? Kui probleem on ainult äärmiste postidega, siis hoone alla pmst polegi vaja pinnast lükata. Ma ei tea, kas inimesel on atv ja pinnas "varnast võtta". Aga kui on? Mõni mees on siin väga väle eriarvamustele silte külge kleepima.

[EH.INS.]

Kui "mõni mees" olen mina siis ma nõustun ning jah peangi eelpooltoodut jaburaks...

Konkreetse lahenduse saab pakkuda siis kui on teada:
- Pinnas
- Postide parameetrid - ristlõige, vastupanumoment, inertsimoment, inertsiraadius, tugevusklass jms
- Postide paigutus / plaan
- Koormused so selle hoone mis seal peal tehn kirjeldus / gabariidid jms
Tegemist pole tasuta teenusega...

Esmane lihtsaim viis oleks ehk midagi taolist
Arvutusskeem ehitada üles selliselt, et ainult äärmised postid kannavad horisontaalkoormust + vertikaalkoormust / kõik sisemised ainult vertikaalkoormust
Äärmiste postide ümber suurema jäikusega "kest" mis kannab horisontaalkoormust...
Tsingi kahjustamine võib / aga ei pruugi kõne alla tulla
Tsingi kahjustused kaetakse terase C3 keskkonnaklassile vastava kattega...

[A23]

Kui "mõni mees" olen mina siis ma nõustun ning jah peangi eelpooltoodut jaburaks...

Konkreetse lahenduse saab pakkuda siis kui on teada:
- Pinnas
- Postide parameetrid - ristlõige, vastupanumoment, inertsimoment, inertsiraadius, tugevusklass jms
- Postide paigutus / plaan
- Koormused so selle hoone mis seal peal tehn kirjeldus / gabariidid jms
Tegemist pole tasuta teenusega...

Esmane lihtsaim viis oleks ehk midagi taolist
Arvutusskeem ehitada üles selliselt, et ainult äärmised postid kannavad horisontaalkoormust + vertikaalkoormust / kõik sisemised ainult vertikaalkoormust
Äärmiste postide ümber suurema jäikusega "kest" mis kannab horisontaalkoormust...
Tsingi kahjustamine võib / aga ei pruugi kõne alla tulla
Tsingi kahjustused kaetakse terase C3 keskkonnaklassile vastava kattega...

Oletan, et vai on sellinne: https://kruvivaiad.ee/toode/g76x2100x3-5-4xm16/

Kas hor koormuse vastuvõtmise võiks anda alternatiivina ka keskmiste tugede ülesandeks? Nt kui mingil põhjusel on äärmisi raskem "ümber vormistada"? Või on mingid kaalukad argumendid äärmiste kasuks?

[EH.INS.]

Argument on lihtne - seal on võimalik töid teostada...
Terasvaiade (postvundamentide) valik on oluliselt suurem kui eelpool viidatud link...

[porjuh]

Oleneb jah, mis sul seal tegelikult õõtsub siis. Kas vai ise on liiga vedel või vaia ja posti ühendus või hoopis kuur ise vajaks jäigastamist vaiade peal. Kui vai paindub läbi, siis on päris jama jah. Diagonaalid jäigastaks selle süsteemi ilmselt ära, aga nende paigaldus tundub tüütu, eriti kui peaks keevitama. Samas on tehtav ikka.

Diagonaalide asemel oleks äkki lihtsam mõne vaia vahele taldmik valada ja sein laduda ning hoonega ära siduda, siis saaks vast ka õõtsumise kinni.

[A23]

...
Terasvaiade (postvundamentide) valik on oluliselt suurem kui eelpool viidatud link...

Võimalik, otsing viitas 210 cm pikkuse puhul esmalt nendele. "Õõtsumine" ka sobiks kokku selliste peenemate torudega. Loodetavasti teemaalgataja annab infot, mis tegelikult maha sai.

[Mikk1990]

Kruvivaid on need:
https://krinner.ee/tooted/m76x2100-m16/

Ja pilt hoone alt

[A23]

Kruvivaid on need:
https://krinner.ee/tooted/m76x2100-m16/

Ja pilt hoone alt

Kas ei või olla "koer maetud" hoopis nendesse suht peentesse vahetugedesse?

[Mikk1990]

Müüa sõnul mitte.
Tegu on terasest adapteritega, millega saab mm täpsusega paika panna kõrgused.
Kruvid ja adapterid on poltidega omavahel seotud.

Kõigil adapteritel ja kruvidel on mitmekordselt rohkem kandevõimet kui vaja.
Pigem jäid kruvid liiga kõrgele maa seest välja ning on selline "puuladva õõtsumine".

[A23]

Ühes otsas parem- teises vasakkeere?

Kas õõtsumist näha ka on või pigem vaid tunda, kui sees oled?

[Mikk1990]

Minimaalselt tunda.
Keerme osas jään vastuse võlgu, identsed adapterid igalpool sama keermega.

[EH.INS.]

Müüa sõnul mitte...
Kõigil adapteritel ja kruvidel on mitmekordselt rohkem kandevõimet kui vaja...

Mille alusel müüja seda väidab ja mis kandevõimest on jutt???
Kui on näha / tunda siis pole midagi nuputada - asi on mäda...
Sellise piirseisundi "nimi" on SLS - Serviceability Limit State (kasutuspiirseisud)
Kandevõimet kontrollitake piirseisundis ULS - Ultimate Limit State (kandepiirseisud)
Igas piirseisundis on mitmeid erinevaid koormuskombinatsioone erinevate osavaruteguritega

[kunn24]

Tavaliselt keevitatakse või kruvitakse jäigastamise eesmärgil diagonaalid või membraan, näiteks odavmüügist muretsetud katuse/ seina trapetsplekk.
Eh ins, mis asi on mäda? Seisab ju.

[EH.INS.]

SLS piirseisud sätestab kindlad nõuded sh deformatsioonid...
Kui on näha / tunda siis need nõuded pole täidetud...
Nõuded peavad olema täidetud nii SLS kui ULS piirseisundis
Kandepiirseisund pole ainuke kriteerium
SLS nõuete täitmine on oluline mitte kandevõime seisukohalt, vaid selleks, et konstruktsioon täidaks oma eesmärki mugavalt, normaalselt ja esteetiliselt jms
ULS tähendab piisavat kandevõimet, SLS tähendab mugavust, funktsionaalsust jms
Nt - kergpaneelide sisse ehitatavate avade ümber tuleb ehitada vastavad avaraamid - siin ei määra profiili "suurust" mitte kandevõime vaid see, et nt läbipainded ei ületaks piiri mille korral aknad purunevad või liited muutuvad "ebatihedaks" vms
Lisaks - see, et täna seisab ei tähenda, et homme seisab...