Vundament Ecoterm 500 majale

[EH.INS.]

Sellist konteksti mis räägib "passiivmajadest" jms lollusest...

[vuuk]

Mul küsimus. Kust saate EPS 100, mille λ = 0,035.
Ma näen, et kohalikud 2 tootjat deklareerivad λD= 0,037W/m.K
Sel juhul 300mm paksuse U=0,121 W/(m²K). Kusjuures 300mm paksus EPS 100 = 22 eurot/m² (tänane Ehituskaup24 jaehind )

...
1. Lähteandmed
Põrand: 300 mm EPS 100, λ = 0,035.
R = 0,3 / 0,035 = 8,57 m²·K/W → U = 1 / 8,57 ≈ 0,117 W/m²·K, 140 m².
...

Võtame siia võrdluseks ühe teise EPS 100 ehk EPS100 LAMBDA Premium (Silver), mille λ = 0,031W/m.K
Paneme seda 50mm madalama kihi ehk 250mm. Sel juhul U=0,118W/(m²K) ja m² hind samas kaupluses täna 25,11eurot. Ehk, et võibolla see λ ja m² hinna suhe on isegi soodsam, ehkki numbriliselt 3,1 euro võrra suurem.
Kui arvestada kõiki kolme komponenti - kihi paksust, m² hinda ja λ väärtust.
EPS on EPS, aga... .

[EH.INS.]

Just sellest tingituna millest räägib vuuk rääkisin ka mina toote valikuga seonduvalt...
Kuna eelpool oli viide, et põranda temp on individuaalne (nt mulle on ebameeldiv tunda jala all sooja) siis ka ΔT on individuaalne - ja minul on see oluliselt väiksem kui nt pingil - minu ΔT järgib vaid küttevajadust ja põranda puhul pole see sama mis välisseinal - ligikaudu number 15...
Siit edasi arvutades ei oma põranda soojakadu minul sama suurt osakaalu kui pingil...
Ja siit edasi...

[ping]

... minu ΔT järgib vaid küttevajadust ja põranda puhul pole see sama mis välisseinal - ligikaudu number 15...

Ma ei usu, et selline delta rahuldab sinu praegusi tellijaid ja vaevalt tänapäeval enamusi inimesi rahuldab +17C toatemperatuur ning sellise hoone võõrandamisel tulevikus (pärijad?), võib vist kindlasti ostja hageda müüjat "varjatud puuduste" eest?
(Sest, kui küttva põranda pinnatemp on +19C, siis toa välisseinte sisepinna temp talvel oleks vist ca 15-16C?)

Juba Juunis jõustuvad uued energiatõhususe nõuded ja vähe usutav, et see on viimane uuendus praegu ehitatava hoone ekspluatatsiooni ajal.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12035 ... use-nouded

Väikeelamu, korterelamu, kasarmu, kontori- ja majutushoone, ärihoone, avaliku hoone, haridushoone, koolieelse lasteasutuse hoone ning ravihoone puhul arvestatakse kütmise seadeväärtuseks senise 21°C asemel 21,5°C.

Nõuka ajal loeti "soojaks majaks" elamut, mille küttekulu oli alla 10 tonni kivisütt talve jooksul, sest ühe ZIL koorma (5T) kivisütt pidi ostma ametlikult ja teise koorma sai "kõrvalt hankida".
Seega puudus tol ajal "hea soojustamise vajadus", sest kui majaomanik talvekütet ei ostnud, siis see äratas huvi riigiorganites.
Kui paljud tänapäeval peavad sellist maja "soojaks majaks"?

[EH.INS.]

Miks põranda delta 15 peaks tähendama sisetemp +17???
Energitõhususe nõuetest on kirjutanud palju - nende koht on prügikast või lõke või ahi vms...

[ping]

Miks põranda delta 15 peaks tähendama sisetemp +17???

Kui köetav betoonpõrand on ruumi ainuke kütteallikas ja selle põranda all on temp +4C, siis põranda pinna temp saab olla põranda ΔT15 puhul max +19C.

Kuna ruumi ülejäänud välispiirete pindala on X korda põranda pindalast suurem, siis ei saa välispiirete sisepinna temperatuur olla suurem kui põranda pinna temperatuur ja sammuti ruumiõhu temperatuur on madalam põrandapinna temperatuurist, kui ruumiõhk täidab põranda ja seinte vahelise soojusülekandja rolli, sest energia ülekandmiseks on igal pinnal soojusenergia
ülekandeks vajalik ΔT võrra erinevat pinnatemperatuuri.

Kui ebamugavad on külmad toaseinad, peaks hästi mäletama nõukaajast vanemate kortermajade elanikud.

Energitõhususe nõuetest on kirjutanud palju - nende koht on prügikast või lõke või ahi vms...

Olenemata energatõhususe nõuetest või nende olemasolust on ikkagi iga omaniku oma mure, oma elamise mugavus ja koguenergia maksumus hoone kasutusaja jooksul, selle mugavuse saavutamiseks.
Mida pikemaks on plaanitud hoone kasutusaeg, seda paremini on mõtet see soojustada, sest hilisem ümberehitus on alati kallim, kui kohe parem teha.

[EH.INS.]

Ehk on delta sõltuv mingitest "asjadest"?
Kes vaidleb selle vastu, et omaniku mure on otsustada mida ja kuidas ta ehitab?
Mis seos on sellel aga energiatõhususe nõuetega?

[ping]

...
Mis seos on sellel aga energiatõhususe nõuetega?

Hoone omamisel on erinevate kohustustega alati seoseid, nagu näiteks korstna puhastamine, lumekoristus, prügivedu, muruhooldus, jne. ning omaniku asi on nendega hakkama saada.

[EH.INS.]

@ ping

Palun ära aja sõna otseses mõttes jama...
Kõik millele viitasid on omaniku mure - ja nende teostamisel / teostamata jätmisel on vastavad reaalsed tulemused ja need on ka "tõlgitavad"
Energiatõhususe nõuded on lauslollus ning nende väljundil puudub igasugune seos energiatõhususega kWh kontekstis / rääkimata energiatõhususest EUR kontekstis
Mõistan, et oled uhke oma eramu üle mis toodab sama palju kui tarbib või isegi rohkem
Samas ma arvan (vähemalt loodan), et pisut järele mõeldes saab peaaegu iga siinse foorumi kasutaja aru, et sel puudub igasugune sisuline väärtus energiatõhususe kontekstis

PS
Palun mitte segi ajada energiatõhususe nõudeid ja energiatõhusust!

[ping]

...
Palun mitte segi ajada energiatõhususe nõudeid ja energiatõhusust!

Omaarust ma kogu aeg räägingi hoone eneriatõhususest, mille vajaduse ja meetodid saab omanik ise valida aga "energiatõhususe nõuded", kui bürokraatia, tuuakse pidevalt teemasse.

[EH.INS.]

Siis räägigi asjast...

...
Mis seos on sellel aga energiatõhususe nõuetega?

Hoone omamisel on erinevate kohustustega alati seoseid, nagu näiteks korstna puhastamine, lumekoristus, prügivedu, muruhooldus, jne. ning omaniku asi on nendega hakkama saada.

[alarpiirfeld]

Tere. Arvan, et vundamendiga seotud teema on energeetiliselt sõlme läinud seepärast, et kui kodanik üritas oma väikest maja hinnata sisuliselt energeetiliselt (ja siin on termin "energiatõhusus" täiesti omal kohal), siis teema arenduse käigus on lipsanud sisse "energiatõhususe nõuded" . Siin tekib nüüd oluline arusaamise erinevus tavatarbija ja bürokraadi vahel, kes kasutavad ühte ja sama terminit eri mõistena . Kui tavainimene suudab defineerida (no vähemalt aduda), mis asi on "energiatõhusus", siis bürokraat ei suuda seda isegi aduda vaid lisab sinna igasuguseid täiendeid , nt "nõuded". Aga nõuded mille jaoks, seda ta defineerida ei oska vaid hakkab ajama demagoogiat rohelisse eldoraadosse jõudmisest ja ei räägi sisuliselt energeetikast.
Nii et kodaniku vaatevinklist räägime ikka energeetilisest energiatõhususest, mitte rohereligiooni poolt kaaperdatud poliitilisest terminist.
Veel "Mida pikemaks on plaanitud hoone kasutusaeg, seda paremini on mõtet see soojustada" . See kuulub juba majanduskategooria alla ja nii lihtne see ikkagi ei ole. Mõistlik on soojustada optimaalselt. Aga kus on optimum? See on juba igal majandussubjektil erinev. Kui on palju raha, siis võib ju ehitada ka passiivmajasid või "+"-majasid. Aga ega see ei tähenda, et raha oleks mõistlikult kasutatud. Ehk rikkad võivad nüüd juba laristada, vaesed alles peavad saama rikkaks ning üleinvesteerimisega (sh ka "energiatõhususe nõuete" täitmisega) ei pruugi seda juhtuda.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[EH.INS.]

Ma kahtlen sügavalt, et keegi siin peab silmas midagi muud kui majanduskategooriat...
Olen üsna kindel, et foorumi kasutajaid huvitab eelkõige kulu EUR mitte kWh
Omaette teema on see, et kuidas seda hinnatakse - jooksev kulu EUR on ainult 1 tegur võrrandis
Ja täiesti omaette küsimus on kuidas hinnatakse nt piirde U arv vs kogukulud
Siin foorumis jääb üldiselt kõlama "pane rohkem on parem"...