Puupliidi/truubi ja köögimööbli eraldamine.

[Miq1988]

Nagu eelnevalt kirjutatud, vahe saaks jätta maksimum 15cm. Pigem 12-13 cm. Mööbel on seal hetkel paigas nii nagu lisatud joonisel näidatud. Et kuidagi ei tule seda 30 cm kokku. Ja see 15 cm vahet sinna tühjaks küll ei taha jätta, kasutu tolmukogumisvahe.

Sooja poole pealt, nagu joonisel näha on see soemüüri külg, see vãga soojaks naguinii ei lähe. Visuaalselt ta küll suht ilus.

Remondi käigus lähevad uued küttetoruga betoonpõrandad maha, et see pliit ja soemüür jäävad sinna pigem tagavaraks, vajadusel lisakütteks või voolukatkestuse jaoks.

E: miks see mööbel mõni aasta tagasi sinna vastu pandud sai oli ruumipuudus. Kui oleks vahe jätnud poleks ühtegi sahtlit saanud ja tööpinda ka vähem.

E2: lisan pildi, et arusaadavam oleks.

[ping]

...
Sooja poole pealt, nagu joonisel näha on see soemüüri külg, see vãga soojaks naguinii ei lähe.
E2: lisan pildi, et arusaadavam oleks.

Siin ei ole pliidirauastki 20cm vahet ja ilma kaitseekraanita ei pääse.

... see pliit ja soemüür jäävad sinna pigem tagavaraks, vajadusel lisakütteks või voolukatkestuse jaoks.

Või pitseerid pliidiukse kinni ja probleem kaob.

[RaJy]

Ja milles nagu täpsemalt probleem? Arvestades, et müüritud kütteseadmete pinnatemperatuur ei või tõusta üle 75 kraadi Celsiuse järgi ja puidu süttimis temperatuur on ca280 kraadi Celsiuse järgi

[kunn24]

Olemasolevat lahendust saab ju proovikütmisega testida. Kiirgavate küttekehadega (pliidiraud) on selline teema, et kiirgus läheb enamusosas pinnaga risti minema ja konvektsiooniga läheb soojus üles, st antud lahendusega mõlemad juhud on suunaga üles).
Ping, sa vist keeraksid tinutuskolvile ka 20 cm raadiusega ekraani? Kõige pullim on, et tinutuskolvil on ca 7 cm küttekehast puidust käepide ja neid seob raudtoru.

[ping]

Olemasolevat lahendust saab ju proovikütmisega testida. ...

Kütteseadmete audiitor (korstnapühkija) mõõdab mõõdulindiga vahemaad kolde siseseinast süttiva pinnani ja ei hakka kütmagi, kui vahemaad ei vasta tuleohutuse nõuetele ja pitseerib kolde ukse kinni (keelab kolde kasutamise).

[kunn24]

Kasutuskeelu jaoks peab ta viitama reeglitele. Need on?
On näha, et tegu on mitte ammu ehitatud asjadega. Äkki võiks proovida leida tegija üles ja küsida asja kohta infot, PA reeglite järgi pidanuks ta kütteseadmele väljastama passi. Vb olla leiab selle üles?

Edasiste ajuvabaduste välistamiseks võiks tellida PA kodunõustamise?
https://ohutusportaal.paasteamet.ee/tuleohutus/
Selle juures tuleks kontrollitult ajada pliit soojaks, kütta ca tund, kui kuskilt kärssama ei lähe ja varuda vähemalt IR termomeeter, et pindade temperatuure mõõta.
Tuleohutuse seaduse § 8 järgi on kohustatud küttesüsteemi puhul lähtuda standardist EVS 812-3
https://www.riigiteataja.ee/akt/130122010013?leiaKehtiv
https://www.google.com/search?client=op ... 8&oe=UTF-8
Nii, et kui tahta vastust, võiks maksta sirvimise eest see mõni € ja uurida.
Võiks ka tutvuda sama standardi PA-poolse referaadiga https://www.rescue.ee/files/2018-10/kut ... 4.2018.pdf
Kuid see ei pruugi katta kõiki nüansse ja vahekauguste puhul on täpsemalt juttu vaid korstendest.
Samas seaduse § 8 lg 3 ütleb kauguste kohta ilusti:
(3) Küttesüsteem peab paiknema seina, lae ning põlevmaterjalide ja -ainete suhtes kaugusel, mis välistab materjalide süttimise soojuskiirguse või kuuma õhu liikumise tõttu.
Seega siit ei saa mingeid numbreid. Ohutu vahe sõltuvalt lahendusest ja kasutustingimustest võib olla nii 1 mm kui ka 1 m.

Lisaks seadusele on veel olemas tuleohutuse määrus https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021013
Selle § 4 alusel võib standardis kirjapandut eirata, kui näidatakse ohutus ära analüütiliselt:
(1) Kui määruse, asjakohase tehnilise normi või standardi tuleohutusnõuetest kaldutakse kõrvale, tõendatakse ehitise vastavust olulistele tuleohutusnõuetele analüütiliselt.
(2) Kvalitatiivne hinnang põhineb statistikal, kogemustel, katsetel, teadus- ja arendustegevuste raportitel või muudel sarnastel dokumentidel.
(4) Analüütilist tõendamist viib läbi tuleohutuseksperdi tase 6 kutsetunnistust omav isik, kes kaasab erivaldkonda tundva või selles pädeva isiku.

Seaduse § 9 lg 5:
(5) Kui küttesüsteemi ohutuse hindamiseks ei ole asjakohast teavet, võib Päästeamet või kohaliku omavalitsuse üksus küttesüsteemi kütteseadme, korstna ja ühenduslõõri nõuetele vastavuse kohta nõuda eksperthinnangut. Eksperthinnangu koostab 5. taseme kutsetunnistusega pottseppmeister, 5. taseme kutsetunnistusega korstnapühkija-meister või kutsetunnistusel kajastuva vastava valitud kompetentsiga 6. taseme kutsetunnistusega tuleohutusekspert. Eksperthinnangu koostanud isik esitab eksperthinnangu koostamise aluseks olnud küttesüsteemi andmed ja eksperthinnangu päästeinfosüsteemi kümne tööpäeva jooksul alates eksperthinnangu valmimisest.

Ehk, kui vaja tõendada tuleohutust analüütiliselt, siis määrus on siin seadusest kõvem ja lubab töö juhiks vaid tuleohutuseksperdi tase 6. . Korstnapühkijatele, kellel seda pole- no,no.

Sama seadus ei näinud minu kiirpilgul kuskilt korstnapühkijale õigust mingeid keelde ja pitsereid paigaldada. Kõige lihtsam mõjutuvahend selle vältimiseks on ta viisakalt toast välja juhatada ja keelduda arvet tasumast. Reaalseks kasutuse keelamiseks/ takistamiseks tuleks koldeuks pigem kinni keevitada, pitser on nõrkadele, .
Riikliku järelevalve õigus on § 38.
Jõudu tuleohutuse avastamiseks.

PS. Ma olen korduvalt mõelnud, et gaasipliit ja selle juures paiknev liitrine õhukesest plastist küpsetusõli pudel on mitmeid suurusjärke ohtlikum.

[Tavalugeja]

https://www.rescue.ee/files/2022-09/kue ... 8678dd5263

( lk.17)

[Miq1988]

On näha, et tegu on mitte ammu ehitatud asjadega. Äkki võiks proovida leida tegija üles ja küsida asja kohta infot, PA reeglite järgi pidanuks ta kütteseadmele väljastama passi. Vb olla leiab selle ülesse.

Sama koha peal olnud esialgne soemüür ja pliit tekkis sinna 30+ aastat tagasi. Praegune versioon 15+ aastat tagasi kadunud vanaisa käeläbi. Ta oli potsepp, ilmselt ilma paberiteta.

Köögimööbel on enda lollus mida ma siin tahaks vähe paremaks teha. Õnneks on sügav tasapind saanud, ca 80 cm sügav, et saan astuda mööbliga ca 15 cm tagasi ja 15 cm pliidist eemale. Ja kui vb väike müürike veel vahele laduda vms.

Linkidega tutvun homme. Ehk vb tõesti kavalam mingi pädev tegelane kohale kutsuda kes näitab näpuga ära mis materjal vahele hea oleks ja kui palju seda vaja, sest eriti kehv oleks peale remonti avastada, et ikka mingi jama.

[kunn24]

-Sul on sellele kupatusele tõenäoliselt katsed sooritatud ja tulemus on olemas. Kuskil kuumenemisjälgi piltidel ma ei näinud.
-Asi peab vastama ehitusaegsetele reeglitele või uutele kehtivatele, kui need on soodsamad.
-Tavalugeja viidatud materjali lk 17 puudutab põlevmaterjali ja ohtlike ainete ladustamist. Sellest ka distantsid kolletest, ustest jne.
Vastav määrus https://www.riigiteataja.ee/akt/13356396 lisa 1. Isegi, kui seda järgida, 1. kaitseaste, kus kuja on vajalik, algab pinnatemperatuurist 80 C (kuum pind). Tabel on vastuolus kehtivas määruses tooduga! Määruse oma on kehtiv, eks ole? Seal on ka märkus, mis kehtivas määruses enam pole millegagi seotud, kuid on järgmises sõnastuses: * Küttekolde eraldi müüritud kest loetakse ohutuskujasse kuuluvaks. Näiteks mul on Tulikivi ahjul väliskesta sees eraldi ja villaga isoleeritud kolle. Väljast pole näha, kes neid ahjusid on koostanud, teavad.
-Sätted järjest muutuvad, kontrollida tuleb mõlemaid, kehtivaid ja ehitusaegseid. Eespool oli ka näide. Saatan peitub detailides. Loe õigusakte, PA paljud juhised on laest võetud või kaasajastamata.
-Kui temperatuure hirmsalt karta, ei saaks paigaldada puitseinale elektrikeriseid, mööblisse integreeritud ahje jne. Puidu süttimistemperatuur on 280 C, laminaadil veidi erinev.
-Pind ei saa kunagi muutuda kuumemaks, kui on kõrval sooja eraldav pind (vb olla tülikas mõista, kuid "andekale tuleinspektorile" sama keeruline või veel keerulisem).