Planeedi Maa päästmine

[kunn24]

Ära sest tiblapropagandast väga hoogu satu. Kui ma olen lubanud midagi teha 1 päevaga ja ei saa tehtud kuu ajagagi, siis mul olnuks mark maani.

[EH.INS.]

Ära sest tiblapropagandast väga hoogu satu. Kui ma olen lubanud midagi teha 1 päevaga ja ei saa tehtud kuu ajagagi, siis mul olnuks mark maani.

Ei huvita ei propaganda ega see kas kellelgi on mark täis või mitte...
Aga huvitab tulemus - olgu siis peale propagandat või olgu mark täis - see ei puutu absoluutselt asjasse

PS
Ja kui kellelgi peaks mark täis olema (seoses Ukrainaga alates aastast 2014) siis Euroopal esimesena...

[val]

Tundub, et Saksa mõtleb tuumajaamad uuesti käima panna ja see võib anda hoogu üldisemale SMR-ide arengule.
https://www.err.ee/1609614776/saksamaa- ... rgia-poole

[EH.INS.]

Tundub, et Saksa mõtleb tuumajaamad uuesti käima panna ja see võib anda hoogu üldisemale SMR-ide arengule.
https://www.err.ee/1609614776/saksamaa- ... rgia-poole

Loetud
Ilmselt nad ei mõtle olemasolevaid käima panna / pigem uute SMR-de peale
Ja laiemas plaanis pole oluline mitte see kas sakslased hakkavad tuuma arendama või mitte - hoopis olulisem on nende hoiaku muutus

[EH.INS.]

See on ka huvitav uudis (ERR):

Saksamaal kõlab nüüd üha rohkem üleskutseid teha tuumaheidutuse asjus koostööd Prantsusmaaga ajal, mil mitmel pool kaheldakse Trumpi valmisolekus sõjalise kriisi korral Euroopale toeks olla.

Mõne Prantsuse tuumarelvaga varustatud hävitaja saatmine Saksamaale ei tohiks olla keeruline...

Prantsusmaa on ainus EL- liikmesriik, millel on olemas tuumarelvad. Prantsusmaa käsutuses on umbes 300 tuumalõhkepead. Hetkel katab Euroopas asuvaid NATO liikmesriike USA "tuumaheidutuse vihmavari".

Et ühest küljest kardame tuumaõnnetusi ja sulgeme tuumaenergia ja siis teisest küljest nurume tuumapommid oma territooriumile???

[A23]

...
Kui viitad päikese looduslikule salvestusele puitu siis mina viitan sama asja nt nafta, gaasi, söe jne edasi kohta
...

Nii päris ei saa võrrelda. Süsi on küll seesama ümbermoondunud puit, aga osa C'd atmosfäärist on aegade jooksul on selle protsessi käigus "ladustatud" ja õhus on tekkinud teatud CO2 tasakaal, mis praegustele eluvormidele optimaalne.
Otse puidu põletamine aga on nö "FIFO", vabanenud pinnal saab jälle uus mets kasvama ja süsinikku siduma hakata, pigem võrreldav hüdroenergiaga, kuigi ajaperiood pikem. Puidu põletamisel eraldub täpselt sama kogus CO2'te, kui metsas kõdunedeski. Reaalselt ei ole võimalik seda puidus salvestaud C'd lõputult hoida. Mööblis ja ehituses kasutatud puit lõpetab varem või hiljem siiski ahjus või kõdunedes. Peale ligniini õgivate bakterite ilmumist ei ole puidus C'l CO2'ks muundumisest kusagil pääsu. Kui just ookeani põhja ei uputa või kunstlikult ei "söesta" (Hea, et need bakterid tekkisid, vastasel korral oleks kogu atmosfäär CO2'st "tühjaks tõmmatud" ja poleks elu sellisel kujul, nagu me harjunud oleme nägema, võimalik

...
Olen üks neist, kes puid ahju ajab. Võtan üldjuhul metsast vaid neid puid, mis niikuinii surnud või tuulemurtuna surema määratud ja ilma ahju ajamata CO2-ks muutumas. Kuigi niiviisi puude tegemine on enamasti palju kulukam ja tülikam kui lageraiekorras, ...

Toimin ise ka suht sarnaselt. Just möödunud pikendatud nädalavahetusel sai metsas mütatud, üsnagi meditatiivne tegevus! Puudega kütmine ON taastuvenergia, eriti, kui harvendusraiet teha, sama ala peale kasvab uus materjal asemele.

[EH.INS.]

@ A23

Mõsitan mida üritad selgitada
Mina lihtsalt utreerisin ja rääkisin põhimõtteliselt
Puit on taastuvenergia ainult teatud tingimustel ja ei ole mõtet rääkida isikliku koduahju kontekstis

[Prill]

Puit alternatiivina fossiilsetele kütustele kipub skaleerimisel ammenduma. Vist ka Eestis on täheldatud kus palju katlamaju on hakkepuidule üle viidud ja Eesti oli-on peamine puidugraanulitootja vist kas oli Taanile, nende roheeesmärkide saavutamiseks, kus teatud raadiuses meil nõudluse rahuldamiseks üleraie ja kaugemates regioonides endiselt kraavid võsastuvad, põhjuseks hakkel jm hinda mõjutab logistika kulukus samuti.

Puidu teema meenutab natuke kunagist hurraaga alanud biokütusega juhtunut, kus paberil ja arvutustena nagu mängis välja, kuidas kasvatada biokütuseks sobivaid põllukultuure, asendades järkjärgult transpordisektoris fossiilsed kütused biokütustega, ei pea enam niipalju nafta maaseest pumpama süsiniku jäätmed atmosfääri laskma, vaid biokütuses ringitad seda süsinikku mis siin pinnal juba ringleb.
Aga biokütustega läks ka nagu tavaliselt, kus suured lääne korporatsioonid rentisid ja ostsid biokütuse tarbeks üles just arengumaade põllumassiive, kus kohalikud põllumehed asusid omale uut maad nõutama vihma- ja muidu vihmametsade alt. Lisaks arengumaades on keskkonnareeglid lõdvad, neid ei järgita, järelvalveorganid korrumpeerunud jne, mis võimaldab lääne korporatsioonidel saagikuse maksimeerimiseks kemikaalidega nagu väetised ja mürgid suht vabalt ringi käia. Mis on viinud probleemini, kus biokütuse kultuuride all olnud muld on niivõrd mürgine, et seal enam toidukultuure ei saa kasvatada ja eksportida sest toiduained on erinevaid mürke täis mis lubatud piirmääri ületavad, kuigi toidukultuuride kasvatamisel ei ole neid mürke isegi kasutatud.

Puit eriti käsitööd nõudvate ja harvendus-, valgustus- jm raiete vaates ei ole lahendus, millega nt Eesti küttevajadus, rääkimata elektrivajadus katta. Ma ei tea palju on meil neid inimesi, kes enda küttepuu teevad ise enda metsast, arvaks, et 0.0x% kõigist majapidamistest. Loota, et saag-kirves kätte ja las iga Lasnamäe või Annelinna elanik toob oma kütteekvivalendi igal aastal metsast välja, ei ole adekvaatne. Ja kas me isegi tahaks, et suva seltskond käiks korralisel rüüsteretkedel, praktikas arvatavalt saaks esmajoones kannatama pargid jm linnahaljastus, seejärel nagu keskkaja linnad&linnused, kus linnamüürilt vaadates nii kaugele kui silm ulatuvat ei olevat ühtegi kasvavat puud

[A23]

@ A23

Mõsitan mida üritad selgitada
Mina lihtsalt utreerisin ja rääkisin põhimõtteliselt
Puit on taastuvenergia ainult teatud tingimustel ja ei ole mõtet rääkida isikliku koduahju kontekstis

Pidasin silmas otsest CO2 "bilanssi" põletamine vs kõdunemine ja eeldusel, et uus mets samasse kohta kasvab.
Ja ikka just "koduahju" kontekstis, kuna kuulda on olnud "hõikeid", et puudega ahju kütmine tuleks üldse ära keelata, õnneks reaalselt asi niikaugele jõudnud pole. (Need, kes selle Prilli poolt mainitud 0,0x% sees on, neil on küll teema oluline)
Kuigi enamus teevad jah suht lageraiet. Omal ka metsatükid, mis olid omal ajal üsna massiivsete metsamassiivide sees, nüüd tunduvad suht "saarekestena", naabrid ümberringi lasknud "puhtad vuugid " teha. Allesjäänutele laekub regulaarselt "ülisoodsaid pakkumisi".

"Väärindamine" ja kaugmaatransport on hoopis teised teemad, ei pruugi CO2 "bilanssi" positiivselt mõjutada, siinkohal neid ei puuduta, ka liigirikkuse säilitamist.

[EH.INS.]

Kahjuks või õnneks (ma ei tea) koduahi ei muuda midagi so pole mingit vahet kas keelata või mitte
Ikka ei saada aru, et kui me räägime CO2 heitest siis tuleb seda vaadata globaalselt mitte lokaalselt isegi mitte lokaalselt nt ses mõttes, et EU vs maailm (rääkimata mingitest koduahjudest) ja kogu tsüklit so kõiki protsesse kogu elukaare lõikes
See, et EU sisuliselt ekspordib oma heite mujale ja seejuures karjub CO2 neutraalsusest ei oma globaalselt mingit tähtsust
CO2 neutraalsus on illusioon

Siin on üks (paljudest) viide https://www.err.ee/1609616024/meedia-bp ... tatootmist...

[trebla]

Globaalselt ei ole ei Eestist ega ka EL-st emissioonide koha pealt miskit mõju.
Tegelikult Maa inimkonna heaolu pidevalt kasvab ja 80 % -le populatsioonist tähendab see seda, et saab hakata oma elamist jahutama..... Ja selleks kulutatakse energiat, mida toodetakse esimesena fossiilkütustest, sest "rikkad riigid" ei taha "vaeste" päikesepaneele kinni maksta.... Hea näide on Egiptus.... Ise pumpab naftat ja ka ekspordib seda , st nöörib kartellikasumit ja siis tahab veel, et need nööritavad talle lisaks plekiksid... sest kliima soojeneb ..
Ja Maa rahvastiku jätkuv kasv toimub just selle 80 % osas... praegu kuuldavasti kiirusega 191 828 isendit päevas.
Isegi on kiirus langenud - veel vähem kui 10 aastat tagasi oli see 222 666 isendit päevas...

[EH.INS.]

Kas selle peale ei ole tulnud, et kasutavad fossiile seetõttu, et see on lihtsalt odavaim...
Ja miks ei peaks eksportima kui selle eest maksatakse dollarites / on olemas nõudlus ja Egiptuse näite puhul veel, et mida nad eksportida võiks? Egiptuse peamised majandussharud teenindussektor ca 55...60% (so sisuliselt turism ja sellega kaasnev) ja naftatööstus ca 30...35%
Kust nad peaks nö reservvaluutat saama?

Ja kui EL või kes iganes soovib oma illusioone ellu viia ka Egiptuses või kus iganes - laske käia ja ise makske
Mis siin imelikku on???

[EH.INS.]

USA professor: planeedi päästmine soojenemisest on hullumeelsus

Princetoni ülikooli emeriitprofessor, füüsik William Happer on üks süsinikuneutraalsuse häälekamaid kriitikuid. Tema hinnangul ei kujuta CO2 või väiksemate kasvuhoonegaaside kasv atmosfääris endast ohtu – see on hirmujutt, mida tõukavat tagant raha ja võim.

Räägitakse 97 protsendi kliimateadlaste konsensusest, et kliimamuutus on inimtekkeline. Kas teaduses on selline konsensus võimalik?

Michael Crichton kirjutas sellest väga kõnekalt: kui keegi kasutab sõna «konsensus», räägib ta poliitikast, mitte teadusest. Teaduse määrab ära see, kui hästi on teie arusaam kooskõlas teie vaatlustega. Kui teil on teooria ja see on kooskõlas vaatlustega, siis peab teooria ilmselt paika. Aga see peab paika mitte sellepärast, et kõik teie sõbrad on sellega päri, vaid kuna see on kooskõlas vaatlustega või tehtud katsega.

Tihti öeldakse teiesuguste teadlaste kohta, kes kliimakriisi jutuga ei nõustu, et kuna te ei ole otseselt kliimateadlane, puudub teil selles vallas asjatundlikkus.

See on lollus. Kliima pole tegelikult muud kui füüsika ja keemia. Enamasti ei ole kliimateadlaste haridus väga hea. Kui ma vaatan Ameerika ülikoole – võib-olla on olukord Eestis parem –, siis haridus seisneb selles, kuidas luua petitsiooni oma kohalikule seadusandjale. Need ongi siis sinu teadmised kliimateadlasena.

Sa ei pea õppima füüsikat, ei pea õppima keemiat. Ei pea õppima elektromagnetismi ja kiirguslikke soojusülekandeprotsesse. Pead õppima, kuidas mõjutada poliitilist protsessi. Seda tõesti enamik füüsikuid väga hästi ei oska. Nad tunnevad füüsikat päris hästi, kuid ei oska väga kõneleda Kongressi või presidendiga.

Nii et põhimõtteliselt on kliimateadusest saanud midagi, mis on rohkem nagu sotsiaalteadus.

Nii ongi. See on väga tugevalt politiseerunud. Midagi väga sarnast toimus Nõukogude Liidus

Kas raha juhib siis seda valdkonda?

Ma arvan, et on tõesti tõsi, et rahaarmastus on olnud kurja juur sama kaua, kui inimkond on eksisteerinud. Me räägime triljonitest dollaritest. Kui saavutaksime tõesti süsinikuneutraalsuse, oleks majanduslik mõju tohutu – inimesed peaksid langetama oma elatustaset oluliselt. Keskkonnakahju oleks tohutu, kui katta maailm tuulikute ja päikesepaneelidega. Seda juhib raha – hulk inimesi teenib sellega palju. Seda juhib ka võim. Ja siis juhivad seda ka need vaesed inimesed, kes veendunult usuvad, et meil on hädaolukord, sest neid on eksitatud seda uskuma. Neile tuleb kaasa tunda.

Kes ei tahaks päästa maailma, kui maailm oleks ohus? Tegelikult ei ole, aga paljud on veendunud, et on. On juba ammu teada, et põrgutee on sillutatud heade kavatsustega, ja süsinikuneutraalsusega oleme teel põrgusse.

Kas peaksime loobuma fossiilkütuste põletamisest?

Muidugi ei tohiks me loobuda. Me ei saagi sellest loobuda. See on majanduslik enesetapp. Ja enamgi kui vaid majanduslik, see on päriselt enesetapp. Inimesed sureksid maha. Sri Lankal prooviti midagi sellist 15–20 aastat tagasi, kui äärmuslased võimule tulid ja peatasid keemiliste väetiste kasutuse, sest arvasid selle ebaloomulikuks.

Kõik pidid minema tagasi mahepõllumajandusele. Ja tulemus oli see, et riisisaak ikaldus, teesaak ikaldus. Toidu hind läks üles. Inimesed nälgisid tänavatel. Sama juhtub, kui läheme üle süsinikuneutraalsusele.

Maailm ei toimi ilma fossiilkütusteta. Oleme neist täiesti sõltuvad, eriti põllumajanduses, kuid ka transpordis ja mujal. Kui neid põletada vastutustundlikult, ei tekita need kahju.

On küsimus, kauaks fossiilkütuseid jätkub. Neid on piiratud hulk ja inimesed on aastaid arutlenud, millal need otsa saavad ja mida me siis peale hakkame. See ei ole pakiline probleem, kuid varem või hiljem see tekib.

Ma pakun, et inimesed võtavad kasutusele sünteetilised süsivesinikkütused. Oletan, et 200 aasta pärast energeetikale nii lähenetaksegi. Toodame seda anorgaanilisest süsinikust, ilmselt lubjakivist, ja põletame seda samamoodi, nagu me seda täna teeme. Toodame sünteetilist diislikütust, toodame sünteetilist bensiini ja jätkame sisepõlemismootorite kasutamist. Keegi pole leiutanud paremat mootorit, kui on sisepõlemismootor.

https://arvamus.postimees.ee/8205477/fo ... 3#cxrecs_s

[võhik]

Minuarust lõid saksa ametiühingud üksvahe häirekella, et elektriauto koostamisele kuluvat miski viiendiku võrra vähem töötunde ja seetõttu pidavat ees terendama tohutu tööpuudus...?
Samas kõrval halati, et töölisi ei jätku ja seetõttu vaja migrante sisse tassida...
No ja siis veel see pisiasi, et maailmas on juba 8,2 miljardit inimest aga ainult miljard autot... kõigile ei jätku..
Ja siis see taat jahub miskist 'vastutustundlikust põletamisest’?

Äkki katsuks kõik need asjaolud ühe plaani alla kuidagi kokku saada, hakkame kõik 'Tata' dega sõitma...näiteks..?

[EH.INS.]

"SEE TAAT" vs võhik (või kes iganes siit foorumist)??? Tõsiselt???

PS
Niipea kui ilmub keegi kes ei kiida takka "peavoolule" (ükskõik mis aspektis) on ta loll, putinist, trumpist, uhhuu, lamemaalane vms...

[A23]

Princetoni ülikooli emeriitprofessor, füüsik William Happer on üks süsinikuneutraalsuse häälekamaid kriitikuid: ....
Keegi pole leiutanud paremat mootorit, kui on sisepõlemismootor.

Parem mootor on juba ammu leiutatud - elektrimootor.
(Kui siinkohal räägime AINULT mootorist, mitte akust või üldse mootor/kütus kooslusest)

Professori frustratsioonist võib aru saada, aga paraku läheb ta samuti oma jutuga veidi "üle võlli", sarnaselt "vastaspoolega" ja sellega vähendab oluliselt ka oma seisukohtade usutavust.

[võhik]

Jah, see tema süsivesinike jäikus on samas reas kunagiste "ilma hobusteta pole transporti”, ”rauast laevad ei saa veepinnal püsida" , "õhust raskemad asjad ei saa lennnata " jne.
Rutherford'il vedas, et riigikord leebe oli,teda ainult sõimati alkeemikuks, mõne muu korra ajal oleks kas tuleriidale või vähemalt Siberisse saadetud... ja ei saakski siin tuumaenergia taasvohamahakkamisest arutada...

Kuidas tegelikult läheb, seda loeme hiljem jooksvast statistikast..

[EH.INS.]

Mida iganes...
Jätke korraks need teadlased, ideoloogid, poliitikud jms sellised kõrvale ja kuulake / vaadake mida räägivad need kes loovad lisandväärtust...

Piisab kui vaadata millise debiilsuseni on jõutud hoonete energiamärgisega...

[A23]

...
Piisab kui vaadata millise debiilsuseni on jõutud hoonete energiamärgisega...

Kes siinsetest foorumlastest selle "debiilsuse" vastu võitlemisel pädevaim võiks olla?

Oled kindlasti vastavate erialaliitude jms liige, kas (väljaspool foorumit) on üldse seda teemat tõstatatud?

Niisama foorumis "nutmine" ei vii asja edasi.

[EH.INS.]

@ A23

Nutmine ei vii asja edasi...
Keegi peale "riigi" ei saa muuta seadusi
Mina viitan lihtsalt ideoloogilistele / poliitilistele lollustele ja üritan selgitada - loodan, et kellelgi on kasu ka
Ja see ideoloogiline / poliitiline lollus seostub kenasti "kliimaprobleemidega"

[Prill]

Kliimakriitikust professor räägib natuke endale vastu, aga see mõistetav.
Teadlased rakendati kliimapoliitikate ette põhjusega, kus kliimaprobleem on riikideülene aga riigid oma poliitiliste valitsustega pidevas vastandmumises üksteisele, ehk loota, et poliitikud heidaksid oma riiklikud ja geopoliitilised huvid ning hakkaksid riikideüleselt kliimat puudutavaid kokkuleppeid ja poliitikaid tegema - võimatu ehk ulme. Kuna teadus on omamoodi poliitikaülene, tehakse koostööd, jagatakse omi uusi avastusi teistega jn, tundus kliimaprobleemile lähenemine läbi teadlaste ratsionaalne, kus iga riigi teadlased mõjutaks oma riigi poliitikuid valitsusi teemaga tegelema. Kuna protsess on kestnud kümnendeid, on tõenäoliselt õigus selles, et teadlased ja teadusringkonnad võivad olla protsessi käigus ise politiseerunud, ning teatud juhtudel võib olla keeruline eristada kas esindatakse teadust, või tehakse poliitikat.

Tegelikult Eestis on ka miski segadus teaduse ja poliitika vahel, kus näiteks vist tuulikute ja nende uhhuu vastaliseks tituleeritute teemal poliitikud kutsusid üles teadlasi olema häälekamad, ehk sisuliselt taheti teadlasi oma tuulikuagendat esindama ja uhhuu vastaste argumente teaduslikult ümber lükkama.
Teadlased võivad küll oma arvamusega poliitilistesse protsessidesse sekkuda aga kas teadlaste rakendamine poliitikate eestvedajaks on päris õige plaan.
Poliitikute asi peaks olema nõu küsida teadlastelt ja poliitikute töö on seda vormida otsusteks ja kommunikeerida otsuseid ja nende põhjendusi rahvale. Täna Eestis jääb selline mulje, kui poliitiline klann oma agendaga orki lendab nt 2.6 miljardit meretuule dotatsioonideks, mida põhjendada ei suudetud, lükatakse teadlased tanki, et ikka teadlased peaks tegelikult rahvale selgeks tegema, et ajame head ja õiget asja.
Tahame või ei taha lõpuks maandutakse ikka raha ja poliitika juurde.. mis aga siiski ei tähenda, et kliimaeesmärgid jõuliselt saastamist ja fossiilide põletamist vähendada, ja see tuleks kliimale ja meie endi tulevikule kasuks - valed oleks.

[EH.INS.]

Kui asi taandub lõpuks rahale siis on kõik korras...
Ja EL võib oma "kliimaprobleemid" pista...

PS
Viitan jätkuvalt - soovitan lugeda taoliste (täna nt https://arvamus.postimees.ee/8205416/ma ... atuslikuks) artiklite kommentaare...
Taolisi artikleid ilmub igapäevaselt...

[Prill]

Kui asi taandub lõpuks rahale siis on kõik korras...

Hakkan end kordama, saastamine on alati odavam kui mitte saastamine, oma roe&reo rentslisse laskmine on rahaliselt odavam, kui ehitada terve linnaalune torudevõrgustik koos puhastusseadmetega. Maa piirkonnas on odavam oma reovesi juhtida lähimasse kraavi, kui hakata kalleid biopuhasteid ja filterväljakuid rajama.

Kunagi suurlinnad olid hädas suduga mis koosnes tööstuse õhku paisatud reostusest - odav oli, ometi sekkuti regulatiivse ikkega mis oli kulukam, ja saasteprobleem lakkas.

Võibolla suurim erinevus mineviku näidete ja tänase kliimaprobleemistiku vahel on skaalades, kus roe&reo renstlis torgib ka reostaja enda nina ja tekitab hügeeni-tervisprobleeme, ilma biopuhastita pinnas teostades võid avastada, kuidas kaevuvesi "teeb haigeks". Hiina tööstuslinnades on tänini osati suduprobleeme ja selle vastu võitlevat just kõige innukamalt kesk- ja kõrgklass, kes ei taha sellises keskkonnas elada ja avaldavad võimudele survet, et tööstus linnadest kaugemale kolitaks või midagi ette võetaks.
Kliimaprobleem tundub meile abstraktne, piisavalt pikaajaline ja on märgitud, et Eestis võivad kliimamuutuse tagajärjed olla ühed leebemad, ja meid mõjutav võib alguse saada kaugemalt, kõrbestuvate alade inimesed lähevad paremaid elupaiku otsimas, meil küll valmidus tõrjuda ja "ränderünne" uus sõnavara, mida riik kasutab, kus kes tahes loata üle piiri tulija on seaduserikkuja ehk illegaal>kurjategija>terrorist ja enda kaitseks on meil õigus kasutada ka äärmuslikke vahendid kuni sõjalise jõuni. Aga see mõjutab kõike palju suuremal skaalal mida me täna ettegi ei oska näha.

[vuuk]

Kriitika olevat edasiviiv jõud.
Aga ehk aitaks edasi mõni konkreetne ettepanek või idee, kuidas ja mida teisiti.
Mul siinkohal välja pakkuda hobu- ja inimjõul töötava elektrijaama idee.
Kohapealne ressurss käitamiseks olemas - ei pea nagu gaasi, tuumakütust sisse ostma ja selles mõttes teistest riikidest sõltuma.
Kusjuures selline inimjõul töötav jaam saaks olla ühtlasi jõusaal, kus trenažöörid ühendatud voolugeneraatoritega.
Paljud töötud võibolla heameelega läheks trenni tegema ja ühtlasi saaksid vorsti leiva peale teenida.
Kindlasti nii mõnigi täna Soomes või kaugemalgi tööl käiv inimene loobuks kaugel töötamisest, millega seoses väheneks autodega pikkade maade sõitmine. Sportlased saaksid sporditrenni tehes ühtlasi raha teenida ja ei peaks lihtsalt niisama trenni tehes oma energiat kulutama. Tuleks välja mõelda mingid uued spordi alad, millega saaks elektrit tootes ühtlasi ka võistelda Võidaks inimesed, keskkond, paraneks energiajulgeolek. Investorid, kes sellesse ärisse oma raha paigutaksid, samuti.
Nii, et professorid, teadlased, insenerid uut tüüpi elektrijaamasid välja töötama!
'Maailmapäästmine missugune...
Loodetavasti minu idee on piisavalt naljakas - sobitub siia naljanurka.

[EH.INS.]

Jumal issand halasta... (saastamine on alati odavam ja selle näiteks sitt tänavale)
Energia hinnad EL vs konkurendid erinevad mitmetes kordades
Lisaks loomulikult arulage bürokraatia
Maksustame / administreerime lisandväärtuse loojad pankrotti või mujale kolima ja kõik OK
Mida saavutame - EL on oma nullheitega "ürgajas" ja globaalne heide ei muutu
Ja unustage siis ka praegune heaolu / sotsiaaltoetused jms
"Kliimateadus"...